Õenduse tulevik

Pereõdede tervisehindamise mõõdikud ootavad digitaliseerimist

Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli terviseteaduse üliõpilane Jelena Mets uuris oma magistriõppekava arendusprojektis tervisehindamise mõõdikute kasutusvõimalusi pereõenduses. Pereõdede küsitlusuuringu eesmärk oli hinnata tervisehindamise mõõdikute digitaalse versiooni kasutamist ja vajalikkust kaugnõustamiseks esmatasandi tervishoius.  Esmatasandi õendusabi ja nõustamist pakkudes lähtub pereõde parimatest tõenduspõhistest soovitustest, kaasa arvatud 2021. aastal kehtestatud pereõenduse tegevusjuhendist koos valideeritud tervisehindamise mõõdikutega. Esmatasandi tervishoius on mõõdikud …

Pereõdede tervisehindamise mõõdikud ootavad digitaliseerimist Read More »

Tervisekassa arendab endoproteesimise protsessi ja rahastusmudelit

Puusa- või põlveliigese asendamine ehk endoproteesimine on Eestis üks sagedasemaid plaanilisi lõikusi. Ravijärjekorrad on aga pikad ja operatsiooni tuleb oodata kaua. Olukorra muutmiseks alustas Tervisekassa endoproteesimise raviteekonna parandamist. Kulunud puusa- ja põlveliigeseid asendatakse Eestis ligi 3600 korda aastas ja see arv kasvab iga aastaga. Eelmisel aastal alustas Tervisekassa koos partneritega endoproteesimist vajava inimese raviteekonna analüüsimist, …

Tervisekassa arendab endoproteesimise protsessi ja rahastusmudelit Read More »

Inimesed on tervishoiu suurim vara

Meditsiin areneb peadpööritava kiirusega ja ehkki lisandub igasuguseid digilahendusi, ei ole tervishoid siiski ilma inimesteta võimalik. Inimeste – nii tervishoius töötajate kui ka patsientide hoidmine nõuab mitme osapoole koostööd.   „Meil võivad olla uhkemad majad ja nutikamad masinad, aga kui ei ole inimesi, kes nende masinatega töötaksid, ehk piisavalt pädevaid spetsialiste, siis meil ei ole tegelikult …

Inimesed on tervishoiu suurim vara Read More »

Ere Uibu: Eesti õdede haridus on maailmatasemel

Tartu Ülikooli õendusteaduse magistriõppekava programmijuht Ere Uibu õpetab, teeb teadustööd ning arendab õendust. Ta loodab, et õdede vastutusrikast tööd nähakse ühiskonnas aina rohkem.   Kuidas te leidsite tee tervishoidu?  Pärast keskkooli ei osanud ma valida, mida edasi teha, aga kuna mind väga huvitas ravimikapi sisu, mõtlesin kohe meditsiini peale. Läksin koos klassiõdedega arstiteaduskonda sisseastumistele, kuid jäin …

Ere Uibu: Eesti õdede haridus on maailmatasemel Read More »

Praktika juhendamise tunnustusviisid

Kuidas mõjutas koroonapandeemia õendustudengite praktikat?

Praktika on esimene koht, kus tervishoiukõrgkoolide tudengid puutuvad reaalses elus kokku erialaste vaatluste ja käeliste tegevustega, saavad aimu nii oma töö olemusest kui ka rolli baasvajadustest. Kuna koroonapandeemia pani tervishoiuasutustele suure lisakoormuse ja mõjutas paratamatult ka praktika korraldamist, on nüüd paras aeg küsida, kuidas õppejõud, õendusjuhid ja juhendajad praktika olukorda hindavad ning kuidas seda parandada …

Kuidas mõjutas koroonapandeemia õendustudengite praktikat? Read More »

Meditsiin ja tervishoid – ühe mündi kaks külge

Eesti inimeste eluiga pikeneb, kuid tervena elatud eluaastad tammuvad ühel kohal. Meil on liiga palju haiguseid, mis on välditavad. Rasvumine, suitsetamine ja purjutamine on kolm konkreetset riskitegurit, mida on inimesel võimalik otseselt mõjutada. Ennetustegevuse, elustiili muudatuste ning õigeaegse ravisekkumisega on võimalik vältida isegi surmasid. Kuidas seda siis teha? Esimese sammuna tuleb mõista, mis on tervishoid …

Meditsiin ja tervishoid – ühe mündi kaks külge Read More »

WHO: vaimse tervise toetamist takistab püsiv tööjõupuudus

Juuni keskel avaldas WHO vaimse tervise raporti, mis tõstab esile püsiva tööjõupuuduse kui ühe peamise väljakutse, mis takistab tõhusate vaimse tervise toetamise programmide rakendamist üle maailma. Lihtsalt öeldes ei ole tervishoiutöötajaid piisavalt, et rahuldada elanikkonna nõudlust vaimse tervise teenuste järele. Viimati avaldas WHO vaimse tervise teemalise ülevaate 2001. aastal. Viimase 21 aasta jooksul on toimunud …

WHO: vaimse tervise toetamist takistab püsiv tööjõupuudus Read More »

Foto: shutterstock

Kuidas mõõta õenduse kvaliteeti?

Tervishoiuteenuse osutajad tegutsevad eesmärgil, et rahul ja õnnelikud oleksid nii teenuseosutaja kui patsient. Millest sõltub õenduse kvaliteet ning mida teha, et seda hoida ja kasvatada, aitavad lahti mõtestada Terviseameti tervishoiukorralduse ja toimepidevuse osakonnajuhataja Ragnar Vaiknemets, Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli terviseteaduse magistriõppekava juht professor Kristi Rannus, Tervisekassa esmatasanditeenuste osakonna spetsialist Margit Savisaar ja Eesti Õdede Liidu põhja …

Kuidas mõõta õenduse kvaliteeti? Read More »

Õpetamisele ja arengule pühendunud õed

Õenduse järjepidev arendamine on õdede kätes. Uusi metoodikaid juurutades ja õendusteadmisi jagades kujundatakse valdkonna tulevikku. Uurisime õdedelt, mis motiveerib neid õendusse panustama ja mida nad soovivad saavutada. Katastroofimeditsiini õppejõud ja kiirabiõde Janno Kuldkepp   Kaitseväe Akadeemia sõja- ja katastroofimeditsiinikeskuse õde-õppejõud ja Tartu Kiirabi õde-brigaadijuht Janno Kuldkepp on pühendunud erakorralisele meditsiinile, et aidata inimesi kõige keerulisemates …

Õpetamisele ja arengule pühendunud õed Read More »

Anneli Kannus

Tervishoiusüsteem paraneb vaevaliselt

Eesti tervishoiu üks suurimaid probleeme on õdede puudus. 18. veebruaril sõlmiti tervishoiu konsensuslepe, millega õenduse õppekohtade arv tõuseb aastas 500lt 700 tudengini, mis  on piisav õdede puuduse järkjärguliseks vähenemiseks. See on üks samm, mis annab Eesti tervishoiusüsteemile võimaluse paranema hakata, aga inimkeskse tervishoiuni on veel pikk tee minna. Õdede puudus Eestis on teemaks olnud aastaid. …

Tervishoiusüsteem paraneb vaevaliselt Read More »