Õendus on ettevõtlike õdede nägu. Julgemad on käinud barrikaadidel ehk esindanud õdesid läbirääkimistel tööandjate, haigekassa ja ministeeriumiga ning võidelnud õdedele kõrghariduse ja iseseisvuse. Laotud vundamendile toetudes on Eesti Õdede Liidu liikmete ühine kohustus ja võimalus viia õenduse arengut edasi. Eestis osaleme pea igas tervishoiuarutelus. Olen uhke, et oleme olnud mitme tähtsa otsuste sünni juures ja …
Juba 100 aastat tagasi rõhutas õde Anna Erma, et õe töös on kõige tähtsam inimene. Inimene, kelle eest tuleb hoolitseda tema psüühikat traumeerimata. Õed ei ole tervishoius enam ammu arsti abilise rollis. Õe ülesanne on näha ja nõustada patsienti kui inimest, mitte keskenduda üksnes teatud haigusest tingitud kaebustele. Eesti Õdede Liitu juhtides pidasin oluliseks, et …
„Haigepõetamine on üks keerulisemaid kunste. Kaastunne võib selleks küll hea ajendi anda, kuid tulemuslikult tegutseda saame üksnes teadmistele tuginedes,“ ütles 1925. aastal maailma esimene õendusteaduse professor Mary Adelaid Nutting. Õendus on läbi teinud tohutu arengu, õed on saanud iseseisvaks. Mul on väga hea meel, et õed on targad ja oskavad teha oma tööd. Kõigi arengusuundade …
Ajaloos on mustreid. Asjad ikka korduvad, sest areng käib spiraali mööda. Nii nagu haiglaõdede tööaja normeerimisest räägiti juba 1940. aastal, räägime sellest ka praegu. Viimase sajandi jooksul on suur töökoormus olnud kõne all mitmeid kordi. Siiski on valus tõdeda, et mitmed probleemid on samad ja lahendusi pole ikka. Õed on kõige suurem tervishoiutöötajate rühm Eestis. …
Õe kutsel on väärikas ajalugu. Suuresti tänu Eesti Õdede Liidu eestvedamisele on õe töö oluliselt enam väärtustatud ning ka teadlikkus õe pädevusest ja rollist on suurem kui kunagi varem. „Õdede liit on tabanud naelapea pihta, toetades ja tähtsustades õdede õpet ning teadus- ja arendustööd – need on kutseala eduka arengu möödapääsmatud tegurid,“ ütleb Eesti Ämmaemandate …
Šveitsi õdede liit tundis huvi, kuidas mõjutavad Eesti e-lahendused õdede igapäevatööd. Nemadki soovivad ellu viia muutusi, millega tagada ühtse info kättesaadavus tervishoius. Asusin Eesti Õdede Liidu juhatuses tööle 2016. aastal ja minu prioriteediks said rahvusvahelised suhted. Sel hetkel ei olnud meil veel otsekontakte, teadsime Euroopa ja maailma õendusorganisatsioonidest vaid nii palju, kui veebilehtedelt infot leidsime. …
Eda Mudalomp on teadnud juba lapsest peale, et temast saab tervishoiutöötaja. Eda on enamiku oma elust pühendanud inimeste aitamisele, ravimisele ja nõustamisele. Ta on tervishoius inimesi aidanud 39 aastat. Mis sind inimesena kõige paremini iseloomustab? Püsimatus. Ma tahan kõike teha ja kõikjale jõuda. Aeg-ajalt hakkab mul peas küpsema mõne põneva ürituse idee. Kui ma olen …
Eda Mudalomp: Aasta õe tiitel on kui elutööpreemia Read More »
Volikogu suunab ja kontrollib Eesti Õdede Liidu tegevust lähtuvalt põhikirjalistest eesmärkidest. Volikogu koosneb piirkondade esindajatest ja seltsingute juhtidest. Saa tuttavaks Eesti Õdede Liidu volikogu töökate esindajatega. Kellena sa töötad? Töötan pereõena Pärnu Ristiku Tervisekeskuses ja kardioloogia osakonna õena Pärnu Haiglas. Mis sulle õena kõige rohkem muret teeb? Kliiniliste õdede koormusnormid. Päris palju tööd teevad ära …
Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli terviseteaduse üliõpilane Reta Loodus uuris oma magistriõppekava arendusprojektis Eesti intensiivraviõdede teadmisi intensiivravijärgse sündroomi ennetamisel ning koostas tegevusjuhendi. Intensiivravijärgse sündroomi olemusest ja ennetamisvõimalustest koostati süstemaatiline kirjanduse ülevaade ning intensiivraviõdede seas viidi läbi küsitlusuuring, mille eesmärk oli välja selgitada vajadus intensiivravijärgse sündroomi ennetamise tegevusjuhendi järele. Tegevusjuhendi koostamisel kaasati meeskonda intensiivravi ja kvaliteedijuhtimise spetsialiste. Anestesioloogidest …
Intensiivravijärgne sündroom langetab patsientide elukvaliteeti Read More »
Tartu Tervishoiu Kõrgkooli õe õppekava vilistlane Marie Mustmaa uuris oma 2022. aastal kaitstud lõputöös „2019. aastal Eesti meediakanalites avaldatud laste vaktsineerimist käsitlevate artiklite tonaalsus ning nende mõju laste vaktsineerimisele riiklikus immuniseerimiskavas ettenähtud vaktsiinidega“, kuidas veebimeedias avaldatud artiklite tonaalsus (positiivse, neutraalse või negatiivse sisuga artikkel) võib mõjutada lastevanemate otsust last vaktsineerida või mitte. Olgugi, et immuniseerimine …
Laste vaktsineerimist käsitlevate artiklite tonaalsus ja mõju Read More »
