Terve ja ilusa naha saladused

Nahaprobleemidele spetsialiseerunud õde Eda Mudalomp aitab iga päev kümneid inimesi, kel on tekkinud mõni mure oma naha pärast. Lisaks iseseisvate vastuvõttude tegemisele Põlva haiglas töötab ta ka laste vaimse tervise õena ja koduõena. Eda jagas väärt soovitusi, kuidas naha eest hoolt kanda ja vajadusel seda turgutada. 

Õdede käed saavad suurt koormust – sage kätepesu, kummikindad. Kuidas käenahka hoida ja turgutada? 

Võlusõna on kreem, kreem ja veel kord kreem. Käed, nagu ka huuled, vajavad niisutamist, kuna neil omal rasu ei ole, siis peame niiskust lisama.  

Desinfitseerimisvahendid üksi ei kahjusta nahka, nahka kahjustab pidev vee ja pesuvahenditega kokkupuude. Kummikindad kaitsevad käsi, kuid võivad ka käenaha hauduma panna. Alati tuleb käed enne korralikult kuivatada ja alles siis kummikindad kätte panna. Kummikindaid võiks kanda maksimaalselt 15–20 minutit ja siis anda kätele puhkust, aega hingamiseks ja siis neid kreemitada. Õed enamasti teavad, millele nad on tundlikud, ja oskavad end hoida.  

Mis on terve ja ilusa naha saladus? 

Mõned inimesed näevad nooremad välja kui nende eakaaslased. Geneetika on üks tegur – küll on hea, kui on vanematelt päritud head geenid ja klaar näonahk. Palju on ka enda teha, näiteks liigne päevitamine muudab naha vanemaks ja tekitab pigmendilaike, aga päikesekreem kaitseb selle eest.  

Oluline on näonaha puhastamine hommikul ja õhtul. Mitte ainult veega, vaid kasutada ka puhastusgeeli, toonikut ja seejärel nahka kreemitada – see teeb näole pai. Oluline on korralik toitumine, vee joomine ja muidugi küllaldane uni. Kui oleme magamata, siis nägu reedab selle siniste rõngastega silmade all ja tuhmi olekuga.  

Seestpoolt saab nahka toetada vett tarbides  – janu korral juua ikka vett. Nahale mõjuvad kasulikult A- ja E-vitamiini ja oomega-3-rasvhappeid sisaldavaid toitained. 

Nahale mõjub halvasti stress– nahk on kuivem ja tuhmi jumega, kuna stress aeglustab naha uuenemist. Stressist vabanemiseks tasub liikuda värskes õhus, toituda korrapäraselt, ei tohiks liialdada kohvi ja alkoholiga ega suitsetada. Kohv ja alkohol viivad vee organismist välja. 

Päikesekaitset on aastate jooksul hakatud rohkem kasutama. Vajaliku D-vitamiini saamiseks piisab päevas sõltuvalt naha tüübist juba 10–20-minutilisest viibimisest päikese käes. Viibides päikese käes pikemat aega, on soovitatav kreemitada end iga kahe tunni järel. Nahk tuleks uuesti sisse kreemitada ka pärast vees käimist. Kiirguse eest kaitsvate filtrite efektiivsust vahendis iseloomustab kaitsefaktor ehk SPF. See näitab, mitu korda pikeneb kaitstud naha puhul ohutum päevitamise aeg võrreldes kaitsmata nahaga. Eriti oluline on väikeste laste õrna nahka päikese eest kaitsta, sest lapsena saadud päikesepõletus suurendab nahavähi riski vanemas eas. 

Mis on peamised mured, millega teie poole pöördutakse?  

Päevas käib vastuvõtul keskmiselt 22–25 inimest ja nii on ka probleemide skaala on väga lai. Palju on külmutusravi (krüoteraapiat) vajavaid patsiente, kellel on soolatüükad, konnasilmad või seborroiline keratoos. Seenhaiguse kahtlusega patsientidelt võtan analüüsid, nahalöövetest püüame koos perearstiga jagu saada. Palju on nõustamisi naha hoolduse teemal. 

Inimesed on õnneks üha teadlikumad ja teavad, et kahtluse korral tuleb sünnimärke kontrollida. Nädalas paar juhtu on ikka, kus inimene tuleb kontrolli ja leian basalioomi, nahakasvaja kahtluse. Siis suunan patsiendi nahaarsti vastuvõtule. 

Mida tuleb nahahoolduses teha teisti, kui ilmad külmemaks lähevad? 

Suur temperatuuri kõikumine, jäine tuul ja pakane muudavad naha kuivaks ja karedaks. Nahka on vaja kreemitada – seda peaksid tegema ka mehed. Kreemitada tasub alati pärast pesu, siis imendub kreem naha sisse paremini.  

Talvisel ajal tuleks nahka kreemitada vähemalt pool tundi enne väljaminekut. Muidu saab nahk külmakahjustuse. Külmakreeme ja hanerasva ning muid rasvaseid kreeme sobib ka vahetult enne õueminekut peale määrida. 

