Vaimse tervise õed on tervishoius toimetanud juba üle 15. aasta. Tänu eriala ekspertide koostööle on meil nüüd olemas ühtne riiklik juhis. Kui me ise ja sidusgrupid teavad, mida ja kuidas me teeme, on koostöö tulemuslikum ja parem.
Tegevusjuhend on mõeldud eelkõige vaimse tervise õdedele oma töö korraldamiseks, aga ka inimestele, kes tahavad tervishoiusüsteemist ja vaimse tervise õe tööst rohkem teada. Oleme püüdnud võimalikult selgelt kirjeldada, kes on vaimse tervise õde – milleks meid vaja on ja mida me teeme. Vaimse tervise õenduse tegevusjuhend on alusdokument, mis toetab vaimse tervise õe iseseisva teenuse osutamist ühtsete põhimõtete ja kvaliteedikriteeriumite alusel. Juhend on abiks ka kõigile teistele tervishoiuvaldkonna töötajatele ja huvigruppidele nagu perearstid, pereõed, psühhiaatrid, psühholoogid, sotsiaaltöötajad jt.
Tegevusjuhend kirjeldab vaimse tervise õe baasteadmisi pärast eriala omandamist. Juhendis on kirjeldatud patsiendi seisundi hindamine ja sekkumised, samuti erakorralise patsiendi käsitlus.
Praktiline abivahend igapäevatöös
Juhend on häirepõhise lähenemise asemel kirjeldatud NANDA-I klassifikatsiooni alusel Gordoni elamisvaldkondade järgi. Vaimse tervise õdedena tegeleme me sümptomitega ja nii seisundi hindamine kui ka sekkumised põhinevad sümptomitel. Esmane hindamine võib võtta aega mitme kohtumise jagu. See, kui süvitsi on tarvis minna, sõltub patsiendi kaebustest. Vaimse tervise õenduse tegevusjuhend annab suunised, millele oma töös tugineda.
Juhendis on esmalt kirjeldatud, mida me vaimse tervise õena hindame ja seejärel, kuidas valdkondade põhiselt sekkume. Nimekiri on pikem, aga näiteks toitumise puhul hindame patsiendi pikkust ja kehakaalu, hoiakuid ja suhtumist oma kehakaalu ja -kujusse ning toitumisharjumusi ja -piiranguid. Sekkumise faasis pakume teavet tervislikust toitumisest ja/või söömishäiretest ning nõustame toitumise ja füüsilise aktiivsuse osas.
Oleme joonisena (joonis 1) kirjeldanud vaimse tervise õe rolli patsiendi raviteekonnal ja toonud välja nii kokkupuutekohad kui ka liikumise erinevate spetsialistide vahel.
Juhendi loomisse panustajaid oli palju
Tervishoius ei tee üksi midagi, see on meeskonnatöö. Juhendi koostas kuuest inimesest koosnev tuumikgrupp, lisaks oli laiemasse ringi kaasatud erinevad huvigrupid ja seltsid, kellega me igapäevaselt koostööd teeme.
Juhendi koostajate tuumikgrupis oli lisaks mulle Liina Hürden (Confido Meditsiinikeskus, MTÜ Peaasjad), Margit Lenk-Adusoo (Tartu Tervishoiu Kõrgkool), Ilja Tretjakov (SA Viljandi Haigla Psühhiaatriakliinik), Liis Kristiin Vaher (SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla Psühhiaatriakliinik, Tallinna Tervishoiu Kõrgkool) ja Ragne Läheb (Eesti Õdede Liidu Terviseõenduse seltsing, SA Tallinna Koolitervishoid).
Töö kestis üle aasta, me ei teinud kõike koos, vaid igaüks sai oma valdkonna. Jagasime vastavalt struktuuripunktidele juhendi osad omavahel ning ühistel kohtumistel arutasime need läbi.
Suur väljakutse oli koosolekuteks ühise aja leidmine ning erinevatelt osapooltelt tagasiside saamine – et kõigil oleks aega saadetud materjaliga tutvuda ja oma märkamised saata.
Hindan väga seda, et inimesed leidsid oma tihedates päevakavades aja vaimse tervise õenduse tegevusjuhendi koostamiseks. Meil oli suurepärane meeskond ja olen koostöö üle väga uhke.
Püüdsime luua kompaktse tegevusjuhendi, et seda oleks mugav kasutada ja leiaks kiiresti üles selle, mis meid parasjagu huvitab. Meie suur soov ja eesmärk on, et tegevusjuhend oleks praktilises kasutuses. Oleme valmis vastama küsimustele ja juhendit tutvustama.
Kommenteerib Tervisekassa õendusabi teenusejuht Aivar Koppas:
Vaimse tervise õenduse tegevusjuhendi loomine Eestis on märgiline samm, mis aitab täita olulist lünka vaimse tervise valdkonna arendamisel. Senini on vaimse tervise probleemid olnud kiiresti kasvav tervisevaldkond, kuid spetsialistide töökorraldus ja rollid on olnud paljuski ebaselged.
Tegevusjuhendi loomisega seati konkreetsed juhised, mis toetavad vaimse tervise õdede professionaalset tegevust, parandavad teenuste kvaliteeti ja tagavad parema koordineerituse teiste tervishoiutöötajatega. Tegevusjuhendi loomine oli oluline, sest see aitab defineerida vaimse tervise õdede töö spetsiifikat ja vastutusalasid. Selgus töökorralduses vähendab segadust nii õdede endi, patsientide kui ka kolleegide seas, luues aluse tõhusamale meeskonnatööle.
Juhend annab selged suunised näiteks patsientide nõustamisele, vaimse tervise hindamisele ja koostööle teiste spetsialistidega, aidates nii optimeerida tööaega ja ressursside kasutamist. See loob tugevama aluse nii üksikisikute heaolule kui ka kogu tervishoiusüsteemi arengule Eestis.
Väljavõtt tegevusjuhendist:
Vaimse tervise õde on eriõde. Eriõde on läbinud õe erialase koolituse õppekava või terviseteaduse magistriõppekava ühel õendusabi erialal ning on omandanud õpitud erialal laiapõhjalisema kliinilise pädevuse ja otsustusoskuse. See annab eriõele valmisoleku osutada iseseisvat tervishoiuteenust, kasutades süvendatud kliinilisi teadmisi ja oskusi patsiendi tervisliku seisundi hindamisel, jälgimisel ja sekkumisel, ning valmisoleku koordineerida ja korraldada patsiendi terviklikku raviteekonda. Samuti on eriõel pädevus oma valdkonnas hinnata tervishoiuteenuse kvaliteeti ja arendada sekkumismeetodeid, koordineerida terviseedendust, teha uurimis- ja arendustööd. Eriõe baaspädevused on kirjeldatud ja kinnitatud Eesti Õdede Liidu volikogu poolt 2020. aastal.
Vaimse tervise õel on eriõe baaspädevustele lisaks oskus töötada psüühikahäiretega inimeste ja nende tugivõrgustikuga. Omandatud on põhjalikud teadmised psüühikahäiretest, nende põhjustest ning medikamentoossetest ja mittemedikamentoossetest ravivõimalustest. Vaimse tervise õe pädevuses on psüühilise seisundi hindamine ja jälgimine; psühhoharimine; häirepõhine ja elustiilialane nõustamine patsiendi toimetulekuvõime edendamiseks. Vaimse tervise õde töötab ravimeeskonnas koos psühhiaatrite, psühholoogide ja/või teiste spetsialistidega.