Puusa- või põlveliigese asendamine ehk endoproteesimine on Eestis üks sagedasemaid plaanilisi lõikusi. Ravijärjekorrad on aga pikad ja operatsiooni tuleb oodata kaua. Olukorra muutmiseks alustas Tervisekassa endoproteesimise raviteekonna parandamist.
Kulunud puusa- ja põlveliigeseid asendatakse Eestis ligi 3600 korda aastas ja see arv kasvab iga aastaga. Eelmisel aastal alustas Tervisekassa koos partneritega endoproteesimist vajava inimese raviteekonna analüüsimist, et välja selgitada probleemid ja arendusvajadused. Ilmnesid mitmed murekohad.
„Näiteks selgus, et üksikutest teenustest ei moodustu terviklikku raviteekonda ja teenuseid ei planeerita vastavalt inimese vajadustele ja eelistusele. Probleeme on ka järjekorra haldamisega: abivajajaid ei lisata järjekorda alati samadel alustel, järjekord pole dünaamiline ning osapoolte vahel puudub selge rollijaotus ja informatsioonivahetus operatsiooniks ettevalmistumisel. See toob omakorda kaasa patsiendi terviseseisundi halvenemise, operatsiooni edasilükkumise, kulude suurenemise ning halvema ravikogemuse ja elukvaliteedi,“ selgitas Tervisekassa projektijuht Sävelin Siida.
2022. aasta algul loodi endoproteesimise juhtprojekt
Tervisekassa käivitas endoproteesimise juhtprojekti, et muuta patsientide raviteekond lihtsamaks, ravikorraldus terviklikumaks ning optimeerida osapoolte tööprotsessi ja ravikulutusi. 2022. aasta jaanuaris moodustati selleks ka töögrupp, kuhu kuuluvad Eesti Ortopeedia Seltsi, Eesti Perearstide Seltsi ja Eesti Taastusarstide Seltsi esindajad ning nelja proteesimisega tegeleva asutuse kvaliteedi-, arendus- või finantsjuht. Koostöös töögrupiga loodi endoproteesimist vajava inimese raviteekonna standard, et inimene jõuaks operatsioonile õigel ajal ja süsteemi osalistel ei oleks asjatut administratiivset koormust. Samuti töötati koos töörühmaga välja järjekorra korrastamise põhimõtted ja uus rahastusmudel.
Patsiendi raviteekonnal on palju osapooli, nagu perearst ja pereõde, ortopeed ja ortopeediaõde, taastusarst ja taastusravi spetsialistid. Neil kõigil on oma roll ja kõik osalised peaksid täitma just neid ülesandeid, mis on neile kõige sobilikumad. „Pigem tahamegi korrastada protsessi nii, et õige spetsialist teeb õigeid tegevusi õigel ajal ning kogu ravikorraldus on patsiendile ja teistele osapooltele selgem ja lihtsam,” selgitas Siida. Tema sõnul on projekti üks oluline suund senisest selgem rollide kirjeldus. Spetsialistide selgest rollijaotusest, infovahetusest ja koostööst sõltub patsiendi raviteekond ja tervisetulem.
2023. aastal testitakse uudset rahastamismudelit
2023. aasta aprillist testib Tervisekassa raviasutustes koos uue standardiga ka endoproteesimise raviteekonnapõhist tasustamist. „See tähendab, et ühel raviteekonnal on üks hind ehk seome kõik endoproteesimise raviteekonnaga seotud teenused kokku: ettevalmistamise, ravi, taastumise, kaasuvate haiguste ja tüsistuste ravi. Nii tekib stiimul parandada koostööd. Samuti lisame raviteekonna standardi põhjal puuduvad teenused raviteekonna maksumusse. Selleks, et standardi kasutamist motiveerida, arvestame tasustamisel ka standardist kinnipidamist ja tulemusi,“ lisas Siida, kelle sõnul on Tervisekassa valmis tulevikus suurendama ravijuhtude arvu, kui projekti tulemusel veendutakse, et raviprotsess on optimaalne ja inimesed liiguvad süsteemis sujuvalt.
Eesti Õdede Liidu presidendi Anneli Kannuse sõnul on kõik raviteekondade arendusprotsessid väga tervitatavad. „Raviteekonna läbimõtestamine patsiendi vaatepunktist ja ka rahastuse korraldamine tervikprotsessi põhiselt on mõistlik. Loodame, et selline lähenemine vähendab dubleerimist tervishoiusüsteemis ja hoiab seega nii patsienti kui ka töötajaid. Õed osalevad sellistes protsessides suure huviga,“ kommenteerib Kannus.
Põhjalikuma ülevaate leiad Tervisekassa kodulehelt.
Sama teemakäsitlusega kaitsesid Kristi Vent ja Maigi Liivand 2021. aasta jaanuaris ka magistritöö pealkirjaga “Endoproteesimisele tuleva patsiendi teekond ja pakutava teenuse optimeerimine Sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikumi näitel”.