Odedeliit

Koerad seisavad hea selle eest, et õdede töörõõm ei raugeks

Eelmise aasta lõpus toimus Tartu Ülikooli Kliinikumi erakorralise meditsiini osakonnas (EMO) töörõõmuspetsialistide pilootprojekt. Idee sai alguse sellest, kui võtsin endale kutsika. Koer Nala käis minuga mõne korra osakonna administratiivruumides kaasas. Need põgusad käigud tekitasid personalis suurt elevust ning esmane idee, et osakonnas võiks koer käia regulaarselt, tuli kolleegidelt. Nii tekkis mõte teema kohta rohkem uurida …

Koerad seisavad hea selle eest, et õdede töörõõm ei raugeks Read More »

Innovatsioonisaadikud – ideede genereerimisest oskusliku probleemilahenduseni intensiivraviosakonnas

Tartu Ülikooli Kliinikumi intensiivraviosakonna meeskond läbis 2022. aasta sügisel Karolinska Instituudi projekti Healthcare Transformation Academy raames innovatsioonisaadikute kursuse, mis käsitles probleemide lahendamist disainmõtlemise meetodil. Meie eesmärgiks on patsientide heaolu ning huvitume sellest, mis saab patsientidest pärast intensiivraviosakonnas viibimist ja pärast kriitilist haigust. Intensiivraviosakonna patsiendid kannatavad tihti kognitiivsete, füüsiliste ja vaimsete probleemide all. Soovisime kursusel osalemisega …

Innovatsioonisaadikud – ideede genereerimisest oskusliku probleemilahenduseni intensiivraviosakonnas Read More »

Ksenia Verhovskaja: õendust peaks rohkem näitama sellisena, nagu see on – siira ja hoolivana

Ida-Viru Keskhaigla õenduse ja patsiendikogemuse juht ning juhatuse liige Ksenia Verhovskaja usub, et tervishoiutöös ja õenduses on kõige olulisem empaatia ja hea koostöö. Kuidas sa jõudsid õenduse juurde? Huvi tervishoiu vastu on mul olnud nii kaua, kui ennast mäletan, kuigi lapsena tahtsin saada hoopis loomaarstiks. Lapse ja noorukina pidin terviseprobleemide tõttu tihti viibima haiglas, kus …

Ksenia Verhovskaja: õendust peaks rohkem näitama sellisena, nagu see on – siira ja hoolivana Read More »

Kuidas taotleda eriõde III pädevust?

Õendus elab pidevas muutuses. Õe ameti kõrval on nüüd ka kõrgem õe professionaalsuse tase – eriõde. Eriõde III pädevust saab taotleda viieks aastaks vastavat avaldust ja dokumente esitades kõrgharidusega õde, kes on spetsialiseerunud kitsamale õendusvaldkonnale, kuid spetsialisti- või magistriõpet veel läbinud ei ole. Pädevust hindab Eesti Õdede Liidu pädevuse hindamise komisjon. Eriõe haridust nõudvatel ametikohtadel …

Kuidas taotleda eriõde III pädevust? Read More »

Eriõdede pädevuse hindamine Euroopas

Eestis on tervishoiutöötajal kohustus läbida iga aasta 60 tunni ulatuses täiendkoolitusi, eesmärgiga hoida oma pädevust ning seeläbi pakkuda inimestele maksimaalselt parima kvaliteediga teenust ja abi. Nõue on asjakohane ning aluseks õdede ja eriõdede pädevuse hindamisel, millega Eesti Õdede Liit on tegelenud üle 15 aasta. Pere- ja koduõdede pädevust on aastaid hinnatud ja tulemusi on käsitletud …

Eriõdede pädevuse hindamine Euroopas Read More »

Millal pöörduda EMOsse?

Erakorralise meditsiini eesmärk on osutada ägeda terviseseisundiga patsiendile kohest abi. Kui EMOsse jõuavad patsiendid, kelle terviseseisund aegkriitilist sekkumist ei nõua, väheneb tervishoiutöötajate võimekus anda ravi neile, kes vajavad seda nüüd ja kohe.  Järjest süvenev personalipuudus on tinginud olukorra, kus patsientide arv erakorralise meditsiini osakondades ületab personali võimekuse, mistõttu on päevakorda kerkinud ohutuse temaatika. Erakorralise meditsiini …

Millal pöörduda EMOsse? Read More »

Süütunne tervishoius

Meditsiinihariduse üks tähtsamaid hetki on seal, kus toimub kokkupuude patsiendiga ehk haiglas või perearstikeskuses. Meie kõrval õppiv noor arst või õde peab saama vähemalt sama head oskused, teadmised ja hoiakud, kui seda on vastava eriala töötaval spetsialistil. Sellepärast peavad õppijad tulema töötava arsti ja õe kõrvale, me peame neid õpetama ja olema toeks eduka praktika …

Süütunne tervishoius Read More »

Mida digitaliseerimine tervishoius tegelikult muudab?

Ootused e-tervisele ja digitaliseerimisele on olnud väga suured juba pikka aega. Tervishoius ei ole need nii kiiresti realiseerunud nagu paljudes teistes valdkondades. Põhjus on selles, et tervishoid on palju keerulisem, kuna tegemist on inimesega, tema vaimu ja kehaga. Digimaailmas on väljakutse tunnetada, mida üks elusorganism endast kujutab ja olla tõsiseltvõetavaks abimeheks tervishoiutöötajatele. Digitaliseerimine toob kasu …

Mida digitaliseerimine tervishoius tegelikult muudab? Read More »

3D röntgen

Radioloogia on valdkond, kus leiab igal sammul näiteid digimaailma ja tehnoloogia edukast arengust. Radioloogias toimuvad uued arengud alates tehisintellekti arendamisest kuni aina täpsemate radiodiagnostiliste meetodite loomiseni välja. Üheks uuemaks diagnostiliseks meetodiks on 3D röntgen ehk koonuskimp-kompuutertomograafia. Kui tavaline kompuutertomograafia (KT) kasutab kitsast, umbes paarisentimeetripaksust lehvikukujulist kiirtevihku, siis 3D röntgen kasutab koonusekujulist kiirtevihku, mis katab korraga …

3D röntgen Read More »

Õendusteaduse doktoriõppe arendamine Eesti ja Soome koostöös

Õendusteadus on iseseisev teadusala, mille sisendiks ja väljundiks on õenduspraktika. Nagu kõik teadusalad, vajab ka see doktorikraadiga spetsialiste. Doktorikraadi saab taotleda doktoriõppes, mis valmistab ette spetsialiste ja tegevteadlasi, kellel on teadusmaailma usaldus iseseisvalt teadustööd planeerida, eest vedada ning ellu viia. Muu hulgas on see haridusnõue ka õdesid õpetavatele õppejõududele.  Teadus on rahvusvaheline  Doktoriõppes on oluline …

Õendusteaduse doktoriõppe arendamine Eesti ja Soome koostöös Read More »