Tartu Ülikooli õendusteaduse vilistlane Anne Anier uuris magistritöös hooldustöötajate arusaamu heaolust töökeskkonnas. Hooldustöötajate arvamused võimaldavad arendada töökeskkonda ning mõista hooldustöötajate töö sügavamat olemust ka neil, kes sellega iga päev kokku ei puutu. Töö valmis empiirilise uurimistööna. Andmeid koguti Eesti tervishoiuasutuste hooldustöötajatelt poolstruktureeritud intervjuudega ning kokku osales uurimistöös 14 uuritavat.
Hooldustöötaja roll tervishoiumeeskonna liikmena
Hooldustöötaja on hoolekande- ja tervishoiuasutuses töötav spetsialist, kellel on teadmised ja oskused abivajaja professionaalseks hooldamiseks, juhendamiseks ja rehabilitatsiooniks. Samuti on hooldustöötajal oluline roll patsiendikeskse ja kvaliteetse tervishoiuteenuse tagamisel, kuna ta teostab suurema osa patsientidega seotud hooldustoimingutest. Toitlustamine ning mugavuse ja hügieeni tagamine on kujunenud hooldustöötajate peamisteks tööülesanneteks.
Hooldustöötaja on ka interdistsiplinaarse tervishoiumeeskonna asendamatu liige, kelle panus ulatub kaugemalegi patsientide igapäevasest hooldusest. Hooldustöötajad toetavad patsiendi füüsilist, psühhosotsiaalset ja emotsionaalset heaolu ning aitavad tagada patsiendiohutust. Samuti pakuvad nad olulist tuge õendustöötajatele, abistades õdesid õendustoimingute sooritamisel. Rahvastiku vananemine ja eluea pikenemine suurendavad oluliselt vajadust kvaliteetsete hooldusteenuste järele.
Selleks et pakkuda kvaliteetseid hooldusteenuseid, on vaja tagada hooldustöötaja heaolu töökeskkonnas. Heaoluks töökeskkonnas peetakse inimeste emotsionaalset seisundit, mis hõlmab tunnet, et kuulutakse tõhusalt toimivasse töökogukonda, soovitud töötulemuste saavutamist ja seda, mil määral inimesele tema töö meeldib. Heaolu töökeskkonnas võib mõista kui subjektiivset meeleseisundit, tasakaalupunkti indiviidi ressursside kogumi ja väljakutsete vahel või hea enesetunde ja tõhusa toimimise kombinatsiooni.
Hooldustöötajate arusaamad heaolust töökeskkonnas
1. Töö tähenduslikkus ja hooldustöö väärtustamine
Uurimistulemused näitasid, et hooldustöötajate heaolu on tihedalt seotud sisemise heaolutundega, mida loob võimalus teisi inimesi aidata. Samuti peeti oluliseks teadmist, et töö on hästi ja korrektselt tehtud. Heaolutunnet töökeskkonnas suurendas patsientide vajaduste tundmine ning kogemine, et töö tulemusel oli patsientidele positiivne mõju.
Intervjueeritavad tõid välja, et hooldustöö väärtustamine, mis väljendub klientide, kolleegide ja juhtide tunnustuses, tõstis nende motivatsiooni ja sisemist heaolu. Seevastu tugevate hierarhiliste suhete tajumine vähendas heaolutunnet. Enamik uurimuses osalenutest on kogenud, et nende tööd alahinnatakse ning ühiskondliku tunnustuse puudumine on mõjutanud negatiivselt nende heaolu töökeskkonnas. Samuti leiti, et hooldustöötajate tööd võetakse iseenesestmõistetavana ning nende tehtud töö olemust ja tööhulka ei väärtustata ega mõisteta. Kuigi töötasu peeti oluliseks, ei seostatud seda otseselt heaolutundega töökeskkonnas.
