Tartu Ülikoolis loodi koostöös Norra ülikooliga ainulaadne patsiendiohutuse hübriidõppeaine. Tegemist on integreeritud õppega, mis on mõeldud kasutamiseks õenduse magistriõppes ja õdede täiendkoolituses.
Projektijuht, sisehaiguste kaasprofessor Kaja Põlluste ütles, et projekt sai alguse 2019. aasta lõpus koos Bergenis asuva Lääne-Norra Rakendusteaduste Ülikooliga. Projekti eesmärgiks oli täita patsiendiohutusega seotud lüngad õendushariduses. „Leidmaks puudujääke patsiendiohutuse koolituses, analüüsis projektimeeskond mõlema kõrgkooli õenduse magistriõppekavasid. Leiti, et kõige vähem tähelepanu pööratakse mõlemas ülikoolis meeskonnatöö, patsiendiohutuskultuuri ja patsientide kaasamisele patsiendiohutuse kontekstis,“ selgitas Põlluste.
Lisaks tehti Eestis küsitlusuurimus Tartu Ülikooli Kliinikumi õdede ja Tartu Ülikooli õendusteaduse magistriõppe üliõpilaste seas, kus vastajad hindasid ise oma pädevust patsiendiohutuse erinevates aspektides. „Esialgsed tulemused ühtisid õppekavade analüüsi tulemustega. Kõige ebakindlamalt tuntakse ennast meeskonnatöö, ohutuskultuuri ja patsientide kaasamise valdkonnas. Sarnased tulemused saadi ka Norras tehtud uuringus,“ lisas Põlluste.
Lähtuvalt tulemustest valmis uus hübriidõppeaine „Patsiendiohutuse edendamine eriõenduses: meeskonnatöö, ohutuskultuur ja patsientide kaasamine“. Kaja Põlluste sõnutsi mõeldakse hübriidõppeaine all nii kombineeritud kontakt- ja veebiõpet kui ühesõppe uudset lähenemist. Ühesõpe on õppevorm, kus ühel ja samal kursusel õpivad nii praktiseerivad õed kui magistriõppe üliõpilased. „Seejuures ei ole nad ainult uue info saajad, vaid lähtuvalt oma erinevatest taustast, elu-, töö-, ja õpikogemusest õpetavad üksteist. Ühesõppe puhul ei ole õppejõud õppeprotsessis ainus info edastaja. Ta on pigem vahendaja, kes tagab vahendite ja materjalide olemasolu, et õppes osalejad saaksid ise oma teadmisi luua ja neid üksteisele edasi anda.“
Õppeaine läbiviimiseks töötati välja õppematerjalid, hindamisvahend õppejõule ning tõlgiti ja kohandati mõõdik „Tervishoiutöötajate patsiendiohutuse väljaõppe uuring“ (H-PEPPS), mille abil saab hinnata osalejate õpivajadusi ning omandatud pädevuste taset pärast koolituse läbimist. Kõik materjalid on kättesaadavad osalenud ülikoolide kodulehtedel.
Kaja Põlluste sõnutsi võib lisaks õppeainele innovaatilisusele uudseks nimetada ka õppeaine ja õpetamise ettevalmistamise protsessi. Kolme aasta jooksul osales õppeaine ja õppematerjalide väljatöötamisel kokku 35 inimest, 20 Eestist ja 15 Norrast. Nendest seitse olid projekti põhiliikmed ja 22 inimest nii haiglatest kui ülikoolidest osales viies töötoas, et aidata välja töötada õppematerjale, hindamismeetodeid ja palju muud. Kõik õppematerjalid valmisid eesti, norra ja inglise keeles.
Projekt lõppes kahe konverentsiga Tartus ja Bergenis, kus huvirühmadele tutvustati valminud õppeaine ainekava ja arutleti ühesõppe võimaluste üle. „Nüüd jätkuvad tegevused selle nimel, et peagi pakkuda võimalust kõigil Eesti haiglate õdedel ja õenduse magistriõppe õppekavade üliõpilastel loodud õppes osaleda. Lisaks on plaanis ka teiste Eesti haiglate õdede seas korraldada küsitlus, et teada saada õdede enesehinnangud oma pädevuse kohta patsiendiohutuse alal, et seejärel tuvastatud lünki täita,“ selgitas Põlluste.
Õppeaine loomise eestvedajad Tartu Ülikooli poolt olid kliinilise meditsiini sisekliiniku ja peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituudi õendusteaduse õppetooli töötajad. Projekti rahastati Euroopa majanduspiirkonna ja Norra finantsmehhanismidest.