Õendusteadus

Tartu Ülikooli õendusteaduse vilistlane Anne Anier uuris magistritöös hooldustöötajate arusaamu heaolust töökeskkonnas. Hooldustöötajate arvamused võimaldavad arendada töökeskkonda ning mõista hooldustöötajate töö sügavamat olemust ka neil, kes sellega iga päev kokku ei puutu. Töö valmis empiirilise uurimistööna. Andmeid koguti Eesti tervishoiuasutuste hooldustöötajatelt poolstruktureeritud intervjuudega ning kokku osales uurimistöös 14 uuritavat.   Hooldustöötaja roll tervishoiumeeskonna liikmena Hooldustöötaja on […]

Laboriuuringud aitavad mõista patsiendi terviseseisundit ning langetada põhjendatud otsuseid haiguse ja ravi kohta. Täpsed ja õigeaegsed uuringutulemused on kriitilise tähtsusega nii patsiendile kui ka raviarstile. Tartu Ülikooli õendusteaduse magistriõppe üliõpilane Maarika Dapon uuris 2025. aasta juunis kaitstud magistritöös laboriuuringutega seotud patsiendiohutusjuhtumeid, nende põhjusi ja tagajärgi, samuti parendustegevusi juhtumite ennetamiseks.   Laboriuuringutega seotud patsiendiohutusjuhtumid Laboriuuringute eesmärk on

Elanikkonna vananemisega suureneb paratamatult südame-veresoonkonnahaigustesse haigestumine. Tervisestatistika näitab, et need on Eestis endiselt peamine surmapõhjus. Kuigi südamehaigusi ei saa alati täielikult ära hoida, on patsiendi elukvaliteeti võimalik parandada ravimite ja eluviisimuudatuste abil. Samuti saab erinevate sekkumistega pikendada eluiga.  Olulist rolli mängib südamehaige kompleksne taastusravi, mis vähendab korduvhaigestumisi, hospitaliseerimise vajadust ning parandab oluliselt patsiendi elukvaliteeti. Taastusravi hõlmab riskitegurite hindamist, individuaalse raviplaani koostamist ja eluviisialast nõustamist. Südamehaigete taastusravile suunamine

Teadustööde komisjon on kokku pannud soovitusliku lugemisnimekirja tunnustatud teadustöödest. Õendusteaduse uurimused pakuvad nii teaduslikult põhjendatud järeldusi kui ka praktilisi lahendusi ja soovitusi. Soovime põnevat lugemist! Silvia Lisette Lindjärv, „Stoomiga patsientide seksuaaltervise nõustamise juhendi väljatöötamine õdedele AS Ida-Tallinna Keskhaigla üld- ja onkoloogilise kirurgia ja uroloogia osakondade näitel“. Magistritöö 2026 Magistritöö käsitleb õenduses sageli varju jäävat, kuid

Kuna idiopaatiline kopsufibroos (Idiopathic Pulmonary Fibrosis, IPF) halvendab oluliselt patsientide heaolu ja elukvaliteeti, vajavad haiged terviklikku ja patsiendikeskset toetust, kuid kogevad sageli haiguse ravil põhinevat lähenemist. Tartu Tervishoiu Kõrgkooli terviseteaduse magistriõppe läbinud eriõde Oksana Semko uuris 2024. aastal oma kliinilise õenduse magistriõppe uurimistöös Põhja-Eesti Regionaalhaigla pulmonoloogia polikliinikus jälgimisel olevate IPFiga haigete kogemusi nende patsienditeekonnal. Uurimistöö

2024. aastal võeti Eestis kasutusele 2. tüüpi diabeedi mittefarmakoloogiline ravijuhend, mille eesmärk on toetada süsteemset lähenemist elustiilisoovituste rakendamisel. Kuidas õed juhendit rakendavad ning millised on peamised takistused ja võimalused? 2. tüüpi diabeet on Eestis ja maailmas kasvav rahvatervise probleem, mis mõjutab rohkem kui 500 miljonit inimest. Eestis on diagnoositud ligi 100 000 juhtu, kuid tegelik levimus

Seksuaal- ja soovähemuses (LGBTQ+) noortel esineb rohkem depressiooni, ärevust, suitsiidimõtteid ja -katseid võrreldes eakaaslastega, kes ei kuulu vähemusgruppidesse. See muudab eriti oluliseks täiskasvanute, sealhulgas kooliõdede valmisoleku märgata, mõista ja toetada.  Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli terviseteaduste magistriõppe vaimse tervise õenduse lõpetanu Elis Piirsalu uuris oma magistritöös kooliõdede teadlikkust seksuaal- ja soovähemuste teemadel. Valimis oli 120 kooliõde, kellest

Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli õenduse üliõpilane Cathy Rannus kirjutas 2025. aasta kevadel lõputöö, mille tulemusena valmis praktiline tööraamat ülekaaluliste ja rasvunud patsientide toitumisharjumusi käsitlevaks nõustamiseks pereõenduses. Tööraamat sündis autori isiklikust kogemusest rasvunud patsiendina ja soovist pakkuda tõenduspõhist tuge seal, kus tavapärane vastuvõtuaeg jääb liiga lühikeseks, pereõdede soovitused üldiseks ning patsientide pingutused lühiajaliseks.   Uurimistöö peamine eesmärk oli

Eestis õigusruumi nõuete kohaselt peavad praktiseerivad õed osalema igal aastal vähemalt 60 tunni ulatuses täienduskoolitusel. Eesti Õdede Liidu 2024. aasta küsitlus näitas, et selle nõude täitis vaid 59% õdedest. Kas see võiks olla märk õppimissoovi puudumisest või millestki muust?  Oma 2025. aasta andragoogika magistritöös Tallinna Ülikoolis otsisin vastust küsimusele, miks Eesti õed ei osale täienduskoolitusel