Naise elukaar ämmaemanda pilgu läbi

Ämmaemand, noortenõustaja ja perekooli lektor Merle Sillaste nõustab naisi nii muredes kui ka rõõmudes. Vestlesime Merlega sellest, kuidas muutub elu jooksul vajadus külastada naistearsti ning millised müüdid on visad kaduma.

Ämmaemandana on Merle Sillaste töötanud 24 aastat, enamiku sellest ajast Võrus asuvas Lõuna-Eesti haiglas sünnitus-günekoloogia osakonnas, kus tema põhitöö on sünnituste vastuvõtmine, beebide ja sünnitanud naiste jälgimine. Pea sama kaua on ta perekoolis loenguid pidanud. Viimased kümme aastat on ta nõu andnud ka Võru noorte nõustamiskabinetis, kus ta teeb iseseisvaid vastuvõtte.

Millal on õige aeg teha esimene visiit naistearsti juurde? 

Esimene visiit võiks olla enne suguelu alustamist. Noores eas on see nagu ettevalmistav konsultatsioon naise eluks, kus selgitatakse nii menstruatsiooni, seksuaalelu kui ka rasestumisvastaste vahenditega seonduvat. On oluline vastata küsimustele, samas ka hirme maha võtta. Hästi tähtis on, et esimesed nõustamiskogemused oleksid positiivsed, et naine ei pelgaks hiljem vastuvõtule minna.

Sageli tunnevad lapsevanemad ebamugavust neil teemadel rääkides või ei teata, kust alustada. Siis ongi hea mõte pöörduda noortekabinetti. Noortenõustajad on saanud väljaõppe just noortega töötamiseks. Noorte nõustamiskabinetis on reeglina patsiendi jaoks ka rohkem aega, sest vastuvõtuks on pikem aeg. Sageli harjuvadki noored noortekabinetis vastuvõtul käima, sest teavad, et saavad küsimustele ja muredele vastused.

Kuidas muutub elu jooksul vajadus külastada naistearsti või ämmaemandat? Kui sageli tuleks vastuvõtul käia, millest see sõltub? 

Iga naine võiks vähemalt iga kahe aasta tagant kontrollis käia ja seda kindlasti kogu elu jooksul. Kui on kõik hästi ja mingeid sümptomeid ei ole, siis ei pea tihedamini käia.

Vastuvõtul saab rääkida menstruatsioonist, rasestumisvastastest vahenditest, suguhaigustest hoidumisest ja arutada ka kõiki teisi olulisi teemasid, millele sooviks vastust.

Rasedusega käiakse tihedamini kontrollis, aga üldiselt pärast sünnitust ei ole selline intensiivsus vajalik, kui muresid ei ole.

Vahel tekibki naistel tunne, et ei ole justkui põhjust kontrolli minna, aga kindlasti tuleb iga kahe aasta tagant kontrollis käia. Kontrollis tuleb kindlasti käia ka siis, kui sünnitusiga on möödas, ja ka siis, kui tundub, et mingid muutused või sümptomid käivad lihtsalt eaga kaasas. Üleminekuea sümptomeid kannatatakse liiga palju, sest arvatakse, et neid peabki taluma. Tegelikult saab neid leevendada ja sel teemal arstiga konsulteerida. Enesetunnet toetab ka tervislik toitumine, liikumine ja hea vaimne tervis. Ka partnerile tasub selgitada, et menopaus on normaalne etapp, millega kaasnevad vahel kuumahood või tujumuutused.

Kuivõrd aktiivsed vastuvõtul käijad naised on? 

Inimesed on erinevad. On neid, kes käivad regulaarselt vastuvõtul ja osalevad sõeluuringutes. Üldiselt käiakse nooremas eas kontrollis regulaarsemalt, vanemasse ikka jõudes aga harvem. On ka neid juhtumeid, kus vanemad prouad ei ole aastaid kontrollis käinud ja satuvad kahjuks erakorralise meditsiini osakonda.

Nii emakakaelavähi, soolevähi kui ka rinnavähi sõeluuringutes osalemine võiks aktiivsem olla. Oluline on, et ka noored naised kontrolliks oma rindu. Ise võiks kontrollida oma rindu alates 20ndatest, kuid rinnaläbivaatust teevad ka ämmaemandad ja olemas on ka rinnakabinetid. Rindade kontroll võiks käia rutiinse vastuvõtu juurde, seda võib ka julgelt ise arstile või ämmaemandale meelde tuletada. Oluline on naistele õpetada, kuidas ja millal rindu kontrollida – see sõltub menstruatsioonitsüklist.

Milliseid kaebusi kiputakse alahindama? Millisel puhul tuleks kindlasti õe või arsti poole pöörduda? 

Õnneks reeglina siiski minnakse vastuvõtule. Kui on kaebusi, näiteks muutused vooluses või menstruatsiooni tsüklis, siis naised tulevad vastuvõtule, sest see tekitab muret. Kindlasti võiks julgustada patsiente, et nad pöörduksid ämmaemanda või arsti poole varakult. Kui tundub, et midagi ei ole tervise või enesetundega korras, tasuks kindlasti tulla.

