inimesele

Platseebo ja notseebo – teadus ja ebausk

Viimastel aastakümnetel on hakanud aina enam ilmuma meditsiiniteaduslikke artikleid, empiirilisi uurimusi ja kliinilisi katseid platseeboefektist ehk patsiendi ravimisest ilma ravitoimeta ravimiga. Sellistel juhtudel piisab vaid patsiendi usust, et talle antav „ravim“ aitab tervisehäda vastu, kui juba on näha tervenemise märke. Esimene kliiniline katse platseeboefekti uurimiseks viidi läbi juba 1801. aastal, kui kasutati metallvardaid, mis pidid …

Platseebo ja notseebo – teadus ja ebausk Read More »

Ealine kuulmislangus: mis saab edasi?

Ealine kuulmislangus võib tabada meid kõiki. Kuidas seda ära tunda ja olukorraga toime tulla? Kuidas märgatakse, et midagi on kuulmises muutunud: Mitu korda tuleb üle küsida, kuna jutust ei saada aru. Vestluste kuulamine kärarikastes kohtades on keeruline. Jutust arusaamine nõuab keskendumist ja on väsitav. Telefonihelina kuulamine muutub raskemaks Inimesel tekib tinnitus ehk kõrvavile. Kõige sagedasem …

Ealine kuulmislangus: mis saab edasi? Read More »

Turvalise suve saladus

Eesti suvi on kahtlemata ilus aeg, kuid lustimisega kaasnevad mõnikord ka õnnetused. Nende olukordade lahendamiseks on vaja pisut teadmisi ja läbimõeldud koduapteeki. Traumad ei hüüa tulles Suviste seikluste käigus juhtub aeg-ajalt väiksemaid ja suuremaid õnnetusi. Haavade tekkimisel oluline need korralikult puhastada. Parimaks abiliseks on puhas voolav vesi, aga koduapteeki või reisikotti tasub varuda ka antiseptik. …

Turvalise suve saladus Read More »

Kuidas hoida (laste) silmade tervist?

Lastekaitsepäeval pakkusid Eesti Õdede Liidu liikmed Tartus lastele võimalust oma silmade tervist kontrollida ja silmade hoidmise kohta rohkem teada saada. Kontrollimise käigus tuli paaril lapsel välja ka tõsisem nägemisprobleem, mis vajas edasi suunamist silmaarsti vastuvõtule. Silmade regulaarne kontrollimine on probleemide avastamiseks väga oluline ja esimesse kontrolli peaks minema juba 3-4 aastase lapsega. Hea silmanägemise säilitamiseks …

Kuidas hoida (laste) silmade tervist? Read More »

Vähene tervisealane kirjaoskus on kasvav probleem

Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli õe õppekava läbinud Alena Egorova-Gruzdneva ja Artjom Melnikov kaitsesid lõputöö „Patsiendi madala tervisealase kirjaoskuse negatiivne mõju tema toimetulekule ning õe roll tervisealase kirjaoskuse parendamisel“, mis sisaldab probleemi üksikasjaliku käsitlust ja õendussekkumiste kirjeldust. Allpool on antud põgus ülevaade vähese tervisealase kirjaoskuse problemaatikast ja mõned juhtnöörid. Tervisealase kirjaoskamatuse epideemia Vähene tervisealane kirjaoskus on tervishoiu …

Vähene tervisealane kirjaoskus on kasvav probleem Read More »

Maarja Maisla: Kõikidest toitudest on võimalik luua tervislikke versioone

Maarja Maisla töötab alates 2014. aastast õena Tartu Ülikooli Kliinikumi erakorralise meditsiini osakonnas. Möödunud aasta kevadel, esimese koroonalaine ajal, otsustas ta oma elus teha muudatuse: parandada oma tervisekäitumist tervisliku toitumise ja füüsilise aktiivsusega. Mis ajendas sind muutust tegema? Oma keha ja minapildiga pole ma juba aastaid rahul olnud. Kust sain aga tõuke, et end käsile …

Maarja Maisla: Kõikidest toitudest on võimalik luua tervislikke versioone Read More »

Laste põhilised silmahäired on laisk silm ja kõõrdsilmsus

Laiska silma ehk amblüoopiat esineb 2-5%-l elanikkonnast. Tartu Silmakliiniku õde Kersti Kivi selgitas, kuidas laiska silma diagnoositakse, kuidas tekib kõõrdsilmsus ning missugused on ravivõimalused. Ortoptika valdkonnas tegi esimesed avastused arst Paulus Aegineta juba 7. sajandil. Esimene ortoptika kabinet avati Eestis 1996. aastal Tallinna Keskhaigla Silmakliinikus. Tartu Silmakliinikus avati esimene ortoptisti vastuvõtt 2002. aastal. Praegu võtavad …

Laste põhilised silmahäired on laisk silm ja kõõrdsilmsus Read More »

Füsioterapeut Lauri Rannama: Valu ei tohiks kunagi ignoreerida

Lauri Rannama on füsioterapeudina töötanud enam kui 20 aastat. Tema vastuvõtule jõuab üha enam noori inimesi ning COVID-19 pandeemia ajal pöördutakse tema poole tavalisest rohkem mitmesuguste perifeersete närvivaludega. Mis on põhilised probleemid, millega füsioterapeudi poole pöördutakse? Peamiselt pöördutakse ikka mitmesuguste valusündroomidega kehas. Sagedasemad piirkonnad on alaselg, kael, õlad, puusad, põlved. Olen oma töös seadnud eesmärgiks …

Füsioterapeut Lauri Rannama: Valu ei tohiks kunagi ignoreerida Read More »

Kuidas kodus koroonaviiruses olles hoolitseda oma tervise eest?

Enamik inimesi, kellel on diagnoositud COVID-19, hakkavad ennast paremini tundma, kui haigestumisest on möödas mõni nädal. Neil nädalatel, paranemise ajal on ka ise võimalik enda tervise eest hoolt kanda. Palu, et keegi jägiks sinu tervislikku seisundit Kui oled haige ja tunned ennast ebaturvaliselt, siis lepi sõbra, sugulase või naabriga kokku, et iga päev teatud kellajal …

Kuidas kodus koroonaviiruses olles hoolitseda oma tervise eest? Read More »

herilane

Mida teha, kui herilane on nõelanud? 

Herilase nõelamise puhul tuleb veenduda, et astel (nõel) ei oleks jäänud naha sisse kinni. See tuleb eemaldada võimalikult kiiresti, kuna astlas olev mürgipaun tühjeneb umbes 30 sekundi jooksul. Parim viis eemaldamiseks on kaapimine, mitte pintsetiga vmt pigistamine. Pauna pigistades võib hoopis herilase mürki enda sisse pigistada ja teha enda jaoks asja veel hullemaks. Peale astla …

Mida teha, kui herilane on nõelanud?  Read More »