„ … kui ma näen, et mida ma olen ära teinud … kui tal on hästi, hea olla … ma olen ikkagi mingi panuse saanud anda. Mulle meeldib aidata inimesi ja see on … valik.“
Varasemad uurimistulemused rõhutavad samuti tunnustamise ja meeskonnatöö olulisust heaolu tagamisel. Neid aspekte peetakse varasemates uurimustöödes stressi, läbipõlemist ja personali voolavust vähendavateks teguriteks. Lisaks tuuakse esile, et toetav ja koostööle orienteeritud töökeskkond suurendab hooldustöötajate heaolu ja organisatsiooni jätkusuutlikkust. Samuti motiveerib see toime tulema hooldustegevustega seotud raskustega ning suurendab töö tähenduslikkust ja patsientide heaolu. Samas hooldustöötajate töö alahindamine, vähene sotsiaalne väärtustatus ja suur töökoormus vähendavad hooldustöötajate heaolutunnet ning võivad negatiivselt mõjutada hooldusteenuse kvaliteeti ja hooldustöötajate tervist.
2. Toimiv meeskonnatöö ja patsiendikeskne lähenemine
Uurimistulemused näitasid, et hooldustöötajate heaolu on tihedalt seotud töökeskkonna positiivse õhkkonna ja toimiva meeskonnatööga. Rõõmsameelsus, huumor ja toetavad kolleegisuhted suurendasid töömotivatsiooni ning heaolutunnet. Oluliseks peeti tõhusat koostöötamise protsessi, ühiselt seatud eesmärke ja abivalmidust tööülesannete täitmisel. Heaolu toetavaks loeti inimlikku ja lugupidavat suhtlemist nii kolleegide kui ka juhtkonnaga ning võimalust pöörduda murede ja ettepanekutega otsese juhi poole. Eriti oluliseks peeti koostööd õdedega ning õdede abivalmidust ja toetust. Samuti mõjutas heaolu toimiv suhtlus patsientide ja nende lähedastega.
„ … eriti nädalavahetustel … et me saaks igas olukorras teha selliseid õigemaid otsuseid või noh seda kõige paremat kliendi jaoks. … Õnneks meil õde võtab õhtul ka telefoni vastu.“
Võimalus pakkuda maksimaalselt kvaliteetset ja patsiendi vajadustele vastavat hooldust ning tagada patsientidele mugavus kõigis igapäevaelu aspektides ja toimingutes suurendas hooldustöötajate heaolutunnet. Samas vähendas patsientide ebamugavuse tajumine intervjueeritavate sõnul nende heaolutunnet, kuna patsientide ebamugavust tajuti kui hooldustöötaja ebapiisavat ja mittekvaliteetset tegevust. Tegevusjuhendajate kaasamist meeskonda käsitleti võimalusena pakkuda patsientidele vaheldusrikast ja sisukat igapäevategevust, mis suurendas patsientide mugavustunnet ning nii patsientide kui ka hooldustöötajate heaolu.
Varasemates uurimistöödes tuuakse samuti esile, et toimiv meeskonnatöö, efektiivne suhtlemine ja vastastikune toetus aitavad ühendada erinevaid oskusi, tugevdada pühendumust, vähendada stressi ning parandada patsiendikeskset hooldust. Lisaks suurendavad selged tööülesanded, kogemuste ja rollide arvestamine ning patsiendi soovidest lähtuv hooldus töötajate heaolu, töö tulemuslikkust ja patsientide heaolu.
3. Tööd soodustavad töötingimused ja töötajaga arvestav töökorraldus
Uurimistulemused näitasid, et hooldustöötajate arvates on heaolu tihedalt seotud töötingimuste kvaliteedi ja töökorralduse tõhususega. Oluliseks peeti heaolu tajumisel piisavate töövahendite olemasolu ning kaasaegset töökeskkonda. Praktiliselt sisustatud ja läbimõeldud planeeringuga ruume peeti patsiendisõbralikuks ning häid töötingimusi toetavaks. Samuti suurendas heaolutunnet toetav organisatsioonikultuur, mis võimaldas efektiivsemat koostööd kõigi osapoolte vahel. Oluliseks peeti paindlikke töögraafikuid ning selgelt määratletud tööülesandeid ja rollijaotust, mis tagasid töö sujuvuse ja vähendasid stressi. Positiivselt mõjutas heaolu ka võimalus rahulikult läbi mõelda ja planeerida oma tööülesanded ja tegevusi patsiendi vajadustest lähtuvalt.