Valdkonnana on ämmaemandus päris lai, sest hõlmab kogu naise elu. Seksuaalsuse ja seksiga seotud teemad on väga isiklikud ja delikaatsed ning teinekord on neil teemadel ebamugav rääkida. Meil on internetinõustamise võimalus ka. Kuna seal saab olla anonüümne, siis küsitakse seal sagedamini oma küsimused ära.

Ämmaemandana on oluline toetada ka naiste vaimset tervist, näiteks suunata raseduskriisi puhul nõustamisse. Praegu on üldse vaimse tervise probleeme palju, ka noortel. Õnneks on nüüd teadlikkus parem ja ollakse valmis nõustaja juurde minema. Probleemiks võib olla ka koduvägivald või seksuaalvägivald. Kui märkame, et patsiendi heaolu või tervis on ohus, siis küsime nende teemade kohta. Toetavalt ja diskreetselt.

Millised müüdid on visad kaduma?

Neid on palju. Kui rääkida rasestumisvastastest vahenditest ja kõlab sõna „hormoon“, siis see tekitab hirmu. Aga siis arutame need teemad üheskoos läbi.

Levinud arusaam on, et kui algab menstruatsioon, siis peab noor minema läbivaatusele. Iseenesest on hea viljaka ea alguses kõik teemad läbi rääkida, aga läbivaatus ei ole vajalik.

Rasedust saadab müüt, et kõik kulgeb sarnaselt oma emaga. Kui ema ei saanud imetada või kui ema sünnitas keisriga, siis läheb mul samamoodi. Aga kui need küsimused on tekkinud, siis saabki need nõustaja, ämmaemanda või naistearstiga läbi arutada.

Noorte teadlikkus on oluliselt paranenud. Lasteaias õpetatakse lastele eakohaselt inimese keha ja ka suguelundeid õigete nimetustega nimetama. Kooliprogrammid on paremad. Sageli kutsutakse inimeseõpetuse tundi seksuaalkasvatusest rääkima just noortenõustaja. See julgustab noori ka hiljem pöörduma noortekabinetti, kus saab nõustaja juures käia kuni 26. eluaastani. Harva, aga siiski tullakse ka paarina. Seda võiks olla rohkem, et tullakse koos.

Ka poisid jõuavad noortenõustaja juurde, kuid neid võiks rohkem tulla, sest ka neil on kindlasti küsimusi. Noormeestel on võimalus minna ka noormeeste nõustajate juurde, kui meesterahvaga on oma küsimusi või muresid mugavam jagada.

Millised on peamised teemad, millega perekoolis tegelete? 

Perekoolis on kolm loengut. Esiteks sünnitus: kuidas valu leevendada, kuidas tugiisik saab aidata jne. Teiseks on sünnitusjärgne loeng ehk alates beebi hooldusest kuni selleni, mis emmega pärast sünnitust toimub ja mis kehalised muutused ees ootavad. Seal käsitleme ka vaimset tervist. Kolmas teema on imetamine. Lisaks saab tuge ja nõu küsida ka imetamisnõustajatelt.

Kuidas on 20 aastaga naiste tervis muutunud?

Ikka palju paremaks on läinud. Suur osa inimesi jälgib tervislikku elustiili ja soovitakse olla tervemad ja nooremad välja näha. Juurde on tulnud suur hulk analüüse ja uuringuid. Suur teavitustöö on ära tehtud. Noored teavad, et tuleb kasutada rasestumisvastaseid vahendeid. Suguhaigusi on vähem ja abortide arv on mitu-mitu korda langenud. Tervikuna on olukord palju paremaks muutunud, kuid igaühel on väga oluline oma tervise eest hoolt kanda.

Viimased uudised

Rikkalike teadmistega pereõde on kogukonna tugi

Anu Saar: „Mind innustab see, et saan inimestele kasulik olla, neid aidata ja neile ka leevendust pakkuda.“

Rikkalike teadmistega pereõde on kogukonna tugi

Inga Okas: „Pereõe töö on läinud mitmekesisemaks ja kohapeal tegutsemiseks on rohkem võimalusi.“

Kultuuriliselt kompetentne õendusabi – suur väljakutse

Õed on huvitatud ja valmis eri kultuuride kohta rohkem teadmisi saama, kuid täiendkoolitusi sel teemal napib.

Eriõendus areneb Euroopas iga aastaga

Edukas eriõe rollide rakendamine sõltub juhtide, praktikute ja koolitajate koostööst.

Kristi Rannus: õendus vajab inimlikkust

Õel peab olema päriselt soov ja tahe aidata, ta peab hoolima.

Õdede tööpinge ja vaimne tervis

Tööstressi ja ärevust tunnevad oma töös tervelt 83,5% küsitlusele vastanutest.