Täiskasvanute vaimse tervise mured on saanud sageli alguse juba noorukieast. Teadlikkus vaimse tervise tähtsusest on paranemas, kuidas aga ennetada ja märgata laste muresid ning lapsi suurte elumuutuste ajal toetada? Teadmisi ja kogemusi jagasid Põhja-Eesti Regionaalhaigla (PERH) laste ja noorukite osakonna õendusjuht ja vaimse tervise õde Mare Serg ning SA Tallinna Koolitervishoiu vaimse tervise õde Ragne …
On üks iganenud arvamus, et kooliõde paneb vaid haavale plaastri ja muhule külmakoti. Mõni arvab, et kooliõe töö on isegi igav ja üksluine. Tegelikkuses on kooliõe tööaasta väga mitmekülgne ja plaanidest pungil. Tuleb olla täpne ja kiire ning osata enda tööd hästi planeerida. Kooliõe peamised tööülesanded jagunevad mitmesse valdkonda, neist peamisteks on laste tervise edendamine, …
Erakorralise meditsiini eesmärk on osutada ägeda terviseseisundiga patsiendile kohest abi. Kui EMOsse jõuavad patsiendid, kelle terviseseisund aegkriitilist sekkumist ei nõua, väheneb tervishoiutöötajate võimekus anda ravi neile, kes vajavad seda nüüd ja kohe. Järjest süvenev personalipuudus on tinginud olukorra, kus patsientide arv erakorralise meditsiini osakondades ületab personali võimekuse, mistõttu on päevakorda kerkinud ohutuse temaatika. Erakorralise meditsiini …
Ämmaemand, noortenõustaja ja perekooli lektor Merle Sillaste nõustab naisi nii muredes kui ka rõõmudes. Vestlesime Merlega sellest, kuidas muutub elu jooksul vajadus külastada naistearsti ning millised müüdid on visad kaduma. Ämmaemandana on Merle Sillaste töötanud 24 aastat, enamiku sellest ajast Võrus asuvas Lõuna-Eesti haiglas sünnitus-günekoloogia osakonnas, kus tema põhitöö on sünnituste vastuvõtmine, beebide ja sünnitanud …
Tervishoius leiutatakse pidevalt uusi seadmeid, parandatakse ravi kvaliteeti ja patsiendirahulolu. Arenguid varjutab töötajate puudus ja nende kasvav koormus. Ülekoormuse tulemusel kipub tekkima kaastundeväsimus, mis võib töötaja tööelust kõrvale jätta. Tervishoius on kaastundeväsimust üha enam. Kaastundeväsimuses põimuvad kaks komponenti: teisene traumaatiline stress ja läbipõlemine. Seda iseloomustab suutmatus abivajajatele kaasa tunda ning adekvaatselt iseenda seisundit hinnata. Kaastundeväsimus …
Millega on tegemist? Migrevention on 2020. aastal Eesti peavaluspetsialistide ja -patsientide poolt loodud tervishoiutehnoloogia ettevõte, mille tooteks on digitaalne peavalukliinik, mis pakub tarkvaralahendusi nii peavalu patsiendile, spetsialistile kui ka olemasolevatele (peavalu)kliinikutele. Kes on äpi kasutajad? Migreventioni kasutajarakendus on Eesti kõige kasutatum digitaalne peavalupäevik. Aina enam inimesi jõuab koos rakendusse sisestatud peavaluandmetega perearsti ja neuroloogi vastuvõtule. …
Heas korras jalad annavad eakale võimaluse nautida eneseväärikust ja iseseisvust ning hoida kõrget elukvaliteeti. Tartu Tervishoiu Kõrgkooli õe õppekava vilistlane Kristi Tiits uuris lõputöös, mida varasemad uuringud on välja toonud eakate sagedasemate jalatervise probleemidena ning millised on eakate võimalused oma jalgade tervist säilitada ja parendada. Jalgadega seotud probleemid mõjutavad inimest kogu eluea vältel ning vanuse …
Nahaprobleemidele spetsialiseerunud õde Eda Mudalomp aitab iga päev kümneid inimesi, kel on tekkinud mõni mure oma naha pärast. Lisaks iseseisvate vastuvõttude tegemisele Põlva haiglas töötab ta ka laste vaimse tervise õena ja koduõena. Eda jagas väärt soovitusi, kuidas naha eest hoolt kanda ja vajadusel seda turgutada. Õdede käed saavad suurt koormust – sage kätepesu, kummikindad. …
Merle Varik kaitses kevadel Tallinna Ülikoolis doktoritöö „Dementsusega inimeste omastehooldajate võimestamine tugigruppide abil – osalustegevusuuring“. Teadustööst ja praktilisest kogemusest koorusid ettepanekud, mis aitaksid dementsusega inimeste elukvaliteeti tõsta. Doktoritöö eesmärk oli välja arendada dementsusega inimeste lähedaste vajadustest lähtuv tugigrupi formaat, panna tööle tugigrupid Eestis ning seejärel koguda andmeid selle kohta, kuidas need tugigrupid toetavad üksikisikute, kogukondade …
Kuidas toetada dementsusega inimesi ja nende lähedasi Read More »
Helid aitavad ümbritsevaga paremini kohanduda, pakuvad elamusi ja naudingut. Kui helisid on liiga palju ja need kõlavad valjusti, tekib väljakannatamatu müra, mis võib kõrvu püsivalt kahjustada. Kas kuulmislangus on paratamatus või tuleneb teadmatusest? Vastab Valga kiirabiõde, aasta õde 2021 Marje Rebane. Mida peetakse tavapäraseks ealiseks kuulmisvõime languseks? Vananedes jääb erinevates meeletes närve järk-järgult vähemaks ja …
