Õendusteadus

Elukestev õpe on doktorantidest õdede DNAs

Ajaga on õdede roll tervishoiusüsteemis muutunud. Õdede vastutuse ja iseseisvuse kasvuga on suurenenud ka vajadus erialateadmiste pideva täiendamise järele, et pakkuda kvaliteetset tervishoiuteenust. Mitmed Eesti õed on valinud oma professionaalse arengu või akadeemilise karjääri jätkuks doktorantuuris õppimise. Kuna Eestis õendusteaduse doktoriõppekava puudub, suunduvad teadusdoktori ambitsiooniga Eesti õed õppima välismaale või valivad Eesti ülikoolides mõne lähedase […]

Elukestev õpe on doktorantidest õdede DNAs Read More »

Autentne eestvedamine õendusjuhtimises – miks ja kuidas?

Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli õe õppekava vilistlased Berit Drenkhan ja Maarja-Stiin Siirand uurisid oma lõputöös õdede ja abiõdede hinnanguid Põhja-Eesti Regionaalhaigla kirurgiakliiniku õendusjuhtide autentsele eestvedamisele. Uuringus osalenud õed ja abiõed hindasid oma õendusjuhte keskmiselt kõrgemalt, andes kõrgeima hinnangu nende suhtlemisoskusele. Kõige madalamalt hinnati juhtide eneseteadlikkuse taset. Mis on autentne eestvedamine? Autentne eestvedamine on üks peamisi eestvedamise

Autentne eestvedamine õendusjuhtimises – miks ja kuidas? Read More »

Õe roll katarakti patsiendi raviteekonnal

Katarakti ehk hallkae operatsioonide arvu tõusu tõttu pikenevad järjekorrad operatsioonijärgsesse kontrolli. Tartu Ülikooli Kliinikumis (TÜK) teevad neid kontrolle ka eriväljaõppe saanud õed. Kadi Rätsep ja Age-Midrit Rohusalu uurisid 2021. aastal Tartu Tervishoiu Kõrgkooli kliinilise õenduse magistriõppes võimalust kaasata õdesid katarakti patsiendi raviteekonda. Magistritöö raames kirjutati arendusprojekt, mille eesmärk oli avada eriõe iseseisev ambulatoorne vastuvõtt TÜK

Õe roll katarakti patsiendi raviteekonnal Read More »

Kriisid tervishoius toovad õenduses kaasa eetilisi probleeme

Tartu Ülikooli peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituudi teadlased koos Itaalia kolleegidega uurisid, milliseid eetilisi probleeme tõi COVID-19 pandeemia kaasa õdedele Eestis ja Itaalias, kus pandeemia esimene laine kulges väga erinevalt.  Tervishoidu ja õdede tööd muutvad protsessid toovad vältimatult kaasa mitmesuguseid eetilisi probleeme. COVID-19 pandeemia mõjutas oma ulatuse ja tõsiduse tõttu õdede tööd eri riikides erinevalt. Pandeemia

Kriisid tervishoius toovad õenduses kaasa eetilisi probleeme Read More »

Silmapaistvad teadustööd õendusvaldkonnas

Juba üle kümne aasta tunnustab Eesti Õdede Liit teadustöid, mida on eelnevalt avalikult tutvustatud ja praktikasse rakendatud. 2024. aastal tunnustab ja tänab EÕLi volikogu teadustööde hindamiskomisjoni otsuse alusel tõenduspõhise õenduse arendamise eest järgnevaid teadustööde autoreid. Tunnustused anti üle rahvusvahelisele õdede päevale pühendatud õenduskonverentsil. Fotol vasakult Liis Jõgis, volikogu juht Aina Saarma, Natalia Lerman ja Katrin

Silmapaistvad teadustööd õendusvaldkonnas Read More »

Aeroobse füüsilise koormuse mõju silma siserõhule

Kuna glaukoom on Eestis üsna levinud silmahaigus, uurisid Tartu Ülikooli Kliinikumi silmakliiniku õed Eesti harrastussportlaste näitel, kas sportimine võib tõsta silma siserõhku ja tekitada suuremat glaukoomiriski. Ootamatu algusega ,,uus normaalsus” Glaukoom on spetsiifiline nägemisnärvi neuropaatia, millega kaasneb pöördumatu vastava osa vaatevälja kahjustus. WHO andmetel on nägemispuude ja pimeduse põhjustajana glaukoom silma haiguslikest seisunditest maailmas teisel

Aeroobse füüsilise koormuse mõju silma siserõhule Read More »

Kultuuriliselt kompetentne õendusabi – suur väljakutse

Tänapäeval elab enamikes riikides mitmesugustest rassidest ja rahvustest inimesi, kes tunnistavad erinevaid religioone ja kultuuritraditsioone. Säärane multikultuursuse kasv tähendab, et ka õed peaksid olema valmis kohanema eri kultuuridest pärit inimeste veendumuste ja vajadustega.   Ülemaailmne rahvastikuränne tekitab olukorra, kus õendusabi peaks vastama erinevate kogukondade vajadustele. Kultuuriliselt kompetentne ja kvaliteetne õendusabi on suure tähendusega sisserändajatele, kes tarbivad

Kultuuriliselt kompetentne õendusabi – suur väljakutse Read More »

Kristi Rannus: õendus vajab inimlikkust

Kristi on esimene Eesti õdede hulgast, kes on saanud doktorikraadi õendusteaduses. Vaatamata sellele, et ta on pidanud mitmeid vastutusrikkaid ameteid, tunneb ta end sisimas ikka õena. Millega sa tegeled ja kuidas selleni jõudsid? Elus esimest korda on mul ainult üks amet. Läksin 2017. aastal Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli tegema tööd magistriõppekava avamiseks. Alustasin dotsendina ja osalise

Kristi Rannus: õendus vajab inimlikkust Read More »

Intensiivravijärgne sündroom langetab patsientide elukvaliteeti

Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli terviseteaduse üliõpilane Reta Loodus uuris oma magistriõppekava arendusprojektis Eesti intensiivraviõdede teadmisi intensiivravijärgse sündroomi ennetamisel ning koostas tegevusjuhendi. Intensiivravijärgse sündroomi olemusest ja ennetamisvõimalustest koostati süstemaatiline kirjanduse ülevaade ning intensiivraviõdede seas viidi läbi küsitlusuuring, mille eesmärk oli välja selgitada vajadus intensiivravijärgse sündroomi ennetamise tegevusjuhendi järele. Tegevusjuhendi koostamisel kaasati meeskonda intensiivravi ja kvaliteedijuhtimise spetsialiste. Anestesioloogidest

Intensiivravijärgne sündroom langetab patsientide elukvaliteeti Read More »

Laste vaktsineerimist käsitlevate artiklite tonaalsus ja mõju

Tartu Tervishoiu Kõrgkooli õe õppekava vilistlane Marie Mustmaa uuris oma 2022. aastal kaitstud lõputöös „2019. aastal Eesti meediakanalites avaldatud laste vaktsineerimist käsitlevate artiklite tonaalsus ning nende mõju laste vaktsineerimisele riiklikus immuniseerimiskavas ettenähtud vaktsiinidega“, kuidas veebimeedias avaldatud artiklite tonaalsus (positiivse, neutraalse või negatiivse sisuga artikkel) võib mõjutada lastevanemate otsust last vaktsineerida või mitte. Olgugi, et immuniseerimine

Laste vaktsineerimist käsitlevate artiklite tonaalsus ja mõju Read More »