Koolilaste tervisel hoiab pilku peal kooliõde

On üks iganenud arvamus, et kooliõde paneb vaid haavale plaastri ja muhule külmakoti. Mõni arvab, et kooliõe töö on isegi igav ja üksluine. Tegelikkuses on kooliõe tööaasta väga mitmekülgne ja plaanidest pungil. Tuleb olla täpne ja kiire ning osata enda tööd hästi planeerida. Kooliõe peamised tööülesanded jagunevad mitmesse valdkonda, neist peamisteks on laste tervise edendamine, immuniseerimine, tervisekontrollide teostamine ning tervisealane märkamine ja nõustamine. Lisaks võtab kooliõde igapäevaselt enda kabinetis õpilasi vastu ning õpetab tervisealaseid oskuseid ja teadmisi.

Mida teeb kooliõde?

Lapsed kohtuvad kooliõega regulaarselt, et läbida tervisekontrolle. Õpilased käivad kooliõe juures kontrollis I, III, VII ja X klassis ning pereõe juures tuleks õpilastel käia V ja IX klassis. Tähtis on teostada profülaktilisi läbivaatuseid kriitilistel arenguetappidel, märkamaks varajasi võimalikke tervisega seonduvaid kõrvalekaldeid. Kooliõe juures saab teada näiteks enda pikkuse ja kaalu, rühi ja muu tervisega seonduva kohta. Uuritakse nägemist, kuulmist ja hammaskonda ning vesteldakse ka hobide ja harjumustega seotud teemadel. Kui ilmneb mõni tervisega seotud probleem või tähelepanek, teatab kooliõde sellest lapsevanemat ning vajadusel suunatakse laps spetsialisti poole. Kooliõelt tasub tarkuseid kõrva taha panna ning teda usaldada, samuti ei tasu karta midagi küsida.

Nagu ka tervisekontrolle, teostab kooliõde immuniseerimisi vaid lapsevanema loal. Siinkohal tuleb esile lapsevanema ja kooliõe vahelise suhtluse tähtsus. Kui on vaja manustada ravimeid või teha muid protseduure, tuleb see samuti vanema või eestkostjaga kooskõlastada. Seetõttu võiks kooliõe telefoninumber vanemal alati salvestatud olla. Õpilane on kooliõe juurde oodatud vaktsineerima erinevate nakkushaiguste vastu, millega saab tutvuda riiklikus immuniseerimiskavas. Immuniseerimiste ning läbivaatustega seonduv info liigub edasi digilukku, kus lapsevanem saab ennast tulemustega kurssi viia. Vaktsineerimine on tõhus viis, et tõkestada haiguste levikut ning kaitsta lapsi tõsiste tagajärgede eest. Tasub end kurssi viia teaduspõhise infoga ning hoiduda vaktsineerimisega seotud müütidest.

Kooliõde hoolitseb ka selle eest, et krooniliste haigustega lapsed oleksid jälgimisel ning nende raviskeemid teada. Vajadusel saab õde aidata näiteks diabeeti põdevat last, samuti on Tallinna Koolitervishoiu kollektiivis tubli diabeediõde, kes alati aitab ja hoolib. Kooliõde on huvitatud kõigist lapse tervisega seotud eripäradest, näiteks oleks hea teada ka allergiatest. Kui koolis on juhtunud õnnetus või laps on äkitselt haigestunud, tuleb julgelt kooliõe kabinetti pöörduda. Tema saab anda esmaabi ning vajadusel edasise osas nõustada. Alati ei pea aga kuskilt valutama, et kooliõe poole pöörduda. Kui lapsel on muremõtted, põhjendamatu kurbus või ärevus, või vaevab teda hoopis mõni muu, ka tervisega mitteseonduv küsimus, siis tuleb julgustada lapsi endast märku andma. Tallinna Koolitervishoiu kooliõed teevad tihedat koostööd vaimse tervise õdedega, seega on spetsialistid alati käeulatuses, kui on abi vaja. Samuti on tähtis, et lapsed saaksid kodust tuge ja ärakuulamist, mõnikord piisab ka oma tunnetest rääkimisest.

Märka ja toeta

Laste päevad on täis kohustusi ja ülesandeid, mis võivad pikapeale kurnata. Tähtis on last märgata ja vajadusel koormust vähendada. Magamatus, ebatervislikud toitumisharjumused ning liigne nutiseadmete kasutamine soodustavad samuti vaimse tervise halvenemist. Ekraaniaega tuleks piirata 120 minutiga päevas ning väikelaste tarbitav sisu peaks kindlasti olema vanemate poolt kontrollitud. Erilist tähelepanu tuleks pöörata lastele, kellel on lisaks koolielule mitmed hobid ja huviringid. Liigne ületreenimine võib laste seas algselt märkamatuks jääda ja järsku endast märku anda. Hea oleks aeg-ajalt lapse jõuvarude ning meeleolu kohta uurida, nii saab lapsega paremaid suhteid luua ning tema tervist ja immuunsust hoida. Samuti tuleks tähelepanu pöörata lapse unerežiimile, sest puhanud ja värske vaimuga laps on koolipingis rõõmsam ning õpitulemused paranevad.

Ole eeskujuks

Lapsed veedavad kooliajal palju aega kodust eemal, kuid peamisteks eeskujudeks on siiski nende vanemad. Et lapsel tekiksid head ja tervislikud harjumused ning ta tunneks neid omandades tuge, on vaja seda üheskoos teha. Tähtis on, et veedaksite perena koos aega ning väärtustaksite omavahelist suhtlust. Innustaksite oma lapsi tervislikemate eluviiside suunas liikuma ning aitaksite neil paremaid valikuid teha. Kuna kiusamise ennetamine on samuti oluline terviseedenduse valdkond, tuleks kodus lastele rääkida ka koolikiusust, julgustada lapsi enda eest seisma ning astuma välja ohvri kaitseks. Õde ja koolipere teevad kõik selleks, et kiusamist ennetada ning abivajajaid märgata ja aidata.

 

Viimased uudised

Rikkalike teadmistega pereõde on kogukonna tugi

Anu Saar: „Mind innustab see, et saan inimestele kasulik olla, neid aidata ja neile ka leevendust pakkuda.“

Rikkalike teadmistega pereõde on kogukonna tugi

Inga Okas: „Pereõe töö on läinud mitmekesisemaks ja kohapeal tegutsemiseks on rohkem võimalusi.“

Kultuuriliselt kompetentne õendusabi – suur väljakutse

Õed on huvitatud ja valmis eri kultuuride kohta rohkem teadmisi saama, kuid täiendkoolitusi sel teemal napib.

Eriõendus areneb Euroopas iga aastaga

Edukas eriõe rollide rakendamine sõltub juhtide, praktikute ja koolitajate koostööst.

Kristi Rannus: õendus vajab inimlikkust

Õel peab olema päriselt soov ja tahe aidata, ta peab hoolima.

Õdede tööpinge ja vaimne tervis

Tööstressi ja ärevust tunnevad oma töös tervelt 83,5% küsitlusele vastanutest.