Õe kutsel on väärikas ajalugu. Suuresti tänu Eesti Õdede Liidu eestvedamisele on õe töö oluliselt enam väärtustatud ning ka teadlikkus õe pädevusest ja rollist on suurem kui kunagi varem. „Õdede liit on tabanud naelapea pihta, toetades ja tähtsustades õdede õpet ning teadus- ja arendustööd – need on kutseala eduka arengu möödapääsmatud tegurid,“ ütleb Eesti Ämmaemandate Ühingu president Liis Raag.
Ühise pingutusena sündinud koostöökonverents
Koostööoskus on tervishoius väga suur väärtus. Koostöökonverents „MEIE100“ on parim näide eri ühingute ja liitude ulatuslikust ja vabatahtlikust koostööst, millest sündis midagi, mida varem pole tehtud. Liis Raag lisab: „Just tähelepanelikkus ja hoolivus, optimism ja tulemusele orienteeritus teevad koostöö õdede liiduga sujuvaks ja nauditavaks. „MEIE 100“ ettevalmistus oli ehe näide sellest, kuidas juhtrühm hoidis aasta vältel silma peal nii korralduslikel-logistilistel küsimustel kui ka meeskonna enesetundel ja energiatasemel.“
Koostöökonverentsi elluviimises osalenud MTÜ Eesti Bioanalüütikute Ühingu juhatuse liige Karin Kalda kirjeldab: „Oleme koos konverentsi esinejatega ääretult tänulikud, et meid peeti meeles. Vahel on hea pugeda suure organisatsiooni tiiva alla. Eriti siis, kui vastuvõtt on niivõrd soe ja toetav. Vähemat me ei ootakski, kuna Eesti Bioanalüütikute Ühingu koostöö õdede liiduga on alati olnud just nimelt seesugune.“
Aktiivselt ja tulemuslikult on toimunud ka Eesti Õdede Liidu koostöö Eesti Radioloogiatehnikute Ühinguga. „Lisaks ühiselt ellu viidud koostöökonverentsile on õdede liit andnud radioloogiatehnikutele lootust, et liigume veelgi inimkesksema ja kvaliteetsema tervishoiuteenuse osutamise poole, kus kõik tervishoiumeeskonna liikmed on väärtustatud,“ ütleb Eesti Radioloogiatehnikute Ühingu president Maare-Liis Oinus.
Võtmeteguriks on meeskonnatöö
Ilma meeskonnatööta tervishoid ei toimi. Bioanalüütikud ja õed on ajast aega töötanud käsikäes. Ametinimetused ja tööülesanded on küll muutunud, kuid laborites töötavad eksperdid on toetanud õdede ja arstide igapäevatööd patsientide terviseseisundi hindamisel, jälgimisel ning haigusseisundite diagnostikas ja ravi monitoorimisel. „Bioanalüütikutel on sarnased mured nagu õdedel – puudus vajaliku ettevalmistusega inimestest, meeskondade väiksusest tingitud ületunnid, mis viivad läbipõlemise ja kurnatuseni, ning ka tervishoiuteenuste üldine rahastus,“ kirjeldab Karin Kalda ja lisab: „Tervishoius töötamise prestiižikus vajab ühist turgutamist meie kõigi poolt, et töö ise oleks see arendav, motiveeriv, tiivustav ja hinge toitev „komm“, mille nimel noored tervishoiumeeskonnaga liituvad.“
Pikaajalist ja eesmärgistatud koostööd on õdede liiduga teinud ka Eesti Õendusjuhtide Ühing. „Oleme partnerid õendusstandardite parandamisel ja õendusjuhtimise teemade arendamisel,“ ütleb Eesti Õendusjuhtide Ühingu juhatuse liige Ilona Pastarus ja lisab: „Õenduse arendusnõukogu ellukutsumine Sotsiaalministeeriumi juures on olnud pikk, kuid väga oodatud ja tulemustele suunatud ühistegevuste kogum koos paljude partneritega. Lisaks oleme ühiste koolituste ja seminaridega aidanud edendada tõenduspõhist praktikat ning suurendanud õendusvaldkonna töötajate pädevust.“
„Ämmaemandate ühing on õdede liidust kordi väiksem kutseorganisatsioon ning meie tegevusvaldkond on kitsam ja seega lihtsamalt hoomatav. Seda suurem mõistatus on minu jaoks, kuidas õnnestub Eesti Õdede Liidul nii palju ette võtta ja ära teha. Õdede liit on palju enam kui ühe kutse organisatsioon. Teemade ring, mida Eesti Õdede Liit algatab, veab ja milles kaasa räägib, ei piirne kaugeltki üksnes õdedega,“ lisab Liis Raag.
