Õendusteadus

Eutanaasiast räägitakse aina enam ning korduvalt on tõstatunud ka arutelud eutanaasia seadustamisest Eestis. Eutanaasia protsessis on oluline roll õdedel. Tartu Ülikooli õendusteaduse õppetooli vilistlane Ilona Berzinja uuris oma magistritöös Eesti õdede hoiakuid eutanaasia suhtes ja neid mõjutavaid tegureid. Eutanaasia mõiste tuleb kahest kreekakeelsest sõnast: „e u“ tähendab hea ja „thanatos“ tähendab surm. Artiklis mõistetakse eutanaasiat […]

 2022. aastal tunnustab EÕL volikogu kuut teadustööd, mis on andnud panuse õendusarendusse Eestis. Merle Varikut tunnustas volikogu  järjepideva õendusarendustegevuse eest. Veebruaris kaitses ta doktoritöö teemal “Empowering Informal Caregivers of People with Dementia Through Support Groups: A Participatory Action Research Study” („Dementsusega inimeste omastehooldajate võimestamine tugigruppide abil – osalustegevusuuring“). Merle on andnud lubaduse oma teadustööd lähemalt

Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituudis pehmerobootika kaasprofessorina töötav Indrek Must arendab koos kolleegidega kunstlikku emakakaela. Millal saab kunstlik emakakael valmis, missuguseid rakendusvõimalusi see pakub ning missugused on pehmerobootika tulevikusuunad, räägib Indrek Must. „Pehmerobootika arendab robootikaplatvorme sellistele rakendustele, milles tänapäeva robotid ei ole nii efektiivsed. Need on üsna konkreetsed tegevusalad, milles tänapäevane kõige moodsam robootika jääb endiselt alla

Töö eripära tõttu kogevad paljud õed kõikjal maailmas läbipõlemist. Artiklis kirjeldatakse läbipõlemise esinemist õdede seas ning läbipõlemise teket mõjutavaid tegureid. Artikkel tugineb 2019. aastal Tartu Ülikooli õendusteaduse magistriõppekava õppeaines koostatud kirjanduse ülevaatele. Läbipõlemine on psühholoogiline seisund, mis on reaktsioon töökohas pikka aega esinenud stressoritele, mida iseloomustavad emotsionaalne kurnatus, isiksuse muutus ning vähenenud personaalne suutlikkus. Emotsionaalne

Patsientide agressiivsus ja vägivald psühhiaatrilises statsionaaris töötavate töötajate suhtes on ülemaailmne probleem ning mõjub halvasti töötajate vaimsele tervisele. Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli terviseteaduse magistrant Eneli Kaugerand kirjeldas oma vaimse tervise õenduse magistriõppekava arendusprojektis „Verbaalse de-eskalatsiooni koolituste läbiviimine õendus- ja hoolduspersonalile SA Viljandi Haigla Psühhiaatriakliinikus agiteeritud patsiendiga toimetulekuks“ verbaalse de-eskalatsiooni positiivset mõju, mis võib säästa tervishoiutöötajate ning