„ … ja see ruumikitsikus… kui vaadata mõnda tuba siis … seal on kaks ratastooli, siis on veel rulaatorid, siis on lauad … ja siis lõpuks hooldaja peab hüppama üle voodi teisele poole…“
Teisalt tajuti, et kui hooldustöötajad täidavad lisakohustusi, siis võtavad teised meeskonnaliikmed seda iseenesestmõistetavalt. Lisaülesanded tõstavad aga oluliselt hooldajate töökoormust ja vähendavad aega, mida saab pühendada põhitegevustele. Sellega väheneb ka heaolutunne. Personali nappust ja suurt töökoormust seostati väsimuse, tervise halvenemise ning heaolutunde vähenemisega.
Optimaalne töökoormus, tugev meeskonnatöö, selged tööülesanded, piisav personali ja ressursside olemasolu, autonoomia ja pädevuste arendamine – need aspektid parandavad ka varasemate kirjandusallikate põhjal heaolu, töö tulemuslikkust ja patsiendiohutust. Soovides pakkuda patsiendile parimat võimalikku hooldust, täidavad hooldustöötajad ka neid tööülesandeid, mis ei kuulu nende pädevusse. Varasemates kirjandusallikates tuuakse esile, et isegi kuni 31% tegevustest võivad jääda väljapoole hooldustöötaja otsest pädevust ning patsiendiohutuse seisukohast on oluline asjakohane väljaõpe ja tegutsemine vastavalt regulatiivsetele ja töökorralduslikele standarditele.
Hooldustöötaja heaolust tööl võidavad kõik
Hooldustöötajate heaolu töökeskkonnas mõjutab otseselt patsientide ja klientide heaolu, kuna soodustab paranemist, tõstab hooldusteenuste kvaliteeti ja vähendab samal ajal tervishoiusüsteemi lisakulusid. Hooldustöötajate arusaamade mõistmine heaolust aitab muuta töö tulemuslikumaks ja vähendada personali voolavust.
Saadud tulemuste ja varasema kirjanduse põhjal on võimalik hinnata heaolu mõjutavaid tegureid osakondade lõikes ning kavandada sihipäraseid sekkumisi. Organisatsioonilised tegurid, nagu juhtkonna tugi, tunnustus, töötingimused, austus ja väärtustamine on töötajate heaolu tagamisel võtmetähtsusega. Kirjanduses rõhutatakse lisaks vajadust väärtustada hooldustöötajate panust meeskonnas, edendada nende professionaalset arengut ning kaasata neid otsustusprotsessidesse. Samuti on oluline tagada piisavad ressursid, et vähendada ülekoormust ja parandada töötingimusi. Üksteist märkav ja tunnustav töökultuur koos regulaarse hindamise ja positiivse tagasisidega suurendab heaolutunnet. Meeskonnatööd toetavad koolitused ning paindlik töökorraldus, mille kujundamisse töötajad ise panustavad, aitab luua heaolu tagava ja tõhusa töökeskkonna. Hooldustöötajate heaolu ei ole ainult personali küsimus, vaid oluline kvaliteedi ja patsiendiohutuse näitaja kogu tervishoiusüsteemis.
Anne Anieri magistritöö „Eesti tervishoiu- ja hoolekandeasutustes töötavate hooldustöötajate arusaam heaolust töökeskkonnas – kvalitatiivne uurimistöö“ on täispikkuses kättesaadav TÜ digiarhiivis ADA.