Talvel ei ole liigne naha pesemine sugugi hea. Kaks korda päevas duši all käies oleks nahk ilmselt väga kuiv. Kui aga duši alt tulles nahk väga kiheleb, võiks proovida teisi pesuvahendeid. Kreemitamine aitab ka sügelust maha võtta. 

Paljud ei armasta kanda kindaid, kuid neid tuleb kanda, et nahk ei muutuks punetavaks, kuivaks ja sügelevaks. 

Kuidas punetavaid käsi turgutada? 

Kui käte nahk on muutunud väga kuivaks, tekkinud on lõhed ja tundub, et kreemitamine enam ei aita, siis võiks teha sooja õlivanni ja kasutada ravikreeme. Õlivanniks lisa umbes 40-kraadisele veele veidi oliivõli ja hoia käsi 5–10 min. Pärast käed ainult kuivatada, kindlasti mitte pesta. Tänu õlile muutuvad käed tunduvalt pehmemaks. 

Tänapäeval on palju häid taastavaid kreeme, mis mõeldudki just kahjustunud nahale. Kõik uureat sisaldavad nahakreemid aitavad, sest uurea seob niiskust nahas.  

Kui palju ja mille poolest peaks eri vanuses nahahooldus erinema? 

Teismeeas muutub olulisemaks naha puhastamine puhastusgeeliga – tuleb leida endale sobiv. Toniseerimine ei ole selles eas alati nii oluline. Küll võib aga tekkida selles vanuses akneprobleem, siis on vaja ravi ja tuleks pöörduda nahaarsti või nahaõe poole.  

Nahale peaks rohkem tähelepanu pöörama alates 20. eluaastast, kus puhastusgeelile võiks lisanduda niisutav kreem, alates 30 aastast võiks kasutada hüaluroonhappega tooteid jne. 

Kuidas teie töökogemus näitab, kas patsiendid jõuavad abi küsima õigel ajal või tuleks julgustada inimesi varem pöörduma? 

Osa patsiente käib kenasti kontrollis, mõned vajavad vastuvõtule tulekuks julgustust. Kui noortel on mure aknega, siis küsivad nad nõu naha olukorra parandamiseks.  

Teavituskampaaniad ja artiklid rasketest haigustest on pannud inimesed tegutsema. Paljud käivad kontrollimas. Vahel keegi tuleb ja ütlebki, et naabrinaine rääkis oma loo ja soovitas tulla.  

Kui inimene on midagi muret tekitavat avastanud, siis tuleks esmalt pöörduda perearstile või tulla nahaõe vastuvõtule. See on kiirem võimalus, kuna nahaarstile on pikk järjekord. 

Kuidas ja millal tärkas soov spetsialiseeruda oma tööelus just nahaprobleemidele? 

Dermatoloogia valdkonnas olen töötanud 29 aastat. Kui aus olla, siis ei olnud niimoodi, et tekkis soov, vaid oli praktiline vajadus – eelmine õde lahkus töölt ja oli vaja uut inimest. Minu kõrval on olnud väga head arstid, kes on minuga lahkesti oma teadmisi jaganud. Hetkel meie haiglas töötava nahaarstiga on mul väga hea koostöö ja usaldus, et jagada töökoormust. 

On palju ülesandeid, mida õde saab teha iseseisvalt, et arst saaks tegeleda raskemate juhtumitega. Samuti on mul hea koostöö perearstidega, et patsient saaks vajaliku ravimi.  

Kümme aastat tagasi spetsialiseerusin laste vaimse tervise õeks. Kaks aastat tagasi lõpetasin magistriõpingud vaimse tervise erialal. Olen eriõde ja teen kord nädalas iseseisvaid vastuvõtte. 

Lisaks töötan ka koduõena, kus puutun kokku väga paljude tervisehädadega. Pean tõdema, et ühed erialased teadmised toetavad teisi. 

Viimased uudised

Tunne oma esindajaid!

Alates sellest numbrist tutvustame Eesti Õdede Liidu volikogu töökaid esindajaid.

Õdede puuduse leevendamine on prioriteet vaid sõnades?

Konsensuslepe tähistab veebruaris esimest sünnipäeva. Tehtud on selle ajaga piinlikult vähe.

Innovatsioon: Peavaluäpp Migrevention aitab kiirendada patsiendi teekonda tervishoiusüsteemis

Migreventioni kasutajarakendus on Eesti kõige kasutatum digitaalne peavalupäevik.

Mida peab teadma ületööst?

Vastab Eesti Õdede Liidu lõuna piirkonna juht Siiri Puru.

Pereõdede tervisehindamise mõõdikud ootavad digitaliseerimist

Tervisehindamise mõõdikute digiversioonid aitavad õendusprotsessi optimeerida ja parandada teenuse kvaliteeti.

Fookuses eakate jalaprobleemid

Jalgadega seotud probleemid mõjutavad inimest kogu elu vältel ning vanuse kasvades probleemide hulk suureneb.