Ka Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliidu president Ulvi Tasane kiidab koostööd õdede liiduga ja sõnab: „Meie koostöö Eesti Õdede Liiduga on viimastel aastatel olnud konstruktiivne, arendav ja eesmärke täitev. Heaks näiteks ühistest saavutustest on koostöökonverentsi „MEIE 100“ korraldamine ja tervishoiutöötajate panust väärtustav kollektiivleping. Tervikuna seob meid õdede liiduga ühine huvi ja eesmärk kaitsta tervishoiutöötajate huve.“ Nii nagu õdede liit, seisab ka kutseliit töötingimuste ja palganõuete esindamise, koolitusvõimaluste leidmise ja pakkumise, tervishoiupoliitika ja seadusandluse mõjutamise ning ühiskonna teadlikkuse suurendamise eest.
„Jõudusid ühendades on võimalik eesmärkide saavutamises olla produktiivsemad ja luua suuremaid võimalusi ootuspärastele lahendustele ja kvaliteetsetele tulemustele. Sõlmitud kollektiivleping on positiivne näide tervishoiuturul toimuvast, kus nõudlus ületab pakkumise. Tervishoiutöötajate pidev puudus üle Eesti on viinud teenusepakkujad olukorda, kus ei ole võimalik teenust täismahus pakkuda. Aastateks 2023–2024 sõlmitud kollektiivleping leevendas küll valdkonnas pingeid, kuid kindlasti ei tohi me ekslikult arvata, et olukord on leidnud lahenduse,“ ütleb Ulvi Tasane.
„Järjepideva tööna peame leidma motiveerivaid lahendusi, mis innustaks tervishoiutöötajaid jätkama oma teadmiste ja oskuste kasutamist. Panustatud teadmiste väärtustamine konkurentsivõimelise töötasu ja isikupõhise tunnustamisega on tähtis, kuid perspektiivis kaotab oma väärtuse, kui nende rakendamisel puudub jätkusuutlikkus ning toetav arengule ja arendusele orienteeritud lisasüsteem. Me kõik peame ühiskonna liikmena elementaarseks ja enda esmaõiguseks saada vajadusel kvaliteetset terviseabi ning eeldame, et abistaja on oma erialal pädev. Nii peakski see olema ja just selle nimel on ellu kutsutud ka erinevad tervisevaldkonnas tegutsevad liidud, kes nii iseseisvalt kui ka koostöös aitavad kaasa selle kõige rakendamisele,“ lisab Tasane.
Eesti Õdede Liidu panus
Eesti Õdede Liit on olnud väga aktiivne eestvedaja nii tervishoiusüsteemi arendamisel kui ka vajalike muudatuste ellukutsumisel. „Eesti Õdede Liit on olnud meile eeskujuks, olles oma ettevõtmistes tark, mõõdukalt kangekaelne ja jõuline – nagu force majeure, aga selle kõige paremas tähenduses. Meie meelest on suurimaks õdede loodud muutuseks see, et nad on võimelised kaasama kõik õendusvaldkonna töötajad, loomaks ühtse jõu, mida on nii ministeeriumidel kui ka avalikkusel keeruline märkamata jätta,“ sõnab Maare-Liis Oinus.
„Õdede liit on nii esindusorganisatsioon kui ka innovatsiooni ja arengu eestvedaja. Liit on aidanud muuta tervishoiusüsteemi tõhusamaks ja õed enesekindlamaks. Samuti on neil oluline roll teadusuuringute ja tõenduspõhiste praktikate juurutamisel õenduses,“ ütleb Eesti Õendusjuhtide Ühingu juhatuse liige Ilona Pastarus. Ta lisab: „Õdede liidu suurimaks ellu kutsutud muutuseks võib pidada õendushariduse arendamist, mis aitab suurendada õdede rolli tervishoius, võimaldades õdedel töötada suurema autonoomiaga ja võtta enda kanda laiemaid ülesandeid. Need muutused mõjutavad õdesid ka tulevikus, pakkudes paremaid arengu- ja karjäärivõimalusi.“
„Tänu õdede liidu tööle õenduspraktika standardite arendamisel on oluliselt paranenud õendusabi kvaliteet ja patsientide rahulolu. Õdede liit ühendab endas nii kutseala kui ka ametühinguliste eesmärkide eest seismise. Mõlema tegevusega toetab liit õdesid kui väärtustatud tervishoiuspetsialiste nende igapäevases tegevuses,“ ütleb Eesti Õendusjuhtide Ühingu juhatuse liige Saima Hinno.
Liis Raag leiab, et õdede liit on üks tugevamaid organisatsioone Eestis üldse. „See väljendub selgetes kavatsustes, argumenteeritud sõnumites ja väsimatult järjepidevas pildil olekus. Eesti Õdede Liit ei ole jäänud abitult ootama paremate aegade saabumist ja õdede töötingimuste paranemist, vaid tegutseb ise arengu nimel ja ergutab teisigi kaasa aitama. Õdede liit on nagu tark naine, kes ei eelda, et tema soovid ja vajadused on niigi teada, vaid selgitab kõigile mõistetaval viisil, mis saaks olla paremini ja kuidas seda saavutada. Kui sageli kiputakse eristama protsessile ja tulemusele orienteeritust, siis minu kogemusele tuginedes on õdede liidu tegutsemises need mõlemad tasakaalus: selge siht on silme ees ja tulemuse kvaliteedis alla ei anta. Samas hoolitsetakse selle eest, et teekond tulemuseni jõudmiseks oleks kõigile mõnus ettevõtmine, et meeskond püsiks koos ja kaasas,“ leiab Raag.
