Eestis on hoiak, et lähedase surm on midagi, mis meid võib-olla kunagi tabab ning milleks valmistuda ei saa. Hiljem tegeletakse leinavalust tingitud tagajärgedega ning seda väga piiratud ressurssidega. Seevastu näiteks Iirimaal, Šotimaal ja Austraalias on kasutusele võetud mitmeid viise, et parandada inimeste teadlikkust ja oskusi leinaga toime tulla. Mis on surma kirjaoskus? Eestis juba kasutusel […]
Noorte jaoks on tähtis keskkond, kus me teenust pakume. Noortekabinettide väljakolimine haigla keskkonnast ei ole Eestis midagi uut. Näiteks selle aasta jaanuarist alustas tööd Seksuaaltervise Kliinik T1 kaubanduskeskuses Tallinnas. Ka Tartus on noorte seksuaaltervise kabinetid haiglakeskkonnast väljas. Üks nendest asub Vaksali tänaval büroohooneks ehitatud ruumides ja teine Lõunakeskuses. Noortele lähemale kolimine ja noorte jaoks sobiva
Kuressaare Haigla Noortekabineti sünd ärikeskuses Read More »
2021. aasta oktoobris käivitus esmakordselt Klaabu-nimeline projekt, mille eesmärk on hõlbustada ja kiirendada inimeste ligipääsu vaimse tervise ravile. Kui alguse sai Eesti Psühhiaatrite Seltsi algatatud projekt koostöös Tartu Ülikooli Kliinikumi ja Tervisekassaga Lõuna-Eestis, siis tänaseks on ettevõtmisega liitunud ka Pärnu ning Viljandi piirkond. Klaabu üks põhieesmärke on tagada, et esmased abivajajad pääsevad vastuvõtule 28 päevaga.
Vaimse tervise õed toovad perearstindust psühhiaatriale lähemale Read More »
2021. aasta oktoobris käivitus esmakordselt Klaabu-nimeline projekt, mille eesmärk on hõlbustada ja kiirendada inimeste ligipääsu vaimse tervise ravile. Kui alguse sai Eesti Psühhiaatrite Seltsi algatatud projekt koostöös Tartu Ülikooli Kliinikumi ja Tervisekassaga Lõuna-Eestis, siis tänaseks on ettevõtmisega liitunud ka Pärnu ning Viljandi piirkond. Klaabu üks põhieesmärke on tagada, et esmased abivajajad pääsevad vastuvõtule 28 päevaga.
Vaimse tervise õed toovad perearstindust psühhiaatriale lähemale Read More »
Eesti Õdede Liit tegeleb õdede ja hooldustöötajate kutse arenguga, et pakkuda inimkeskset tervishoiu teenust. EÕL on õdede ja kutsega hooldustöötajate huve kaitsev organisatsioon. Tegeleme muutuste ellukutsumisega, mis on vajalikud selleks, et õde ja hooldustöötaja oleks haritud ja motiveeritud, saaks patsiendile pakkuda parimat võimalikku abi ja saaks endale tagada töörahulolu. See nõuab ettenägelikkust ning kiiret ja
Tervishoiu arengute telgitagused Read More »
Tartu Ülikooli peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituudi teadlased koos Torino Ülikooli kolleegidega uurisid, kuidas mõjutas COVID-19 pandeemia Eesti õdede tööd. Ootamatu algusega ,,uus normaalsus” 2019. aasta lõpus Wuhani provintsist Hiinas alguse saanud COVID-19 pandeemia on avaldanud olulist mõju õdedele ja õendusabi osutamisele. Pandeemia tõi vajaduse hoolitseda ennenägematu hulga nakkusohtlike ja keerulises seisundis patsientide eest. Seninägematud töötingimused
COVID-19 pandeemia mõjutused Eesti õdede töös Read More »
Eelmise aasta lõpus toimus Tartu Ülikooli Kliinikumi erakorralise meditsiini osakonnas (EMO) töörõõmuspetsialistide pilootprojekt. Idee sai alguse sellest, kui võtsin endale kutsika. Koer Nala käis minuga mõne korra osakonna administratiivruumides kaasas. Need põgusad käigud tekitasid personalis suurt elevust ning esmane idee, et osakonnas võiks koer käia regulaarselt, tuli kolleegidelt. Nii tekkis mõte teema kohta rohkem uurida
Koerad seisavad hea selle eest, et õdede töörõõm ei raugeks Read More »
Tartu Ülikooli Kliinikumi intensiivraviosakonna meeskond läbis 2022. aasta sügisel Karolinska Instituudi projekti Healthcare Transformation Academy raames innovatsioonisaadikute kursuse, mis käsitles probleemide lahendamist disainmõtlemise meetodil. Meie eesmärgiks on patsientide heaolu ning huvitume sellest, mis saab patsientidest pärast intensiivraviosakonnas viibimist ja pärast kriitilist haigust. Intensiivraviosakonna patsiendid kannatavad tihti kognitiivsete, füüsiliste ja vaimsete probleemide all. Soovisime kursusel osalemisega
Ida-Viru Keskhaigla õenduse ja patsiendikogemuse juht ning juhatuse liige Ksenia Verhovskaja usub, et tervishoiutöös ja õenduses on kõige olulisem empaatia ja hea koostöö. Kuidas sa jõudsid õenduse juurde? Huvi tervishoiu vastu on mul olnud nii kaua, kui ennast mäletan, kuigi lapsena tahtsin saada hoopis loomaarstiks. Lapse ja noorukina pidin terviseprobleemide tõttu tihti viibima haiglas, kus
Õendus elab pidevas muutuses. Õe ameti kõrval on nüüd ka kõrgem õe professionaalsuse tase – eriõde. Eriõde III pädevust saab taotleda viieks aastaks vastavat avaldust ja dokumente esitades kõrgharidusega õde, kes on spetsialiseerunud kitsamale õendusvaldkonnale, kuid spetsialisti- või magistriõpet veel läbinud ei ole. Pädevust hindab Eesti Õdede Liidu pädevuse hindamise komisjon. Eriõe haridust nõudvatel ametikohtadel
Kuidas taotleda eriõde III pädevust? Read More »
