Eetilised väljakutsed esmatasandi tervishoius

Tervishoius seisame igapäevaselt silmitsi keeruliste väljakutsete ja valikutega. Kõrged eetilised standardid on kohustuslikud kõikidele tervishoiutöötajatele ning mõistagi ootavad seda meilt ka meie patsiendid.

Eetilised probleemid tekivad siis, kui tuleb teha valikuid. Valikute tulem võib viia ravikvaliteedi languseni või tekitada õele moraalset stressi. Kannatada võivad ka suhted kollektiivis või patsiendiga.

Tervisemured, mida käsitletakse esmatasandil, on väga erineva profiiliga. Kaasaegne tervishoid on koostööpõhine ning patsiendil on õigus teha valikuid. Ei tasu aga märkimata jätta, et kogu vastutus ei ole tervishoiutöötaja õlul, ka patsientidel on omad kohustused, mida tuleb neil endil meeles hoida ning neile aeg-ajalt ka meelde tuletada. Tervishoiutöötaja peab sageli kohanema patsiendi soovidega ja leidma sujuvaks koostööks alternatiive, mida patsiendile pakkuda. Arvestades nõustamisprotsessi ja teema keerukust, võib koostöö pakkuda suuri väljakutseid.  Ka tervishoiutöötajad ise peaksid endale aeg-ajalt meelde tuletama, et patsiendi soovidesse, otsustesse ja valikutesse ei tohiks suhtuda eelarvamusega.

Sotsiaalmeedia

Tänapäeval on suur osa õdede tööst seotud erinevate tehnoloogiliste vahendite ja võimalustega, mille tõttu on isikuandmete konfidentsiaalsus ja inimeste privaatsus olulisem kui iial varem. Sotsiaalmeedia ja üleüldiselt internetiavarused on täis hulgaliselt infot ning see, kuidas eristada õiget infot väärast, on juba paras väljakutse. Harv ei ole ka see, kui tervishoiutöötaja ise ebaprofessionaalsete uskumuste ning soovituste tõttu ühiskonnale silma ei paista. Nagu eelpool mainitud, on tervishoiutöötajatele kõrged eetilised ootused.

Patsiendi üleüldine konfidentsiaalsuse tagamine on kriitilise tähtsusega ja ühtlasi suureks väljakutseks ka ülemaailmselt. Tõenäoliselt peab iga tervishoiutöötaja küsima endalt paar korda nädalas, kui kohane ikka on enda lähedast sotsiaalmeedia kanalite kaudu nõustada, patsienti sõbraks võtta või lugeda patsiendi tehtud kommentaare erinevates kommentaariumites. See kõik loob hea pinnase ebaeetiliseks suhtluseks, mille tagajärjeks võib saada raviviga, moraalne stress ning probleemsed suhted.

Eetiline on rääkida tõtt

Esmatasandi arstiabis on päevakorral erineva profiiliga „kuumad teemad”, mis ühiskonnas ning ka väiksemates gruppides kõneainet tekitavad. Selleks on näiteks arstiabi kättesaadavus, haiguste stigmad, abort, vaktsineerimine ja toitumiseelistused. Tervishoiutöötajal on vaja kogu aeg olla kursis kõige uuema tõenduspõhise infoga, et oleks võimalik patsienti kõige paremal viisil nõustada. Eks kursis tuleb olla ka müütidega, sest patsiendid võivad nende põhjal argumenteerida.

Tervishoiutöötajatena peame olema teadlikud, mida toovad endaga kaasa äärmuslikud dieedid ja millised on ohud lapse või nooruki tervisele. Esmapilgul tundub teema lihtne, kuid reaalsuses on nõustamisprotsess palju keerukam. Kui lapsevanemad on otsustanud olla karnivoorid, ei pruugi ka nende laps saada kiudaineterikast toitu, sest lapsevanemad usuvad, et just see valik on nende lapsele parim. Siin on aga oluline roll tervishoiutöötajal, kes peab nõustama võimalike kaasnevate riskide pärast selleks, et lapsel ei tekiks teatud toitaine grupi vajakajäämistest mõnda kroonilist haigust.

Patsiendi nõustamine võib olla keeruline ja sellised vestlused on ka üldjuhul pikad, kuid hädavajalikud. Tõde on mõnikord valus ning mingites olukordades ei tahakski patsiendile tõtt öelda, kuid tõe rääkimata jätmine on jällegi ebaeetiline.

Viimasel ajal tunnen üha enam, et ka kollegiaalselt on eetilisest suhtlusest vajaka. Me ei tohiks kolleegiga kõrvalruumis suheldes kommenteerida või halvustada teise tervishoiutöötaja otsuseid. Patsiendi kuuldes ebaeetiliselt suheldes väljendame sellega eelkõige enda ebaprofessionaalsust ning vähendame usaldust õdede ja arstide ees.

Kuidas siis õigesti käituda?

Kuidas aga teada, mis on õige ja mis on vale, mida soovitada ja mida mitte? Eetiline ei pruugi olla alati sama, mis on seaduslik. Kui patsient on oma ravi osas allkirjastanud nõusoleku vormi või ravi keeldumise dokumendi, siis seda eirata oleks ebaseaduslik, kuigi see võib tunduda ebaeetiline.

Koodeks

Õdedele on eesti keeles kättesaadav õe eetika koodeks, mis piiritleb käitumise normid ja kajastab eetilisi väärtusi ja kohustusi, millest saab õde oma töös juhinduda. Tegemist ei ole tegevusjuhisega, kuid värskendavaid mõtteid igapäevatööks jagub seal kõigile. Soovitame leida selle lugemiseks hetk ja vaadata endasse.

 

Eetika küsimus on pikk, kohati laialivalguv ja filosoofiline, kuid pidagem meeles üht – primum non nonsere – eelkõige ära tee kahju.

Viimased uudised

Eesti Õdede Liit kuulutas välja aasta õe, aasta hooldustöötaja ja aasta teo

Õenduse alustalad on inimestest hoolimine ning koostööoskus. Just neid väärtusi kannavad kõik kolm laureaati.

1. juuni lastepäevaks ja riiklikuks pühaks

36 organisatsiooni teevad Riigikogule ettepaneku nimetada 1. juuni lastepäevaks ja muuta riiklikuks pühaks.

Aeroobse füüsilise koormuse mõju silma siserõhule

Mõõdukas regulaarne füüsiline pingutus ei suurenda glaukoomi haigestumise riski.

Kuidas seada oma vajadused julgelt esikohale?

Hoidkem ennast ja üksteist, et töörõõm säiliks.

Rikkalike teadmistega pereõde on kogukonna tugi

Anu Saar: „Mind innustab see, et saan inimestele kasulik olla, neid aidata ja neile ka leevendust pakkuda.“

Rikkalike teadmistega pereõde on kogukonna tugi

Inga Okas: „Pereõe töö on läinud mitmekesisemaks ja kohapeal tegutsemiseks on rohkem võimalusi.“