Kuidas sa õenduse juurde jõudsid? Minu suguvõsas on olnud palju tervishoiutöötajaid. Ema haiguse tõttu puutusin sageli kokku haiglaga. Nägin, kuidas minu ema aidati, ja tundsin, et tahan ka ise panustada ja aidata. Läksin pärast keskkooli Tallinna Meditsiinikooli ja olen oma valikuga rahul. Nüüd õpib ka minu tütar Kadri õeks, see on tema teine kõrgharidus. Kõik […]
Tiina Sildver-Kikas: Tervishoid on meeskonnatöö Read More »
Tartu Ülikooli Kliinikumi ämmaemand Marrit Kanna töötas pärast eriala omandamist 16 aastat Inglismaal, enne kui Tartus tööle asus. Intervjuus jagab ta mõtteid võõrsil ammutatud kogemustest. Kuidas te jõudsite ämmaemanda tööni? Milline oli teie Inglismaal õppimise kogemus? Ma läksin koos perega 2004. aastal Inglismaale ning õppisin seal kohalikus ülikoolis ämmaemandaks. Hakkasin tööd tegema juba kooliskäimise ajal,
Eesti ja Inglismaa õdedel on üksteiselt palju õppida Read More »
Eestis tervishoiutöötajatest 87% on naised. Õenduses on naisi üle 96%. On selge, et tervishoid sõltub tugevatest, tarkadest ja töökatest naistest. Kuidas aga naistel endil tervishoius läheb? Sotsioloog Triin Roosalu tegeleb Tallinna Ülikooli rahvusvaheliste sotsiaaluuringute instituudis töö, töökorralduse ja tööalase väljaõppe uurimisega. Ta selgitab, et soolist segregatsiooni ehk eristatust on kahesugust – horisontaalset ja vertikaalset. „Horisontaalne
Tervishoid seisab naiste õlul Read More »
Volikogu suunab ja kontrollib Eesti Õdede Liidu tegevust lähtuvalt põhikirjalistest eesmärkidest. Volikogu koosneb piirkondade esindajatest ja seltsingute juhtidest. Alates sellest numbrist tutvustame volikogu töökaid esindajaid. Alustame volikogu esimehest Ainast ja Järvamaa esindajast Sirlikast. Sirlika Loitmets Lääne piirkond, Järva maakonna esindaja Kellena sa töötad? Töötan sisehaiguste osakonna õendusjuhina. Mis sulle õena kõige rohkem muret teeb? Kõige
Tunne oma esindajaid! Read More »
Veebruaris 2022 allkirjastati uhkelt tervishoiuvaldkonna konsensuslepe, millega lepiti kokku õdede õppekohtade arvu suurendamine järgnevatel aastatel 700ni ning saavutati esmakordselt kokkulepe tasustada töötavate õdede lisatöö praktikantide juhendamisel. Ühtlasi lubati kokku kutsuda koolituskomisjon, et arutada mitmete teiste tervishoiuspetsialistide puudust ja leida lahendusi, mis tagaks piisavalt suured meeskonnad patsientide tervise parandamiseks. Kõik osapooled olid rahul. Kõrgkoolid alustasid ettevalmistusi
Õdede puuduse leevendamine on prioriteet vaid sõnades? Read More »
Millega on tegemist? Migrevention on 2020. aastal Eesti peavaluspetsialistide ja -patsientide poolt loodud tervishoiutehnoloogia ettevõte, mille tooteks on digitaalne peavalukliinik, mis pakub tarkvaralahendusi nii peavalu patsiendile, spetsialistile kui ka olemasolevatele (peavalu)kliinikutele. Kes on äpi kasutajad? Migreventioni kasutajarakendus on Eesti kõige kasutatum digitaalne peavalupäevik. Aina enam inimesi jõuab koos rakendusse sisestatud peavaluandmetega perearsti ja neuroloogi vastuvõtule.
Õdede liidu juhatusele on tulnud mitmeid küsimusi summeeritud tööaja ja ületunnitöö kohta. Võtame teema pulkadest lahti, et iga õde teaks oma õigusi ja saaks vajadusel enda eest seista. Mida tähendab summeeritud tööaeg? Summeeritud tööaeg tähendab, et töötunnid võivad arvestusperioodi jooksul jaotuda ebaühtlaselt. Näiteks võib töötaja sama kuu ühel nädalal teha kolm 12-tunnist vahetust, järgmisel nädalal
Mida peab teadma ületööst? Read More »
Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli terviseteaduse üliõpilane Jelena Mets uuris oma magistriõppekava arendusprojektis tervisehindamise mõõdikute kasutusvõimalusi pereõenduses. Pereõdede küsitlusuuringu eesmärk oli hinnata tervisehindamise mõõdikute digitaalse versiooni kasutamist ja vajalikkust kaugnõustamiseks esmatasandi tervishoius. Esmatasandi õendusabi ja nõustamist pakkudes lähtub pereõde parimatest tõenduspõhistest soovitustest, kaasa arvatud 2021. aastal kehtestatud pereõenduse tegevusjuhendist koos valideeritud tervisehindamise mõõdikutega. Esmatasandi tervishoius on mõõdikud
Pereõdede tervisehindamise mõõdikud ootavad digitaliseerimist Read More »
Heas korras jalad annavad eakale võimaluse nautida eneseväärikust ja iseseisvust ning hoida kõrget elukvaliteeti. Tartu Tervishoiu Kõrgkooli õe õppekava vilistlane Kristi Tiits uuris lõputöös, mida varasemad uuringud on välja toonud eakate sagedasemate jalatervise probleemidena ning millised on eakate võimalused oma jalgade tervist säilitada ja parendada. Jalgadega seotud probleemid mõjutavad inimest kogu eluea vältel ning vanuse
Fookuses eakate jalaprobleemid Read More »
Nahaprobleemidele spetsialiseerunud õde Eda Mudalomp aitab iga päev kümneid inimesi, kel on tekkinud mõni mure oma naha pärast. Lisaks iseseisvate vastuvõttude tegemisele Põlva haiglas töötab ta ka laste vaimse tervise õena ja koduõena. Eda jagas väärt soovitusi, kuidas naha eest hoolt kanda ja vajadusel seda turgutada. Õdede käed saavad suurt koormust – sage kätepesu, kummikindad.
Terve ja ilusa naha saladused Read More »
