2022. aasta parimad teadustööd õendusvaldkonnas

 2022. aastal tunnustab EÕL volikogu kuut teadustööd, mis on andnud panuse õendusarendusse Eestis.

Merle Varikut tunnustas volikogu  järjepideva õendusarendustegevuse eest. Veebruaris kaitses ta doktoritöö teemal “Empowering Informal Caregivers of People with Dementia Through Support Groups: A Participatory Action Research Study” („Dementsusega inimeste omastehooldajate võimestamine tugigruppide abil – osalustegevusuuring“). Merle on andnud lubaduse oma teadustööd lähemalt tutvustada Eesti Õe sügisnumbris.

Tunnustuse pälvinud uurimistööd:

Evelin Limbergi magistritöö „Deliiriumi hindamise skaala rakendamine Ida-Tallinna Keskhaigla intensiivraviosakonnas“

Magistritöö on eeskujuks teadusliku lähenemise poolest deliiriumi käsitlusele ja praktilise probleemi lahendamisele intensiivravis. Evelin Limberg on eesti keelde tõlkinud ning meie kultuurikontekstis kohandanud ja Ida-Tallinna Keskhaiglas katsetanud maailmas tunnustatud deliiriumi hindamise skaala CAM-ICU (ing k Confusion Assessment Method for the Intensive Care Unit), mis on vajalik töövahend intensiivravi personalile iga patsiendi individuaalseks hindamiseks ning deliiriumi ja võimalike patsiendiohutusjuhtumite ennetamiseks.

Svetlana Udalova magistritöö „Strateegiline tegevusplaan tööandja brändi toetamiseks Ida–Tallinna Keskhaigla südamekeskuse statsionaarse õe ameti näitel“

Terviseteaduse magistritöö keskendub tervishoiusüsteemi kõige valusama probleemi – tööjõu puuduse – lahendamisele ning läheneb sellele süsteemsemalt ja tõenduspõhisemalt kui seda seni tervishoius on tehtud. Svetlana Udalova panusega on valminud Ida-Tallinna Keskhaigla brändi ja südamekeskuse õendust tutvustav YouTube video ning paranenud keskuse populaarsus ja tööle on värvatud enam abiõdesid. Need tulemused on tõestuseks, et selline terviklik lähenemine toimib ja seda tasub järgida ka teistel töökohtadel.

Serli Raudseping magistritöö „Töötervishoius töötavate õdede iseseisva vastuvõtu tegevusjuhendi koostamine Qvalitas arstikeskuse näitel“

Magistritöö käsitleb väga aktuaalset küsimust: töötervishoiuõdede rolli töötervishoiuteenuse osutamisel. Töö annab rahvusvahelise teadusteabe ja ühe arstikeskuse näitel tõenduspõhise sisendi töötervishoiuteenuse arendamisse ka riiklikul tasandil. Serli Raudsepingi arendusprojekt kui süstemaatiline protsess on heaks näiteks, kuidas oma erialal õdede rolli ja selleks vajalikku tõenduspõhist õendustegevusjuhendit välja töötada.

Maarja Raja (Pajo töö esitamise ajal) magistritöö „K-vitamiini defitsiidist põhjustatud hemorraagia ennetamine vastsündinutel Ida-Tallinna Keskhaiglas“

Magistritöö käsitleb teaduslikult ühte ühiskonnas üha levinumat probleemi: valeinformatsioon tervishoiu kohta. Töö pakub välja kriitiliselt hinnatud allikatel põhineva abimaterjali tervishoiutöötajatele, mis aitab vastsündinu vanemate teadlikkust tõsta ja muuta juba kujunenud väärarusaamu.  Kõige enam puutuvad selle teemaga kokku ämmaemandad, kuid arendusprojekt on õpetlik lugemine kõigile tervishoiutöötajatele, kes peavad igapäevaselt tagama, et iga kliiniline otsus võtaks arvesse nii erialast kompetentsi, teadustööde tulemusi kui ka patsiendi väärtusi ja eelistusi.

Kerli Hiiemäe magistritöö „Lastevanemate kogemused, ootused ja vajadused seoses nende toetamisega leina ajal laste intensiivravi osakonnas“

Magistritöös keskendutakse lapse kaotanud lastevanemate kogemuste, ootuste ja vajaduste uurimisele leina ajal lasteintensiivravi osakonnas. Väga oluline on, et lastevanemate toetamine nende leinas oleks järjepidev. See sõltub enamasti tervishoiutöötaja personaalsest kompetentsusest, mis ei pruugi alati vastata lastevanemate vajadustele ja ootustele. Magistritööd lugedes tekib ettekujutus, millist toetust lapse kaotanud lapsevanemad leinaga toime tulemiseks vajavad ja see võiks olla aluseks kvaliteetse, patsiendi- ning perekeskse tervishoiuteenuste osutamisele.

Viimased uudised

Tunne oma esindajaid!

Alates sellest numbrist tutvustame Eesti Õdede Liidu volikogu töökaid esindajaid.

Õdede puuduse leevendamine on prioriteet vaid sõnades?

Konsensuslepe tähistab veebruaris esimest sünnipäeva. Tehtud on selle ajaga piinlikult vähe.

Innovatsioon: Peavaluäpp Migrevention aitab kiirendada patsiendi teekonda tervishoiusüsteemis

Migreventioni kasutajarakendus on Eesti kõige kasutatum digitaalne peavalupäevik.

Mida peab teadma ületööst?

Vastab Eesti Õdede Liidu lõuna piirkonna juht Siiri Puru.

Pereõdede tervisehindamise mõõdikud ootavad digitaliseerimist

Tervisehindamise mõõdikute digiversioonid aitavad õendusprotsessi optimeerida ja parandada teenuse kvaliteeti.

Fookuses eakate jalaprobleemid

Jalgadega seotud probleemid mõjutavad inimest kogu elu vältel ning vanuse kasvades probleemide hulk suureneb.