Volikogu suunab ja kontrollib Eesti Õdede Liidu tegevust lähtuvalt põhikirjalistest eesmärkidest. Volikogu koosneb piirkondade esindajatest ja seltsingute juhtidest. Saa tuttavaks Eesti Õdede Liidu volikogu töökate esindajatega.
Kellena sa töötad?
Töötan pereõena Pärnu Ristiku Tervisekeskuses ja kardioloogia osakonna õena Pärnu Haiglas.
Mis sulle õena kõige rohkem muret teeb?
Kliiniliste õdede koormusnormid. Päris palju tööd teevad ära abiõed ehk III kursuse õendustudengid. Abiõed on tublid ja teevad tööd südamega, nende kaasamisest osakondade töösse on palju abi. Samas olen nii ise kogenud kui ka kuulnud, kuidas kooli- ja tööelu ühildamine on keeruline ning abiõdedel on väga suur läbipõlemise risk. Neile pannakse tihtipeale rohkem vastutust, kui nad peaksid vastu võtma.
Mida pead volikogu töös kõige tähtsamaks?
Kõige tähtsamaks pean õdede arvamuse esindamist. Püüan volikogus dokumentidega töötades või eelarveotsuseid tehes mõelda, kuidas suhtuksid sellesse otsusesse need õed, keda esindan.
Mida pead EÕLi suurimaks saavutuseks?
Õenduse maine pidev paranemine, kollektiivlepingu palgasaavutused, eriõenduse teema tõstatamine ja selle määratlemine seadusega. Seeläbi toimub nii õdede motiveerimine ja võimestamine kui ka arstide töökoormuse leevendamine.
Millega tegeled vabal ajal?
Veedan aega perega, käin trennis ja püüan alati leida aega lugemiseks.
Mis on sinu moto?
Kus viga näed laita, seal tule ja aita!
Miks otsustasid liituda Eesti Õdede Liiduga?
Ühenduses peitub jõud. EÕL on korduvalt tõestanud, et suured asjad saavad võimalikuks, kui on keegi, kes eest veab ja tunneb enda selja taga liikmete toetust.
Kellena sa töötad?
Töötan õena Tartu Ülikooli Kliinikumi EMOs ja vanemõena Valga Haigla EMOs.
Mis sulle õena kõige rohkem muret teeb?
Lõuna-Eestis nagu mujalgi on personalipuudus, mistõttu roteerume haiglate vahel, et abi anda ka maakondades elavatele inimestele. EMO on koht, kuhu saab pöörduda 24/7 ning teatud patsiendid kasutavad seda ära. On ette tulnud, et sama patsient pöördub esmalt ühte ja siis teise EMOsse. See põhjustab lisakoormuse, pika ooteaja ning EMO patsientide kuhjumise. Õed ei ole rahul, patsiendid ka mitte.
Mida pead volikogu töös kõige tähtsamaks?
EÕLi volikogus on koos erinevate erialade spetsialistid. Oleme küll väga erinevad, kuid mis puudutab õenduse arengut ja tervishoiusüsteemi pidevat arendamist, liigume samas suunas ja samade ideedega. Eesmärk on ühine – kõigil peab olema hea, nii abiandjal kui ka abisaajal.
Mida pead EÕLi suurimaks saavutuseks?
Rahvusvahelisi suhteid. Imetlen Gerli Liivetit ja tema tegemisi väljaspool Eestit. See on nii vajalik, suursugune ja paneb uhkust tundma. Elu on näidanud ja näitab ka praegu, et üksi ei tee midagi ära. Meeskond ja ühtne hääl on edasi viiv jõud.
Millega tegeled vabal ajal?
Minu abikaasa tegutseb meelelahutussektoris ja käin temaga võimalusel kaasas mitmesugustel üritustel. Tänu muusikutest sõpradele mööduvad meie koosviibimised alati laulu saatel. Lisaks kuulun alates 2016. aastast Tartu Ülikooli Kliinikumi naiskoori koosseisu.
Milline raamat, film, muusika või kunst on sind su töös kõige enam inspireerinud?
Mind on inspireerinud pigem inimesed. Eriti minu lähedased, kes julgustavad, toetavad ja pakuvad õlga, kui on vaja nutta. Olen emotsionaalne inimene ja võtan asju teinekord väga südamesse.
Miks otsustasid liituda Eesti Õdede Liiduga?
Liitusin EÕLiga, kui olin veel abiõde. Tol ajal teadsin, et ametiühingusse kuulumine on pigem hea, kuid nüüdseks tean, et see on lausa vajalik. Olen saanud käia erinevatel koolitustel ja üritustel, tutvunud toredate inimestega ja saanud vajalikke kontakte. Ma ei karda, et jään hätta, sest tööalaselt on mul alati keegi, kellele poole pöörduda ja kellelt nõu küsida. Loomulikult olen ka mina teiste jaoks olemas kui EÕLi intensiivõenduse esindaja.