Ühine terminoloogia on vajalik teineteisest arusaamiseks ning ühtsetel alustel toimetamiseks. Paraku on Eesti tervishoius terminitega paras segadus. Arengud on kiired ja sageli jääb tõlketöö lihtsalt tervishoiuspetsialisti enda teha. Nii on kasutusel ühe ja sama tegevuse kohta mitmeid tõlgitud termineid. Eelmisel aastal alustas hoogsalt tööd Tervise Arengu Instituudis meditsiiniterminoloogia kompetentsikeskus. Üsna varsti selgus, et täna kasutuses …
Tartu Ülikoolis loodi koostöös Norra ülikooliga ainulaadne patsiendiohutuse hübriidõppeaine. Tegemist on integreeritud õppega, mis on mõeldud kasutamiseks õenduse magistriõppes ja õdede täiendkoolituses. Projektijuht, sisehaiguste kaasprofessor Kaja Põlluste ütles, et projekt sai alguse 2019. aasta lõpus koos Bergenis asuva Lääne-Norra Rakendusteaduste Ülikooliga. Projekti eesmärgiks oli täita patsiendiohutusega seotud lüngad õendushariduses. „Leidmaks puudujääke patsiendiohutuse koolituses, analüüsis projektimeeskond …
Tartu Ülikool lõi koos Norra ülikooliga patsiendiohutuse õppeaine Read More »
Õeks saab Eestis õppida Tallinna ja Tartu tervishoiukõrgkoolides. Õpe kestab 3,5 aastat ning lõpetaja saab bakalaureusekraadi. Õe õppe lõpudiplomiga võib töötada kogu maailmas, kuna õpe vastab Euroopa liidu direktiividele ja on rahvusvaheliselt tunnustatud. Eriõel on laiemad teadmised, õigused ja vastutus Eriõel on lisaks õe õppele läbinud tervishoiukõrgkooli üheaastase erialase koolituse või terviseteaduse magistriprogrammi. Eriõde on …
Õde, abiõde, eriõde – mis on nende ametinimetuste taga Read More »
Eesti Õdede Liit kuulub Rahvusvahelisse Õdede Nõukogusse (International Council of Nurses ehk ICN) ja Euroopa Õdede Nõukogusse (European Federation of Nurses Associations ehk EFN). Rahvusvaheline koostöö annab võimaluse olla pidevalt igakülgselt kursis õenduse arengutega ülemaailmselt ja kasutada seda teadmist Eesti tervishoiu arendamiseks. Meil on võimalus anda sisendit mitmetele uuringutele ja juhendmaterjalidele ning olla seeläbi osake …
Milleks Õdede Liidule rahvusvahelised õendussuhted? Read More »
Viimastel aastakümnetel on hakanud aina enam ilmuma meditsiiniteaduslikke artikleid, empiirilisi uurimusi ja kliinilisi katseid platseeboefektist ehk patsiendi ravimisest ilma ravitoimeta ravimiga. Sellistel juhtudel piisab vaid patsiendi usust, et talle antav „ravim“ aitab tervisehäda vastu, kui juba on näha tervenemise märke. Esimene kliiniline katse platseeboefekti uurimiseks viidi läbi juba 1801. aastal, kui kasutati metallvardaid, mis pidid …
… patsiendile Tervishoiuteenuse osutamise kuldreegel on, et patsiendile tuleb pakkuda teenust õigel ajal, õigest kohast ja õigelt spetsialistilt. Patsient usaldab õde, aga tihti jäävad õdede õigused piiratuks ning patsienti jooksutatakse arsti juurde näiteks retsepti pikendama või uut saatekirja saama. Eriõdedel on aga võimalus patsiendi raviteekonda lihtsustada. Eriõde on spetsiifiliste teadmistega spetsialist, kellel on pädevus ja …
Patsiendiohutus on tervishoius eetiline ja inimlik väärtus, mille olulisust ei tohi alahinnata. Ohutuse tagamine tähendab ühest küljest ravivigade ennetamist, aga ka üldist patsiendi vaatlemist, jälgimist, küsimuste esitamist, kuulamist ja vajaduste väljaselgitamist. Tööjõupuuduses kipuvad aga nii ravivigade menetlemine kui ka patsiendi vajadustega arvestamine jääma tagaplaanile. Patsiendiohutus sõltub paljuski igapäevastest tööprotsessidest. Selleks, et patsiendiohutus oleks tagatud, on …
Eesti Õdede Liit: patsiendiohutuse tagamine on tervishoiutöötaja kohustus Read More »
Läti Dita Raska, Läti Õdede Liidu president Lätis töötatakse õendusekspertide abiga järgmise 16 kuu jooksul välja esimesed õenduskvaliteedi indikaatorid, mis on otseselt seotud õenduse juhtnööridega. Eriõendus on Lätis hetkel veel ideetasandil. Sel sügisel moodustavad Läti Õdede Liit ja meie partnerid töörühma, mis keskendub eriõdede praktikastandardi loomisele. Seda saaks hiljem kasutada ka ülikooli magistriprogrammis. Seega, me …
Eesti inimeste eluiga pikeneb, kuid tervena elatud eluaastad tammuvad ühel kohal. Meil on liiga palju haiguseid, mis on välditavad. Rasvumine, suitsetamine ja purjutamine on kolm konkreetset riskitegurit, mida on inimesel võimalik otseselt mõjutada. Ennetustegevuse, elustiili muudatuste ning õigeaegse ravisekkumisega on võimalik vältida isegi surmasid. Kuidas seda siis teha? Esimese sammuna tuleb mõista, mis on tervishoid …
Terviseinfot otsides on võimalik leida tõendus- ja teaduspõhise info kõrval ka rohkelt tervist puudutavat väärinfot. Tervist puudutava väärinfo levik on üha suurenev probleem. Ädala perearstikeskuse pereõde Marelle Maiste jagab soovitusi, mida tuleks jälgida, et tuvastada, kas terviseinfo on tõendus- ja teaduspõhine. Õed peavad ennast pidevalt uuendustega kursis hoidma. Kust soovitad õdedel infot otsida, et vältida …
