Pereõdede tervisehindamise mõõdikud ootavad digitaliseerimist

Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli terviseteaduse üliõpilane Jelena Mets uuris oma magistriõppekava arendusprojektis tervisehindamise mõõdikute kasutusvõimalusi pereõenduses. Pereõdede küsitlusuuringu eesmärk oli hinnata tervisehindamise mõõdikute digitaalse versiooni kasutamist ja vajalikkust kaugnõustamiseks esmatasandi tervishoius. 

Esmatasandi õendusabi ja nõustamist pakkudes lähtub pereõde parimatest tõenduspõhistest soovitustest, kaasa arvatud 2021. aastal kehtestatud pereõenduse tegevusjuhendist koos valideeritud tervisehindamise mõõdikutega. Esmatasandi tervishoius on mõõdikud astma, unehäirete, alkoholi tarbimise, suitsetamise, meeleoluhäirete, hapruseriski jne hindamiseks. 

Arendusprojekti raames viidi läbi küsitlusuuring, millega uuriti pereõdede hinnanguid järgmiste tervisehindamise mõõdikute vajalikkuse ja kasutuse kohta. 

  1. Astma kontrolli test AKT
  2. Emotsionaalse enesetunde küsimustik EEK-2
  3. Epworthi unisuse skaala
  4. Küsimustik STOP-BANG obstruktiivse uneapnoe kohta
  5. Hapruse skriinimise küsimustik FRAIL
  6. Fagerströmi test, mis mõõdab sõltuvust suitsetamisest
  7. Alkoholi tarvitamise hindamise test AUDIT

Kuigi Eestis on kasutusel mitmed digilahendused, mis aitavad tervishoiutöötajate ja patsientide elu lihtsamaks teha, pole tervise infosüsteemi veel jõudnud valideeritud tervisehindamise mõõdikute andmebaas ning terviseinfo on ebaühtlase kvaliteediga ja raskesti leitav.   

Alates 2017. aastast on perearstidel kasutuses veebiportaal Synbase, mis koondab tõenduspõhise meditsiini viimaseid juhendeid ja teadmisi, võimaldades kasutajal kopeerida konkreetse kalkulaatori või tervisehindamise mõõdikute tulemusi. Portaal sisaldab pereõenduses soovitatud EEK-2, AKT ja STOP-BANGi mõõdikuid, kuid neid saab vaid printida, käsitsi täita ja siis tulemused süsteemi sisestada. Ainult AUDITi testist on olemas elektroonselt täidetav versioon, milles rakendus annab juhiseid mõõdiku täitmise kohta ning arvutab punktisumma automaatselt. 

Tervisehindamise mõõdikuid kasutatakse tagasihoidlikult 

Arendusprojekti uuringus küsitleti 74 pereõde, mis moodustab 10,71% tervishoiutöötajate registris registreeritud pereõdedest. Küsimustikule vastanud pereõdede keskmine vanus oli 43 aastat ja keskmine tööstaaž 13,3 aastat. 

Vastajatelt uuriti, milliseid abistavaid platvorme või keskkondi nad tervisehindamise mõõdikute leidmiseks ja täitmiseks kasutavad. Tulemused näitavad, et tervisehindamise mõõdikuid täidetakse ja leitakse enamasti ravijuhenditest 88%, internetist 15,29% ja 10,71% juhtudest e-perearstikeskuse platvormilt. Perearstikeskuste platvorme kasutavad pereõed vähe: e-perearstikeskuse platvormi kasutab 10,71%, TISi 1,1%, LEIA platvormi 0,9%, MinuDOCi veebi 1,29% ja Synbase’i andmebaasi 3,86%. 

Mõõdikutest kasutavad pereõed kõige sagedamini EEK-2 mõõdikut – seda teeb 30% uuringus osalenud õdedest. AUDITi mõõdikut kasutab 9% õdedest. Teised testid on oluliselt vähem levinud. EPWORTHi ei kasuta enda sõnul kunagi 69% õdedest, FRAILi 80%, STOP-BANGi 62% ja FAGESTRÖMi 74% vastanutest. Muudest mõõdikutest nimetasid pereõed valuskaalat, kusemishäirete küsimustikku IPSS (International Prostate Symptom Score), CHADSVASCi testi, HAS-BLEDi testi, Minimentali testi, kehalise aktiivsuse ja toitumise mõõdikuid, kuid nende kasutamise sagedus on väike. 

