1. juuni lastepäevaks ja riiklikuks pühaks

36 organisatsiooni teevad Riigikogule ettepaneku nimetada 1. juuni lastepäevaks ja muuta riiklikuks pühaks. Lastekaitse Liidu juhataja Varje Ojala ja eeskujuliikumine Valge Õhupall eestvedaja Tamo Vahemets annavad 29.04 Riigikogu I aseesimees Toomas Kivimäele ja Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees Õnne Pillakule üle 36 lapse õiguste ja heaolu eest seisva organisatsiooni nimel ettepanekud nimetada lastekaitsepäev ümber lastepäevaks ja muuta 1. juuni riiklikuks pühaks. Idee nimetada 1. …

1. juuni lastepäevaks ja riiklikuks pühaks Read More »

Mida digitaliseerimine tervishoius tegelikult muudab?

Ootused e-tervisele ja digitaliseerimisele on olnud väga suured juba pikka aega. Tervishoius ei ole need nii kiiresti realiseerunud nagu paljudes teistes valdkondades. Põhjus on selles, et tervishoid on palju keerulisem, kuna tegemist on inimesega, tema vaimu ja kehaga. Digimaailmas on väljakutse tunnetada, mida üks elusorganism endast kujutab ja olla tõsiseltvõetavaks abimeheks tervishoiutöötajatele. Digitaliseerimine toob kasu …

Mida digitaliseerimine tervishoius tegelikult muudab? Read More »

Eetilised väljakutsed esmatasandi tervishoius

Tervishoius seisame igapäevaselt silmitsi keeruliste väljakutsete ja valikutega. Kõrged eetilised standardid on kohustuslikud kõikidele tervishoiutöötajatele ning mõistagi ootavad seda meilt ka meie patsiendid. Eetilised probleemid tekivad siis, kui tuleb teha valikuid. Valikute tulem võib viia ravikvaliteedi languseni või tekitada õele moraalset stressi. Kannatada võivad ka suhted kollektiivis või patsiendiga. Tervisemured, mida käsitletakse esmatasandil, on väga …

Eetilised väljakutsed esmatasandi tervishoius Read More »

Raviteekonnad loovad ühise pinna patsiendile ja tervishoiutöötajale 

Ootamatu tervisemure viib inimese keerukale teekonnale eri spetsialistide ja asutuste vahel. Kui kogu elu on pea peale paisatud, tuleb ravi kõrval tegeleda veel elukorralduslike ja sotsiaalsete küsimustega. Raviteekonnad hoiavad kõiki asjaosalisi ühel kursil, et patsient keerukas protsessis üksi ei jääks.  „Raviteekond tähendab konkreetse terviseseisundi puhul tehtud kokkulepet: mis on iga ravietapi sisu, mis on eri …

Raviteekonnad loovad ühise pinna patsiendile ja tervishoiutöötajale  Read More »

Tervishoiu- ja sotsiaalsüsteemi integratsioon – reaalsus või unistus?

Rahvastiku vananemine on esitanud suure väljakutse nii tervishoiu kui sotsiaalhoolekande süsteemile. Eakas inimene võib vajada abi mõlemast süsteemist. Tervishoiuteenuse osutajad kogevad sageli, et eakate terviseprobleemide lahendamisel ei piisa kõrgetasemelisest arstiabist. Vajalik on ka tugivõrgustiku olemasolu ning sotsiaalteenuste kättesaadavus, toetus paranemisel ja vajadusel ka edaspidi. Abivajaja seisukohalt on oluline, et need kaks süsteemi omavahel põimuksid ja …

Tervishoiu- ja sotsiaalsüsteemi integratsioon – reaalsus või unistus? Read More »

Pereõdede tervisehindamise mõõdikud ootavad digitaliseerimist

Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli terviseteaduse üliõpilane Jelena Mets uuris oma magistriõppekava arendusprojektis tervisehindamise mõõdikute kasutusvõimalusi pereõenduses. Pereõdede küsitlusuuringu eesmärk oli hinnata tervisehindamise mõõdikute digitaalse versiooni kasutamist ja vajalikkust kaugnõustamiseks esmatasandi tervishoius.  Esmatasandi õendusabi ja nõustamist pakkudes lähtub pereõde parimatest tõenduspõhistest soovitustest, kaasa arvatud 2021. aastal kehtestatud pereõenduse tegevusjuhendist koos valideeritud tervisehindamise mõõdikutega. Esmatasandi tervishoius on mõõdikud …

Pereõdede tervisehindamise mõõdikud ootavad digitaliseerimist Read More »

Eesti õdede ja arstide erialaliitude ühisavaldus laste vaktsineerimisest  

Eesti arstid ja õed on seisukohal, et igal otsustusvõimelisel isikul, ka neil, kes ei ole veel täisealised, on õigus otsustada oma tervise üle. Toetame kooliõdedele õiguse andmist vaktsineerida kaalutlusvõimelist õpilast ka siis, kui vanemad selleks nõusolekut ei anna. Tervitame sotsiaalministeeriumi algatatud määruse eelnõu, mille eesmärk on kaitsesüstimise korraldamise põhimõtete ühtlustamine. Kooliõed on väljaõppinud spetsialistid, kellel …

Eesti õdede ja arstide erialaliitude ühisavaldus laste vaktsineerimisest   Read More »

Kuidas korraldatakse haiglates õendusabi kvaliteedijuhtimist?

Tartu Ülikooli õendusteaduse üliõpilane Helina Randma plaanib uurida oma magistritöös õendusabi kvaliteedijuhtimist Eesti haiglates. Teema valikut on toetanud õppeülesannetena tehtud mõisteanalüüs ja kirjanduse ülevaade, mis on kinnitanud uurimise vajalikkust. Teaduskirjandusele tuginedes on otsustatud  tulevase magistritöö jaoks koondada asjakohane empiiriline informatsioon, mis võimaldaks kirjeldada õendusabi kvaliteedijuhtimise tegevusi, eesmärke, vastutusalasid ja muud seonduvat. WHO toob 2006. aasta …

Kuidas korraldatakse haiglates õendusabi kvaliteedijuhtimist? Read More »

Õde, abiõde, eriõde – mis on nende ametinimetuste taga

Õeks saab Eestis õppida Tallinna ja Tartu tervishoiukõrgkoolides. Õpe kestab 3,5 aastat ning lõpetaja saab bakalaureusekraadi. Õe õppe lõpudiplomiga võib töötada kogu maailmas, kuna õpe vastab Euroopa liidu direktiividele ja on rahvusvaheliselt tunnustatud. Eriõel on laiemad teadmised, õigused ja vastutus Eriõel on lisaks õe õppele läbinud tervishoiukõrgkooli üheaastase erialase koolituse või terviseteaduse magistriprogrammi. Eriõde on …

Õde, abiõde, eriõde – mis on nende ametinimetuste taga Read More »