Õendusteadus

Kultuuriliselt kompetentne õendusabi – suur väljakutse

Tänapäeval elab enamikes riikides mitmesugustest rassidest ja rahvustest inimesi, kes tunnistavad erinevaid religioone ja kultuuritraditsioone. Säärane multikultuursuse kasv tähendab, et ka õed peaksid olema valmis kohanema eri kultuuridest pärit inimeste veendumuste ja vajadustega.   Ülemaailmne rahvastikuränne tekitab olukorra, kus õendusabi peaks vastama erinevate kogukondade vajadustele. Kultuuriliselt kompetentne ja kvaliteetne õendusabi on suure tähendusega sisserändajatele, kes tarbivad …

Kultuuriliselt kompetentne õendusabi – suur väljakutse Read More »

Kristi Rannus: õendus vajab inimlikkust

Kristi on esimene Eesti õdede hulgast, kes on saanud doktorikraadi õendusteaduses. Vaatamata sellele, et ta on pidanud mitmeid vastutusrikkaid ameteid, tunneb ta end sisimas ikka õena. Millega sa tegeled ja kuidas selleni jõudsid? Elus esimest korda on mul ainult üks amet. Läksin 2017. aastal Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli tegema tööd magistriõppekava avamiseks. Alustasin dotsendina ja osalise …

Kristi Rannus: õendus vajab inimlikkust Read More »

Intensiivravijärgne sündroom langetab patsientide elukvaliteeti

Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli terviseteaduse üliõpilane Reta Loodus uuris oma magistriõppekava arendusprojektis Eesti intensiivraviõdede teadmisi intensiivravijärgse sündroomi ennetamisel ning koostas tegevusjuhendi. Intensiivravijärgse sündroomi olemusest ja ennetamisvõimalustest koostati süstemaatiline kirjanduse ülevaade ning intensiivraviõdede seas viidi läbi küsitlusuuring, mille eesmärk oli välja selgitada vajadus intensiivravijärgse sündroomi ennetamise tegevusjuhendi järele. Tegevusjuhendi koostamisel kaasati meeskonda intensiivravi ja kvaliteedijuhtimise spetsialiste. Anestesioloogidest …

Intensiivravijärgne sündroom langetab patsientide elukvaliteeti Read More »

Laste vaktsineerimist käsitlevate artiklite tonaalsus ja mõju

Tartu Tervishoiu Kõrgkooli õe õppekava vilistlane Marie Mustmaa uuris oma 2022. aastal kaitstud lõputöös „2019. aastal Eesti meediakanalites avaldatud laste vaktsineerimist käsitlevate artiklite tonaalsus ning nende mõju laste vaktsineerimisele riiklikus immuniseerimiskavas ettenähtud vaktsiinidega“, kuidas veebimeedias avaldatud artiklite tonaalsus (positiivse, neutraalse või negatiivse sisuga artikkel) võib mõjutada lastevanemate otsust last vaktsineerida või mitte. Olgugi, et immuniseerimine …

Laste vaktsineerimist käsitlevate artiklite tonaalsus ja mõju Read More »

Keskkonnast tingitud müoopia tekkepõhjused ja müoopia süvenemise ennetamise võimalused 6–12-aastastel lastel

Tartu Tervishoiu Kõrgkooli õe õppekava vilistlane Marika Jaas uuris oma lõputöös „Keskkonnast tingitud müoopia tekkepõhjused ja müoopia süvenemise ennetamise võimalused 6–12-aastastel lastel“, miks tekib lastel lühinägelikkus, mis on selle sagedasemad põhjused ja kuidas on võimalik seda ennetada. Lõputöö valmis kirjandusülevaatena. Levinud nägemishäire Müoopia ehk lühinägelikkus on väga levinud nägemishäire, mis algab tavaliselt lapsepõlves. Müoopia kujunemist …

Keskkonnast tingitud müoopia tekkepõhjused ja müoopia süvenemise ennetamise võimalused 6–12-aastastel lastel Read More »

Räägime surmast

Eestis on hoiak, et lähedase surm on midagi, mis meid võib-olla kunagi tabab ning milleks valmistuda ei saa. Hiljem tegeletakse leinavalust tingitud tagajärgedega ning seda väga piiratud ressurssidega. Seevastu näiteks Iirimaal, Šotimaal ja Austraalias on kasutusele võetud mitmeid viise, et parandada inimeste teadlikkust ja oskusi leinaga toime tulla. Mis on surma kirjaoskus? Eestis juba kasutusel …

Räägime surmast Read More »

COVID-19 pandeemia mõjutused Eesti õdede töös

Tartu Ülikooli peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituudi teadlased koos Torino Ülikooli kolleegidega uurisid, kuidas mõjutas COVID-19 pandeemia Eesti õdede tööd. Ootamatu algusega ,,uus normaalsus” 2019. aasta lõpus Wuhani provintsist Hiinas alguse saanud COVID-19 pandeemia on avaldanud olulist mõju õdedele ja õendusabi osutamisele. Pandeemia tõi vajaduse hoolitseda ennenägematu hulga nakkusohtlike ja keerulises seisundis patsientide eest. Seninägematud töötingimused …

COVID-19 pandeemia mõjutused Eesti õdede töös Read More »

Õendusteaduse doktoriõppe arendamine Eesti ja Soome koostöös

Õendusteadus on iseseisev teadusala, mille sisendiks ja väljundiks on õenduspraktika. Nagu kõik teadusalad, vajab ka see doktorikraadiga spetsialiste. Doktorikraadi saab taotleda doktoriõppes, mis valmistab ette spetsialiste ja tegevteadlasi, kellel on teadusmaailma usaldus iseseisvalt teadustööd planeerida, eest vedada ning ellu viia. Muu hulgas on see haridusnõue ka õdesid õpetavatele õppejõududele.  Teadus on rahvusvaheline  Doktoriõppes on oluline …

Õendusteaduse doktoriõppe arendamine Eesti ja Soome koostöös Read More »

Täiendkoolituse võimalus mikrokraadina

Erialane täienduskoolitus on tervishoiuvaldkonnas igapäevane professionaalse arengu osa. Tavapärane täienduskoolitus võimaldab lühiajaliselt ja intensiivselt täiendada oma teadmisi või oskusi mingil konkreetsel teemal. Õppeasutused on viimastel aastatel laiendanud täienduskoolituste pakkumist mikrokvalifikatsiooni kursustena, mida nimetatakse kõrgkoolides mikrokraadideks. Eri mahuga mikrokraadikursused võimaldavad huvipakkuvas valdkonnas omandada täiesti uusi pädevusi või saavutada olemasolevate pädevuste kõrgem tase. Mikrokraadikursus on üks väike, …

Täiendkoolituse võimalus mikrokraadina Read More »

Selgusid silmapaistvad teadustööd õendusvaldkonnas

Teadustööde tunnustamise traditsioon on Eesti Õdede Liidus juba üle 10 aasta. EÕL tunnustab töid, mida on eelnevalt avalikult tutvustatud ja praktikasse rakendatud. Teadustööde komisjoni kuuluvad professor Kristi Rannus, Siret Läänelaid, Anneli Kannus ja komisjoni juht Gerli Liivet. Hindamise protsessi on kaasatud eksperdid, kellelt küsitakse tagasisidet töö tulemuste rakendatuse kohta. Komisjoni ettepanekul kinnitab tunnustuse saajad EÕLi …

Selgusid silmapaistvad teadustööd õendusvaldkonnas Read More »