Mõõdikute kasutamist piirab ajanappus 

Uuring näitas, et tervisehindamise mõõdikute täitmine võtab pereõdedel päris palju aega. Nende hinnangul kulub ühe tervisehindamise mõõdiku täitmiseks ja patsiendi juhendamiseks keskmiselt 9,38 minutit ning tulemuste tõlgendamiseks ja dokumenteerimiseks keskmiselt lisaks 9,11 minutit. Tulemustest selgus, et 72,9% vastajatest eelistasid tervisehindamise mõõdikute digiversiooni. Enamasti oli tervisehindamise mõõdikute kasutamise takistuseks digitaalse versiooni puudus (64,8%) ja digivahendite puudumine patsiendil (58,1%). Samal ajal leidis 37,8% vastajatest, et vajalike mõõdikute leidmise ja täitmisega on raskusi ning 33,7% sõnul on neil raskusi täidetud mõõdikute elektroonsel edastamisel. Muude takistustena mõõdikute kasutamiseks nimetati ebaühtlast internetiühendust ning seda, et perearstikeskus ei toeta mõõdikute kasutamist.  

Arvestades, et pereõe vastuvõtuks on ette nähtud vaid 20 minutit, siis kaugnõustamisel paberkujul mõõdikute täitmiseks või kasutuseks aega ei jagu. Uuringust järeldub, et pereõed ootavad kaugnõustamiseks tervisehindamise mõõdikute digiversiooni, mis võimaldaks tööaega optimaalselt kasutada. 

Kaugnõustamiseks on vaja paremaid süsteeme 

Julgustamaks inimesi enda tervise eest hoolitsema, peab tervise infosüsteem olema hoomatav. Inimene peab saama oma terviseseisundit mugavalt jälgida, tervishoiusüsteemis orienteeruda ja kiirelt vajaliku abini jõuda.  

Arendusprojekti raames läbiviidud uuring näitas, et praegu ei saa pereõed kaugnõustamiseks kasutada vajalikke tervisehindamise mõõdikud, sest ravijuhenditega kehtestatud tervisetulemite mõõdikud ei ole digitaalselt kasutatavad ning pole integreeritud olemasolevasse tervise infosüsteemi. Praeguste mõõdikute kasutusvõimalused ei vasta pereõdede ootusele ja jäävad seega sageli kasutamata. Ravijuhendites on hulk küsimustikke, mida soovitatakse kasutada, kuid praegu kasutatakse kõiki küsimustikke eelkõige paberkandjal. Digilahendused aitavad õendusprotsessi optimeerida ja parandada teenuse kvaliteeti juhul, kui süsteem on ajakohane.  

Arendusprojekt ei lõpe uuringuga, vaid valmivad ka seitsme valideeritud mõõdiku digiversioonid LEIA-platvormile. Arendusprojekti tulemus võiks olla eeskujuks tervise infosüsteemile, et digimõõdikud jõuaksid kõigi digiloo kasutajateni. See otsus on juba riiklike arendajate teha.  

Virtuaalsed visiidid võivad olla üks vahendeid tervishoiusüsteemi patsiendikesksemaks muutmiseks, kuid tuleb pöörata hoolikat tähelepanu sellele, kuidas need teenused integreeritakse olemasolevatesse tervishoiuteenuste osutamise süsteemidesse. 

Viimased uudised

Täiendkoolituse võimalus mikrokraadina

Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis avatakse järgmisel õppeaastal 12 tasulist mikrokraadikursust.

Eetilised väljakutsed esmatasandi tervishoius

Eetika küsimus on pikk, kohati laialivalguv ja filosoofiline, kuid pidagem meeles – eelkõige ära tee kahju.

Selgusid silmapaistvad teadustööd õendusvaldkonnas

Teadustööde tunnustamise traditsioon on Eesti Õdede Liidus juba üle 10 aasta.

Raviteekonnad loovad ühise pinna patsiendile ja tervishoiutöötajale 

Ootamatu tervisemure viib inimese keerukale teekonnale eri spetsialistide ja asutuste vahel.

Vaimse tervise õdede panus koolitervishoius

Loodetavasti on tervishoiusüsteem liikumas suunas, kus koolitervishoiul saab olema kindel roll.

Aasta õde 2023 on Eda Mudalomp

Rahvusvahelisel õdede päeval on Eesti Õdede Liidul traditsioon välja anda aasta õe tiitel.