Terviseameti peadirektori asetäitja Ragnar Vaiknemetsa ettekanne 10. mail 2024. aastal rahvusvahelisele õdede päevale pühendatud konverentsil. Viimasel kümnendil on Eestis õdede arv suurenenud, kuid see on jätkuvalt väiksem kui Eurooa Liidus keskmiselt (Eestis vastavalt 6,4 ja Eurooa Liidus 8,3 1000 elaniku kohta).
Tervise Arengu Instituudi direktor Annika Veimeri ettekanne 10. mail 2024. aastal rahvusvahelisele õdede päevale pühendatud konverentsil. Õed peavad saama aega tegeleda tervete inimeste terveks jäämisega ning krooniliste diagnoosidega patsientide võimalikult tervena elamise toetamisega.
Kust tuleb tervis ja kuhu kaob raha? Read More »
Eesti Õdede Liit valis aasta õeks Ave Vaidla, aasta hooldustöötajaks Selve Õie ja aasta teoks 2023. aastal korraldatud suurkonverentsi „MEIE 100“. Tiitlid anti üle Tartus rahvusvahelisele õdede päevale pühendatud konverentsil. „Õenduse alustalad on inimestest hoolimine ning koostööoskus. Just neid väärtusi kannavad kõik kolm laureaati. Aasta õde Ave Vaidla on oma töös kirglik ja pühendunud ning
Eesti Õdede Liit kuulutas välja aasta õe, aasta hooldustöötaja ja aasta teo Read More »
36 organisatsiooni teevad Riigikogule ettepaneku nimetada 1. juuni lastepäevaks ja muuta riiklikuks pühaks. Lastekaitse Liidu juhataja Varje Ojala ja eeskujuliikumine Valge Õhupall eestvedaja Tamo Vahemets annavad 29.04 Riigikogu I aseesimees Toomas Kivimäele ja Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees Õnne Pillakule üle 36 lapse õiguste ja heaolu eest seisva organisatsiooni nimel ettepanekud nimetada lastekaitsepäev ümber lastepäevaks ja muuta 1. juuni riiklikuks pühaks. Idee nimetada 1.
1. juuni lastepäevaks ja riiklikuks pühaks Read More »
Kuna glaukoom on Eestis üsna levinud silmahaigus, uurisid Tartu Ülikooli Kliinikumi silmakliiniku õed Eesti harrastussportlaste näitel, kas sportimine võib tõsta silma siserõhku ja tekitada suuremat glaukoomiriski. Ootamatu algusega ,,uus normaalsus” Glaukoom on spetsiifiline nägemisnärvi neuropaatia, millega kaasneb pöördumatu vastava osa vaatevälja kahjustus. WHO andmetel on nägemispuude ja pimeduse põhjustajana glaukoom silma haiguslikest seisunditest maailmas teisel
Aeroobse füüsilise koormuse mõju silma siserõhule Read More »
Kindlasti on paljudele tuttav olukord, kus vabal päeval helistatakse töölt ja su esimene mõte on, et kas keegi kolleegidest on haigestunud ja on vaja minna teda asendama. Kui appi minna ei saa, siis vabandame, põhjendame ja tunneme tihti süüd. Ei ole ka mingi erand see, et paneme vastuvõtte täis tööpäeva lõppu patsiendile lisaaja, sest ta
Kuidas seada oma vajadused julgelt esikohale? Read More »
Pereõde toetab oma nimistu inimesi terve elukaare jooksul. Väikeses kohas on pereõde sageli nagu Hunt Kriimsilm, kel tuleb täita mitut ametit. Pereõde Anu Saar räägib dr Google’i mõjust inimeste tervisekäitumisele, õe elu erinevatest rollidest ning väikekohas töötamise võlust ja keerukusest. Anu Saar Käina pereõde ja Hiiumaa Haigla erakorralise meditsiini osakonna õde Kuidas leidsite tee tervishoidu?
Rikkalike teadmistega pereõde on kogukonna tugi Read More »
Pereõde toetab oma nimistu inimesi terve elukaare jooksul. Väikeses kohas on pereõde sageli nagu Hunt Kriimsilm, kel tuleb täita mitut ametit. Pereõde Inga Okas räägib dr Google’i mõjust inimeste tervisekäitumisele, õe elu erinevatest rollidest ning väikekohas töötamise võlust ja keerukusest. Inga Okas Imavere pereõde ja kooliõde Kuidas leidsite tee tervishoidu? Olen kogu aeg teadnud,
Rikkalike teadmistega pereõde on kogukonna tugi Read More »
Tänapäeval elab enamikes riikides mitmesugustest rassidest ja rahvustest inimesi, kes tunnistavad erinevaid religioone ja kultuuritraditsioone. Säärane multikultuursuse kasv tähendab, et ka õed peaksid olema valmis kohanema eri kultuuridest pärit inimeste veendumuste ja vajadustega. Ülemaailmne rahvastikuränne tekitab olukorra, kus õendusabi peaks vastama erinevate kogukondade vajadustele. Kultuuriliselt kompetentne ja kvaliteetne õendusabi on suure tähendusega sisserändajatele, kes tarbivad
Kultuuriliselt kompetentne õendusabi – suur väljakutse Read More »
Euroopa eriõenduse töörühma viimaste aastate uurimistöö näitab, et Euroopa riigid liiguvad eriõenduse arendustegevusega üsna jõudsalt edasi ning Eestigi paistab teiste seas silma positiivsete muutuste ja selgete otsustega. Juba aastaid käiakse eriõenduse arendustegevustes Euroopas paljuski ühte jalga, võttes eelkõige aluseks ICNi (International Council of Nurses) juhendmaterjalid. Teada on, et eriõdede tulek tervishoidu parandab õendusabi ja vajaliku
Eriõendus areneb Euroopas iga aastaga Read More »
