Õenduse tulevik

Eestisse tuleb ehitada inimkeskne tervishoid. Inimkeskseks tervishoiuks on vaja piisaval arvul õdesid.

Rahvusvaheline praktika näitab, et riikides, kus on elaniku kohta rohkem õdesid, elatakse kauem tervena. Eesti tervishoius on praegu puudu umbes 4000 õde. Tõenäoliselt on tulevikus vajadus õdede järgi veel suurem, sest inimesed elavad kauem, kuid tervena elatud aastad ei pikene samas tempos. 

Eesti Õdede Liit töötab selle nimel, et Eestis oleks piisavalt õdesid ja kõik tervishoiutöötajad oleksid hoitud. Selleks, et motiveerida õdesid ja kutsega hooldustöötajaid tervishoius töötama, peab olema tagatud vastutusega kooskõlas olev töötasu ning inimlikud töötingimused, sh mõistlik puhkeaeg. Kui tervishoiutöötaja teeb pidevalt ületööd, väheneb empaatilisus ja seega ka pakutava teenuse kvaliteet. 

Mõistlike töötingimuste tagamiseks on Eesti tervishoius ellu kutsutud kollektiivlepingud. Kollektiivlepingu läbirääkimistel esindab EÕL õdesid, eriõdesid ja kutsega hooldustöötajaid. 

Õendus vajab tänapäevaseid regulatsioone.

Õendus on viimastel aastakümnetel oluliselt arenenud ja õdede pädevus oluliselt kasvanud, kuid seadusandlus pole alati samas tempos uuenenud. Seisame selle eest, et õigusruum võimaldaks kogu õdede ja eriõdede pädevuse kasutamist, vähendades sellega ravijärjekordi. Samuti vajab uuendamist ja konkreetseid kokkuleppeid tervishoiumeeskondade tööjaotus.

Eestis on eriõdesid koolitatud juba kümmekond aastat. Eriõde on konkreetsele valdkonnale spetsialiseerunud õde, kes on partneriks kogu tervishoiumeeskonnale, sh eriarstidele. Töötame selle nimel, et juriidika võimaldaks eriõdedel oma pädevust täielikult rakendada.  

Dokumenteerimine peab muutuma digitaalseks.

Terviseandmed on kvaliteetse teenuse osutamiseks hädavajalikud. Digitaliseeruvas maailmas on andmete ühtne digitaalne dokumenteerimissüsteem ja terminoloogia vältimatult vajalik. Digitaalne dokumenteerimine hoiab kokku väärtuslikku aega ja eelarvet, vältides tegevuste dubleerimist. Eesti Õdede Liit töötab selle nimel, et rakendada kogu Eestis ühtne 3N dokumenteerimissüsteem, mis ühtlustaks õendusdiagnooside, -sekkumiste ja -tulemuste kirjapanemise.  

Arendame õendust vastavalt Eesti õenduse ja ämmaemanduse arengustrateegiale (aastateks 2021 – 2030).

Arengustrateegia koosneb seitsmest sammust terviseni. Strateegia tuum on nii inimkeskne tervishoid kui ka koostöö patsiendiga tema tervise hoidmise ja parandamise nimel. Strateegiaga saab lähemalt tutvuda siin.  

Kuidas mõjutas koroonapandeemia õendustudengite praktikat?

Praktika on tervishoiukõrgkoolide tudengitele esimene oluline võimalus saada aimu oma töö olemusest.

Meditsiin ja tervishoid – ühe mündi kaks külge

EÕL president Anneli Kannus arutleb arvamusloos tervishoiu ja meditsiini vahekorra üle.

WHO: vaimse tervise toetamist takistab püsiv tööjõupuudus

EÕL asepresidendi kokkuvõte WHO vaimse tervise raporti olulisematest tulemustest.

Kuidas mõõta õenduse kvaliteeti?

Kvaliteetse õendusteenuse pakkumist aitavad mõtestada mitmed tervishoiu eksperdid.

Õpetamisele ja arengule pühendunud õed

Kiirabiõde Janno Kuldkepp ning õendusvaldkonna arendusprojektide juht Aleksei Gaidajenko räägivad õendusest.

Tervishoiusüsteem paraneb vaevaliselt

Õdede puuduse leevendamiseks ei piisa ainult õdede õppekohtade arvu suurendamisest.

Mehed otsivad õe ametist action’it

Tervise Arengu Instituudi andmetel oli 2020. aastal Eesti õdede seas mehi 3,2%. Kuidas neid juurde saada?

Õdede puudus on Eesti julgeoleku küsimus

Õdede puudusest on saanud Eesti julgeoleku küsimus. Pandeemia näitas hästi, et alusmüüris on mõrad.

Õdede puudus ei lahene iseenesest

Õdede puudus on olnud Eesti tervishoiu üks suurimaid probleeme juba palju aastaid. Kuidas seda lahendada?

Õe teenus hooldekodus on loodud, kuid kas probleemid on lahenenud?

2020. aastast rahastab õe teenust hooldekodus Haigekassa.