Täiskasvanute vaimse tervise mured on saanud sageli alguse juba noorukieast. Teadlikkus vaimse tervise tähtsusest on paranemas, kuidas aga ennetada ja märgata laste muresid ning lapsi suurte elumuutuste ajal toetada? Teadmisi ja kogemusi jagasid Põhja-Eesti Regionaalhaigla (PERH) laste ja noorukite osakonna õendusjuht ja vaimse tervise õde Mare Serg ning SA Tallinna Koolitervishoiu vaimse tervise õde Ragne […]
Koolilapse vaimse tervise tasakaal Read More »
On üks iganenud arvamus, et kooliõde paneb vaid haavale plaastri ja muhule külmakoti. Mõni arvab, et kooliõe töö on isegi igav ja üksluine. Tegelikkuses on kooliõe tööaasta väga mitmekülgne ja plaanidest pungil. Tuleb olla täpne ja kiire ning osata enda tööd hästi planeerida. Kooliõe peamised tööülesanded jagunevad mitmesse valdkonda, neist peamisteks on laste tervise edendamine,
Koolilaste tervisel hoiab pilku peal kooliõde Read More »
QualityRights on Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) ülemaailmne algatus, mille eesmärk on parendada teenuste kvaliteeti ning toetada vaimset tervist, taastumist ja kaasatust. Samuti on eesmärgiks edendada vaimse tervise probleeme kogevate ning psühhosotsiaalsete, intellektuaalsete ja kognitiivsete puuetega inimeste õigusi. Samanimeline veebikoolitus on tasuta eestikeelsena kõigile kättesaadav ning selle maht on 24 tundi. Koolitus sobib nii tervishoiutöötajatele, sotsiaaltöötajatele, teenusepakkujatele,
Vaimne tervis, taastumine ja kaasamine Read More »
Pikaajaline hooldus on mõeldud inimestele, kes vajavad ühiskonnaelus osalemisel ja igapäevaeluga toimetulekul tuge. See hõlmab tervishoiu- ja sotsiaalteenuseid, mis ennetavad inimese tervise halvenemist ja võimete vähenemist ning toetavad vajaduse korral igapäevast toimetulekut. Suure hooldusvajadusega inimestel on sageli möödapääsmatu vajadus ööpäevaringse üldhooldusteenuse järele. Üldhooldekodus tuleb tegeleda ka palliatiivraviga, st tagada leevendav ravi kõigile, kellel on elu
Koostöö eaka inimese heaks üldhooldekodus Read More »
Noorte jaoks on tähtis keskkond, kus me teenust pakume. Noortekabinettide väljakolimine haigla keskkonnast ei ole Eestis midagi uut. Näiteks selle aasta jaanuarist alustas tööd Seksuaaltervise Kliinik T1 kaubanduskeskuses Tallinnas. Ka Tartus on noorte seksuaaltervise kabinetid haiglakeskkonnast väljas. Üks nendest asub Vaksali tänaval büroohooneks ehitatud ruumides ja teine Lõunakeskuses. Noortele lähemale kolimine ja noorte jaoks sobiva
Kuressaare Haigla Noortekabineti sünd ärikeskuses Read More »
Erakorralise meditsiini eesmärk on osutada ägeda terviseseisundiga patsiendile kohest abi. Kui EMOsse jõuavad patsiendid, kelle terviseseisund aegkriitilist sekkumist ei nõua, väheneb tervishoiutöötajate võimekus anda ravi neile, kes vajavad seda nüüd ja kohe. Järjest süvenev personalipuudus on tinginud olukorra, kus patsientide arv erakorralise meditsiini osakondades ületab personali võimekuse, mistõttu on päevakorda kerkinud ohutuse temaatika. Erakorralise meditsiini
Millal pöörduda EMOsse? Read More »
Meditsiinihariduse üks tähtsamaid hetki on seal, kus toimub kokkupuude patsiendiga ehk haiglas või perearstikeskuses. Meie kõrval õppiv noor arst või õde peab saama vähemalt sama head oskused, teadmised ja hoiakud, kui seda on vastava eriala töötaval spetsialistil. Sellepärast peavad õppijad tulema töötava arsti ja õe kõrvale, me peame neid õpetama ja olema toeks eduka praktika
Süütunne tervishoius Read More »
Erialane täienduskoolitus on tervishoiuvaldkonnas igapäevane professionaalse arengu osa. Tavapärane täienduskoolitus võimaldab lühiajaliselt ja intensiivselt täiendada oma teadmisi või oskusi mingil konkreetsel teemal. Õppeasutused on viimastel aastatel laiendanud täienduskoolituste pakkumist mikrokvalifikatsiooni kursustena, mida nimetatakse kõrgkoolides mikrokraadideks. Eri mahuga mikrokraadikursused võimaldavad huvipakkuvas valdkonnas omandada täiesti uusi pädevusi või saavutada olemasolevate pädevuste kõrgem tase. Mikrokraadikursus on üks väike,
Täiendkoolituse võimalus mikrokraadina Read More »
Ämmaemand, noortenõustaja ja perekooli lektor Merle Sillaste nõustab naisi nii muredes kui ka rõõmudes. Vestlesime Merlega sellest, kuidas muutub elu jooksul vajadus külastada naistearsti ning millised müüdid on visad kaduma. Ämmaemandana on Merle Sillaste töötanud 24 aastat, enamiku sellest ajast Võrus asuvas Lõuna-Eesti haiglas sünnitus-günekoloogia osakonnas, kus tema põhitöö on sünnituste vastuvõtmine, beebide ja sünnitanud
Naise elukaar ämmaemanda pilgu läbi Read More »
Tervishoius leiutatakse pidevalt uusi seadmeid, parandatakse ravi kvaliteeti ja patsiendirahulolu. Arenguid varjutab töötajate puudus ja nende kasvav koormus. Ülekoormuse tulemusel kipub tekkima kaastundeväsimus, mis võib töötaja tööelust kõrvale jätta. Tervishoius on kaastundeväsimust üha enam. Kaastundeväsimuses põimuvad kaks komponenti: teisene traumaatiline stress ja läbipõlemine. Seda iseloomustab suutmatus abivajajatele kaasa tunda ning adekvaatselt iseenda seisundit hinnata. Kaastundeväsimus
Märka kaastundeväsimust! Read More »