õendusest

Palliatiivravi aitab parandada ja säilitada elukvaliteeti

Palliatiivravi ehk toetusravi aitab parandada ja säilitada elukvaliteeti inimestel, kellel on diagnoositud raske progresseeruv haigus. Tervikliku lähenemisviisiga ravi keskendub sümptomite leevendamisele ja patsiendi heaolu toetamisele ning pakub tuge ka lähedastele.  Ida-Tallinna Keskhaigla onkoloogiakeskuse õendusjuht Katre Põder leiab, et inimestele on kohati jäänud mulje palliatiivravist kui surmaga seonduvast tegevusest. „Ravi eesmärk on aidata patsiendil elada võimalikult […]

Palliatiivravi aitab parandada ja säilitada elukvaliteeti Read More »

Kandideeri Eesti Õdede Liidu presidendiks

Ootame Eesti Õdede Liidu presidendiks kandideerima liikmeid, kes soovivad panustada õendusvaldkonna arendamisse, esindada õdesid erinevatel tasanditel ja kujundada koostöös liikmetega liidu tulevikku. „Eesti Õdede Liidu presidendiks ootame kandideerima strateegilist ja väärtuspõhist juhti. Presidendi vastutus hõlmab õdede esindamist riiklikul tasandil, organisatsiooni strateegiliste eesmärkide kujundamist ning järjepideva arengu toetamist koostöös volikogu ja juhatusega,“ ütles EÕLi volikogu juht

Kandideeri Eesti Õdede Liidu presidendiks Read More »

Kas eriõde võib teha e-konsultatsioone?

Viimasel ajal on Eesti Õdede Liidu poole üha sagedamini pöördutud eriõendust puudutavate küsimustega peamiselt just e-konsultatsioonide teemal. Alates 2024. aasta oktoobrist on eriõel juriidiline õigus teha e-konsultatsioone teiste tervishoiuspetsialistidega. Tervisekassa võttis e-konsultatsioonide tasustamise üle alates 1. aprillist 2025, aga ainult nendel juhtudel, kus eriõde teeb e-konsultatsiooni teisele eriõele või õele. Seega ei ole täna veel

Kas eriõde võib teha e-konsultatsioone? Read More »

Õe-patsiendi suhtarvud Austraalias

Liigne patsientide arv ühe õe kohta mõjutab nii patsiendile osutatava õendusabi kvaliteeti kui ka õe heaolu. Kuna õe-patsiendi suhtarvude kehtestamisel on eeskujuks olnud Austraalia, vaadakem lähemalt, mida on Eestil Austraalia kogemusest õppida.  Euroopa Komisjon avaldas hiljuti Eesti riigiaruande, milles analüüsiti riigi majandus-, sotsiaal-, tööhõive-, struktuuri- ja eelarvepoliitika suundumusi ning esitati soovitusi nende valdkondade tõhustamiseks. Aruandes

Õe-patsiendi suhtarvud Austraalias Read More »

Õdede kogemused ja takistused elustiilijuhendi rakendamisel diabeediravis

2024. aastal võeti Eestis kasutusele 2. tüüpi diabeedi mittefarmakoloogiline ravijuhend, mille eesmärk on toetada süsteemset lähenemist elustiilisoovituste rakendamisel. Kuidas õed juhendit rakendavad ning millised on peamised takistused ja võimalused? 2. tüüpi diabeet on Eestis ja maailmas kasvav rahvatervise probleem, mis mõjutab rohkem kui 500 miljonit inimest. Eestis on diagnoositud ligi 100 000 juhtu, kuid tegelik levimus

Õdede kogemused ja takistused elustiilijuhendi rakendamisel diabeediravis Read More »

Koduõde viib tervishoiuteenuse iga patsiendini üle Eesti

Üha sagedamini jõuab professionaalne tervishoiuteenus inimese koju. Koduõed on otsekui sild patsiendi ja tervishoiuasutuste vahel, nad aitavad patsiendil toime tulla krooniliste ja ägedate haigustega ning toovad vajaliku õendusteenuse ka nendeni, kel on tervishoiuasutusse liikumine keeruline.   Aina Saarma, koduõde Viimsi, Muuga ja Pirita piirkonnas, meeskonna juht-vastutav õde, vaimse tervise õde, õdede koolitaja, EÕLi volikogu juht,

Koduõde viib tervishoiuteenuse iga patsiendini üle Eesti Read More »

Uus konsensuslepe toob tervishoiu kõrgkoolidesse rekordarvu õppekohti

Sotsiaalministeerium ja Haridus- ja Teadusministeerium sõlmisid koos kõrgkoolide ja erialaliitudega kolmanda tervishoiu kõrghariduse konsensusleppe aastani 2030. Lepe toob tervishoidu rekordilised ja kasvavad vastuvõtumahud: suureneb õdede põhiõppe ja tegevusterapeutide vastuvõtt ning esmakordselt lepitakse kokku eriõdede magistriõppe koolitusmahud.   Sotsiaalminister Karmen Joller rõhutas, et lepe on märgiline samm tervishoiutöötajate puuduse ja tööjõu vananemise probleemi lahendamisel. „Tervishoiuvaldkonnas töötavaid inimesi on juba praegu liiga vähe ning ligi kolmandik arstidest ja veerand õdedest on pensionieas

Uus konsensuslepe toob tervishoiu kõrgkoolidesse rekordarvu õppekohti Read More »

Kooliõde kui LGBTQ+ koolinoorte liitlane

Seksuaal- ja soovähemuses (LGBTQ+) noortel esineb rohkem depressiooni, ärevust, suitsiidimõtteid ja -katseid võrreldes eakaaslastega, kes ei kuulu vähemusgruppidesse. See muudab eriti oluliseks täiskasvanute, sealhulgas kooliõdede valmisoleku märgata, mõista ja toetada.  Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli terviseteaduste magistriõppe vaimse tervise õenduse lõpetanu Elis Piirsalu uuris oma magistritöös kooliõdede teadlikkust seksuaal- ja soovähemuste teemadel. Valimis oli 120 kooliõde, kellest

Kooliõde kui LGBTQ+ koolinoorte liitlane Read More »

Meeste tervisest ja noormeeste tervisekäitumisest

Viimastel aastatel on üha enam hakatud pöörama tähelepanu meeste tervisele ja tervelt elatud aastate olulisusele. 2022. aastal korraldatud 40–49-aastaste meeste terviseuuringust selgus, et Eestis on 44% meestest ülekaalulised ja 27% rasvunud. Ligi 55%-l meestel esines kõrge vererõhk ning 33% hindas oma tervislikku seisundit vaid rahuldavaks.  Kui vaatame meeste tervist laiemalt, tuleb tähelepanu pöörata juba noormeeste

Meeste tervisest ja noormeeste tervisekäitumisest Read More »

Ületöötamine ei ole pühendumuse märk – see on süsteemi rike

Viimastel aastatel on üha enam räägitud tervishoiutöötajate väsimusest – mitte ainult füüsilisest, vaid ka vaimsest ja emotsionaalsest kurnatusest. Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) hinnangul kujuneb see sageli välja pikaajalise ülekoormuse tulemusena, kui puhkamiseks ja taastumiseks jääb järjepidevalt liiga vähe aega (WHO, 2022). Tervishoius töötades on loomulik anda endast parim. Inimeste aitamine ongi selle töö sisu. Paraku on

Ületöötamine ei ole pühendumuse märk – see on süsteemi rike Read More »