Miks õed läbi põlevad?

Töö eripära tõttu kogevad paljud õed kõikjal maailmas läbipõlemist. Artiklis kirjeldatakse läbipõlemise esinemist õdede seas ning läbipõlemise teket mõjutavaid tegureid. Artikkel tugineb 2019. aastal Tartu Ülikooli õendusteaduse magistriõppekava õppeaines koostatud kirjanduse ülevaatele.

Läbipõlemine on psühholoogiline seisund, mis on reaktsioon töökohas pikka aega esinenud stressoritele, mida iseloomustavad emotsionaalne kurnatus, isiksuse muutus ning vähenenud personaalne suutlikkus. Emotsionaalne kurnatus viitab emotsionaalsete ressursside vähenemisele – inimene tunneb ennast emotsionaalselt tühjana. Vähenenud isiklik suutlikkus ilmneb oma töötulemuste alahindamises, millega kaasneb madal tööalane enesehinnang ja küündimatuse tunne. Isiksuse muutus viitab negatiivsete ja küüniliste hoiakute tekkele.

Läbipõlemine on sagedasti esinev nähtus õenduses ning tervishoiutöötajate seas üldiselt, kuna neis ameteis puututakse pidevalt kokku kannatuste ja teiste inimeste valuga. See on seotud töötajate vähese rahuloluga, väiksema produktiivsusega, töölt puudumisega, vähenenud tööalase võimekusega ning võib viia kutse hülgamiseni.

Läbipõlemine mõjutab õe sooritusvõimet ja pakutava õendusabi kvaliteeti ning see omakorda patsiendi heaolu ja raviprotsessi. Eesti kontekstis võib läbipõlemist soodustada ka pidev õdede puudus. Lisaks on õdede vaimset tervist toetavad tugisüsteemid töökeskkonnas kohati puudulikud – puudub kohustuslik supervisioon, mille tagamine võib vähendada ning ennetada läbipõlemise esinemist.

Tervise Arengu Instituudi avaldatud statistika kohaselt töötas 2017. seisuga Eestis kokku 8612 õde ja ämmaemandat, mis teeb tuhande elaniku kohta kuus õde. 2017. aastal oli Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni liikmesriikide keskmine näitaja üheksa õde tuhande elaniku kohta.

Läbipõlemise levimus õdede seas ning selle seisundi teket mõjutavad tegurid

Läbipõlemise levimust õdede seas on uuritud üle maailma. Hoolimata sellest, et riigiti ja valdkonniti on õdede töökultuur ja töö iseloom erinev, näitavad uurimistööde tulemused, et läbipõlemise levimus õdede seas on mõõdukas või keskmisest suurem. Iraani ja Singapuri õdede seas on läbipõlemise levimus mõõdukas ning Hiina, Türgi ja Itaalia õdede seas mõõdukalt kõrge. Üle maailma kannatab läbipõlemise all keskmiselt 26% erakorralise meditsiini õdedest.

Ka Inglismaal teostatud uuringu tulemustest selgus, et rohkem kui pooltel erakorralise meditsiini osakonnas töötavatest õdedest on läbipõlemise skoor keskmisest kõrgem. Läbipõlemist esineb olulisel määral ka esmatasandi, pediaatria, intensiivravi ning kirurgia osakonna õdede seas.

Läbipõlemist mõjutab vanus ja vähene tööstaaž ning läbipõlemist esineb rohkem just noorematel õdedel. Läbipõlemise skoor on kõrgem nendel õdedel, kes ei tunne organisatsiooni tuge ega võimestamist, hindavad ebapiisavaks omavahelist suhtlust kolleegidega ning pole rahul oma tööga.

Lisaks tuuakse mõjutegurina välja töökoha eripärad, töökeskkond, kokkupuuted traumaatiliste sündmustega ning organisatsioonilised muutujad.

Isikuomadustest soodustab läbipõlemise teket vähene paindlikkus, kangekaelsus, sündmuste sügavam läbielamine ja raskused kohanemisel. Need õed, kellel on elukaaslane või lapsed, kes on lähedastes suhetes perega või sõpradega või tegelevad hobidega, on läbipõlemiseni jõudmisest vähem ohustatud.

Tervishoiutöötajate vaimne tervis nõuab tähelepanu

Varasemate uurimistulemuste põhjal võib väita, et läbipõlemine õdede seas on levinud ning selle esinemine on seotud vanuse, töökeskkonna, psühhosotsiaalsete tegurite ning isikuomadustega. Läbipõlemine õdede seas on probleem.

Õenduse esmaseks prioriteediks on patsient ning võimaliku parima hoolitsuse pakkumine, kuid läbipõlenud õed ei suuda tagada patsiendile kvaliteetset hoolitsust. Seetõttu tuleb pöörata enam tähelepanu tervishoiutöötajatele ning nende vaimsele heaolule. Töötingimused ja psühhosotsiaalne töökeskkond peavad toetama tervise ja töövõime säilimist. Ka Eesti õenduse ja ämmaemanduse arengustrateegia 2011– 2020 üks esmatähtsaid eesmärke on, et töökeskkond säilitaks õdede ja ämmaemandate tervist ja töövõimet.

Viimased uudised

Kirev terminoloogia meie armsas emakeeles

Ühine terminoloogia on mõistmise ja koostöö alus. Mõistete ühtlustamiseks kutsus EÕL kokku komisjoni.

Tartu Ülikool lõi koos Norra ülikooliga patsiendiohutuse õppeaine

Õppeaine toimub uudses formaadis, kus ühel kursusel õpivad nii praktiseerivad õed kui magistrandid.

Õde, abiõde, eriõde – mis on nende ametinimetuste taga

Anneli Kannus selgitab, mis eristab kolme sarnase nimega professionaali: õde, eriõde ja abiõde

Milleks Õdede Liidule rahvusvahelised õendussuhted?

Eesti Õdede Liidu asepresident Gerli Liivet tutvustab rahvusvahelisi organisatsioone, kuhu EÕL kuulub.

Platseebo ja notseebo – teadus ja ebausk

Eesti Tervisemuuseumi peavarahoidja Eero Kruusmaa räägib platseebost ja notseebost.

Miks on eriõde vajalik …

Eesti Õdede Liidu asepresident Gerli Liivet räägib eriõenduse kasulikkusest tervishoius.