Nahaprobleemidele spetsialiseerunud õde Eda Mudalomp aitab iga päev kümneid inimesi, kel on tekkinud mõni mure oma naha pärast. Lisaks iseseisvate vastuvõttude tegemisele Põlva haiglas töötab ta ka laste vaimse tervise õena ja koduõena. Eda jagas väärt soovitusi, kuidas naha eest hoolt kanda ja vajadusel seda turgutada. Õdede käed saavad suurt koormust – sage kätepesu, kummikindad. […]
Terve ja ilusa naha saladused Read More »
Merle Varik kaitses kevadel Tallinna Ülikoolis doktoritöö „Dementsusega inimeste omastehooldajate võimestamine tugigruppide abil – osalustegevusuuring“. Teadustööst ja praktilisest kogemusest koorusid ettepanekud, mis aitaksid dementsusega inimeste elukvaliteeti tõsta. Doktoritöö eesmärk oli välja arendada dementsusega inimeste lähedaste vajadustest lähtuv tugigrupi formaat, panna tööle tugigrupid Eestis ning seejärel koguda andmeid selle kohta, kuidas need tugigrupid toetavad üksikisikute, kogukondade
Kuidas toetada dementsusega inimesi ja nende lähedasi Read More »
Helid aitavad ümbritsevaga paremini kohanduda, pakuvad elamusi ja naudingut. Kui helisid on liiga palju ja need kõlavad valjusti, tekib väljakannatamatu müra, mis võib kõrvu püsivalt kahjustada. Kas kuulmislangus on paratamatus või tuleneb teadmatusest? Vastab Valga kiirabiõde, aasta õde 2021 Marje Rebane. Mida peetakse tavapäraseks ealiseks kuulmisvõime languseks? Vananedes jääb erinevates meeletes närve järk-järgult vähemaks ja
Kuulmislangus vaevab järjest enam ka noori Read More »
Viimastel aastakümnetel on hakanud aina enam ilmuma meditsiiniteaduslikke artikleid, empiirilisi uurimusi ja kliinilisi katseid platseeboefektist ehk patsiendi ravimisest ilma ravitoimeta ravimiga. Sellistel juhtudel piisab vaid patsiendi usust, et talle antav „ravim“ aitab tervisehäda vastu, kui juba on näha tervenemise märke. Esimene kliiniline katse platseeboefekti uurimiseks viidi läbi juba 1801. aastal, kui kasutati metallvardaid, mis pidid
Platseebo ja notseebo – teadus ja ebausk Read More »
Ealine kuulmislangus võib tabada meid kõiki. Kuidas seda ära tunda ja olukorraga toime tulla? Kuidas märgatakse, et midagi on kuulmises muutunud: Mitu korda tuleb üle küsida, kuna jutust ei saada aru. Vestluste kuulamine kärarikastes kohtades on keeruline. Jutust arusaamine nõuab keskendumist ja on väsitav. Telefonihelina kuulamine muutub raskemaks Inimesel tekib tinnitus ehk kõrvavile. Kõige sagedasem
Ealine kuulmislangus: mis saab edasi? Read More »
Eesti suvi on kahtlemata ilus aeg, kuid lustimisega kaasnevad mõnikord ka õnnetused. Nende olukordade lahendamiseks on vaja pisut teadmisi ja läbimõeldud koduapteeki. Traumad ei hüüa tulles Suviste seikluste käigus juhtub aeg-ajalt väiksemaid ja suuremaid õnnetusi. Haavade tekkimisel oluline need korralikult puhastada. Parimaks abiliseks on puhas voolav vesi, aga koduapteeki või reisikotti tasub varuda ka antiseptik.
Turvalise suve saladus Read More »
Lastekaitsepäeval pakkusid Eesti Õdede Liidu liikmed Tartus lastele võimalust oma silmade tervist kontrollida ja silmade hoidmise kohta rohkem teada saada. Kontrollimise käigus tuli paaril lapsel välja ka tõsisem nägemisprobleem, mis vajas edasi suunamist silmaarsti vastuvõtule. Silmade regulaarne kontrollimine on probleemide avastamiseks väga oluline ja esimesse kontrolli peaks minema juba 3-4 aastase lapsega. Hea silmanägemise säilitamiseks
Kuidas hoida (laste) silmade tervist? Read More »
Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli õe õppekava läbinud Alena Egorova-Gruzdneva ja Artjom Melnikov kaitsesid lõputöö „Patsiendi madala tervisealase kirjaoskuse negatiivne mõju tema toimetulekule ning õe roll tervisealase kirjaoskuse parendamisel“, mis sisaldab probleemi üksikasjaliku käsitlust ja õendussekkumiste kirjeldust. Allpool on antud põgus ülevaade vähese tervisealase kirjaoskuse problemaatikast ja mõned juhtnöörid. Tervisealase kirjaoskamatuse epideemia Vähene tervisealane kirjaoskus on tervishoiu
Vähene tervisealane kirjaoskus on kasvav probleem Read More »
Maarja Maisla töötab alates 2014. aastast õena Tartu Ülikooli Kliinikumi erakorralise meditsiini osakonnas. Möödunud aasta kevadel, esimese koroonalaine ajal, otsustas ta oma elus teha muudatuse: parandada oma tervisekäitumist tervisliku toitumise ja füüsilise aktiivsusega. Mis ajendas sind muutust tegema? Oma keha ja minapildiga pole ma juba aastaid rahul olnud. Kust sain aga tõuke, et end käsile
Maarja Maisla: Kõikidest toitudest on võimalik luua tervislikke versioone Read More »
Laiska silma ehk amblüoopiat esineb 2-5%-l elanikkonnast. Tartu Silmakliiniku õde Kersti Kivi selgitas, kuidas laiska silma diagnoositakse, kuidas tekib kõõrdsilmsus ning missugused on ravivõimalused. Ortoptika valdkonnas tegi esimesed avastused arst Paulus Aegineta juba 7. sajandil. Esimene ortoptika kabinet avati Eestis 1996. aastal Tallinna Keskhaigla Silmakliinikus. Tartu Silmakliinikus avati esimene ortoptisti vastuvõtt 2002. aastal. Praegu võtavad
Laste põhilised silmahäired on laisk silm ja kõõrdsilmsus Read More »