Karin Kalda täiendab, et Eesti Õdede Liit on teinud seda, mida on hädasti vaja: „Õed osalevad enda töökeskkondade kujundamises, räägivad kaasa poliitiliste otsuste tegemises, planeerivad inimkeskset ja tõenduspõhist tervishoidu nii õppes kui ka haiglates, tervisekeskustes, perearstikeskustes ning teistes asutustes, millega õed on seotud. Olen alati olnud seda meelt, et ei tasu oodata muutust, kui ei ole ise valmis sellesse panustama. Kiidan bioanalüütikute ühingu nimel ja ka isiklikult seda ettevõtlikkust ja motivatsiooni tegutseda ka siis, kui on raske, kui tööd on palju ja ka pereliikmetel on juba tugisambaks olemisest kurnatus tekkimas. Aitäh, Eesti Õdede Liit, et teie hulgas on niivõrd palju kindlameelseid eestvedajaid!“
„Loodan, et meie õed mõistavad, kui väga neil on vedanud empaatilise, tugeva ja ajaga kaasas või sageli ajast ees käiva kutseorganisatsiooniga. Kutseühingu juhatuse liikmena tean, kui suur osa ühingu juhatuse tööst on nähtamatu, kui aeglaselt edenevad protsessid ja kui palju ei-vastuseid tuleb saada enne pisematki edasiliikumist,“ ütleb Liis Raag.
Tulevikuootused
Karin Kalda soovib näha päeva, mil haiglates on piisavalt õdesid, mil kõik laborid on täidetud kutse omandanud bioanalüütikutega, mil liigsed ületunnid on minevikunähtus ning nii õed kui ka bioanalüütikud saavad teha seda, milleks nad on spetsialiseerunud. „Lisaks on õed julgelt võtnud endale kohustuse, vastutuse ja pädevuse teha järjest enam protseduure, väljastada retsepte, teostada iseseisvaid vastuvõtte ning nii bioanalüütikud kui ka õdede tööd toetavad teised spetsialistid nagu flebotomistid, laboritehnikud või -analüütikud ja hooldajad on neile toeks,“ lisab Kalda.
Eesti Õendusjuhtide Ühingu juhatus soovib jätkata ühiste eesmärkide nimel töötamist, sealhulgas õdede rolli väärtustamist tervishoiusüsteemis ja kaasatust otsustusprotsessides. „Ootame koostöö jätkumist tervishoiupoliitika kujundamisel ja õendushariduse edendamisel, tagades sellega õdedele parimad õppimis- ja töövõimalused ning kogukonnale parimad ja kättesaadavamad tervishoiuteenused,“ lisab Saima Hinno.
Eesti Radioloogiatehnikute Ühing ootab edasisest koostööst õnnestumisi, veelgi rohkem arutelusid ja õlgõla tunnet. „Eesti Õdede Liit on lisaks õdedele ja eriõdedele andnud ka teistele, praegu veel ainult tervishoiu tugispetsialistidena käsitletud erialade esindajatele lootust saamaks tunnustatud tervishoiutöötajaks. See tõstab meie teotahet ning ärgitab koostööle. Ootame, et tulevikus oleksid õdede ja kõigi teiste õendusvaldkonna töötajate töö vääriliselt hinnatud ning töötingimused piisavad, et pakkuda inimesekeskset lähenemist kõigile abivajajatele. Soovime, et tulevikus oleks õendusvaldkonna töötajatel võimalus oma eriala sees rohkem spetsialiseeruda, võtta vastutust ning kasutada oma potentsiaali veelgi tulemuslikumalt. Loodame, et meil on tulevikus piisavalt neid, kes sooviksid õppida õeks, eriõeks ja ka radioloogiatehnikuks, et hoida ka edaspidi meie tervishoiusüsteem toimiva ja professionaalsena,“ ütleb Maare-Liis Oinus.
Eesti Õendusjuhtide Ühing ootab õenduses arenguid, mis on seotud tehnoloogiate integreerimisega igapäevapraktikasse. „Õdede liidul on oluline roll õdede ettevalmistamisel nendeks muutusteks ja nende toetamisel uute tehnoloogiate omaksvõtul. Õed on tervishoiumeeskonna oluline osa ning neil peaks olema võimalus kasutada täiel määral oma teadmisi ja oskusi, konkreetse näitena toome siinkohal esile eriõenduse arengu protsesside juhtimise. Soovime näha rohkem õdesid juhtivatel tervishoiuvaldkonna ametikohtadel, et neil, kes suudavad juhtida innovatsiooni ja muutusi tervishoius, oleks selleks piisavalt võimalusi,“ ütleb Ilona Pastarus.