Aasta õde Katti Kõrve töötab Ida-Tallinna Keskhaigla reumatoloogiakeskuses õendusjuhina juba 40 aastat. Teda on alati juhtinud soov areneda ja saada paremaks ning teha asju, mis on tähendusrikkad nii patsiendile kui ka kolleegile. Kuidas jõudsid õendusse? Teismelisena teadsin, et minust saab geoloog või arheoloog. Kui käisin aga pimesoolelõikusel, jälgisin õdede tööd – see oli huvitav, tundus […]
Katti Kõrve: meeskond on sinu kallim vara Read More »
Aasta õde Regyta Eriste töötab õe ja õendusjuhina Pärnu-Jaagupi Õenduskodus. Regyta südamlikkus, tarkus ja uuendusmeelsus on see, mida kolleegid tema juures enim hindavad. Mis inspireeris sind õeks õppima? Lapsepõlves mängisin ikka arstimänge ja ühel hetkel tahtsingi arstiks saada. Vanemate lahutusega jäi see aga katki ja praegu olen väga tänulik, et olen just õde. Sain koolis
Regyta Eriste: õendus vajab tarkust ja õiget suhtumist Read More »
Erakorralise meditsiini osakondadesse jõuab iga päev patsiente, kelle tervisemure ei nõua vältimatut abi. Tänavu aprillist võivad kergemate tervisemurede korral EMOs iseseisvaid vastuvõtte teha eriõed. Millised on esimesed kogemused ja mida on tarvis, et õed saaksid oma pädevust veelgi paremini rakendada? Põhja-Eesti Regionaalhaigla erakorralise meditsiini osakonnas võtab 1. maist kergemate tervisemuredega patsiente vastu eriõde. EMO õendusjuht
Eriõdedel on tervishoius kanda aina vastutusrikkam roll Read More »
Järgneva kümne aasta jooksul ei kata õe tasemeõppe lõpetajate arv Eestis kogu tööjõuvajadust: nõudluse ja pakkumise vahe on prognoosi kohaselt sama suur kui parimas tööeas õe ametialalt lahkujate arv. Oskuste ning tööjõuvajaduse seire- ja prognoosisüsteem OSKA analüüsis 2024. aastal tervishoiuvaldkonna suuremate ametialade tööjõuvajadust, vaadeldes põhjalikumalt perearstiabi valdkonda. Tervishoiuvaldkonna tööjõuprognoosis hinnati, et järgneva kümne aasta jooksul
Tööjõu voolavus õe ametialal tekitab tööjõuvajaduse ja -pakkumise vahele katteta augu Read More »
Eelmise aasta detsembris koostasime koos psühhosotsiaalse nõustaja Kairit Lindmäega Saaremaal infovoldiku „Mis saab edasi?“, et toetada leinajaid esimestel kriitilistel hetkedel. Voldikus on vaimse tervise teemad, kuid ka praktiline info matusetoetuse ja kohalike matusebüroode kohta. Infovoldikut koostades nägime, et loodav voldik pakub praktilist abi lahkunu lähedastele, kuid see on vajalik ka tervishoiutöötajatele ja reageerijatele, kes on
Mis saab, kui enam lähedast ei ole? Read More »
Viimase kümnendi vältel on Eestis olnud ligikaudu 200 suitsiidi aastas – oleme saavutanud platoo, mis spontaanselt ei alane. Igast suitsiidist võib puudutatud saada kuni 135 inimest. Suitsiid lähikonnas muudab inimese haavatavamaks nii füüsilise kui ka vaimse tervise raskustele ning on omakorda suitsiidi riskifaktoriks. Möödunud aastal valmis Sotsiaalministeeriumis kauaoodatud dokument – Eesti suitsiidiennetuse tegevuskava aastateks 2025–2028
Suitsiidist mõjutatud lähedaste tugigruppide mudel Read More »
Triinu Kurvits Kliinilise õenduse seltsingu juht Kellena sa töötad? Töötan SA Tartu Ülikooli Kliinikumi neuroloogia osakonnas õena. Lisaks teen eriõena insuldiga patsientidele iseseisvaid vastuvõtte. Mis sulle õenduses kõige rohkem muret teeb? Valutan südant eriõdede tuleviku pärast. Tänu liidu suurele tööle on eriõdedel olemas piiratud retseptiõigus ja õigus anda saatekirja. Loodetavasti saame võimaluse ka e-konsultatsioonide tegemiseks.
Volikogu suunab ja kontrollib Eesti Õdede Liidu tegevust lähtuvalt põhikirjalistest eesmärkidest. Volikogu koosneb piirkondade esindajatest ja seltsingute juhtidest. Saa tuttavaks Eesti Õdede Liidu volikogu töökate esindajatega. Kellena sa töötad? Töötan Pärnu haigla psühhiaatriakliinikus vaimse tervise õena. Mis sulle õenduses kõige rohkem muret teeb? Vaimse tervise õdede ja laiemalt tervishoiutöötajate puudus. Vajadus vaimse tervise õdede
Tunne oma esindajaid! Read More »
Euroopa Komisjon avaldas 2025. aasta juunis värske aruande, mis kaardistab Eesti majandus-, sotsiaal- ja struktuuripoliitika olukorra ning esitab soovitusi kestlikkuse, konkurentsivõime ja sotsiaalse õigluse tugevdamiseks. Tervishoiu- ja hoolekandepoliitika vaates tõstab raport esile mitmeid olulisi kitsaskohti, mis on otseselt seotud õendusvaldkonna tuleviku ja jätkusuutlikkusega. Tööjõukriis vajab süsteemset lahendamist Eestis on registreeritud õdede arv 1000 elaniku kohta
Õenduse tulevik majanduslike ja sotsiaalsete muutuste risttuules Read More »
Tänapäeva tervishoid on keeruline meeskonnatöö – keegi ei peaks tundma, et ta on riskide ja vastutuse ees üksi. Nii Terviseamet, tööandjad kui ka erialaliidud on ühel meelel, et avatud suhtlemine, vigadest õppimine ja vastastikune toetus loovad turvalise ravikeskkonna. Õe roll patsiendi ohutuse tagamisel on asendamatu, kuid seda rolli kandes ei tohi unustada enda kaitset. Parim
Kuidas õde ennast kaitsta saab? Read More »