1. juuni lastepäevaks ja riiklikuks pühaks

36 organisatsiooni teevad Riigikogule ettepaneku nimetada 1. juuni lastepäevaks ja muuta riiklikuks pühaks.

Lastekaitse Liidu juhataja Varje Ojala ja eeskujuliikumine Valge Õhupall eestvedaja Tamo Vahemets annavad 29.04 Riigikogu I aseesimees Toomas Kivimäele ja Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees Õnne Pillakule üle 36 lapse õiguste ja heaolu eest seisva organisatsiooni nimel ettepanekud nimetada lastekaitsepäev ümber lastepäevaks ja muuta 1. juuni riiklikuks pühaks.

Idee nimetada 1. juuni lastekaitsepäevaks on pärit 4. novembrist 1949, mil Rahvusvaheline Naiste Demokraatlik Föderatsioon kuulutas Moskvas 1. juuni rahvusvaheliseks lastekaitsepäevaks. Idee tulenes soovist kaitsta lapsi tööstustes tööjõuna kasutamise eest. Eestis on tänaseks see algne idee minetanud oma olulisuse ning aeg on kinkida kõikidele lastele oma päev – riiklikult tähistatav pidupäev, mil kogu ühiskonna fookus on suunatud lastele.

Lastekaitse Liidu juhi Varje Ojala sõnul on laste heaolu ja turvatunde loomisel üheks olulisemaks võtmeteguriks vanemate poolt neile osutatud positiivne ja toetav tähelepanu. „Teeme nii, et üks päev aastas on eriliselt lastele pühendatud, et see päev on kõigile vaba ning pered saavad koos olla ja lastepäeva tähistada. See on ilus ja oluline kingitus lastele, peredele ja tervele meie ühiskonnale“ ütles Varje Ojala.

Eeskujuliikumise Valge Õhupall eestvedaja Tamo Vahemetsa sõnul tähistame me riiklikult nii emadepäeva kui ka isadepäeva. Kalendritest leiab ka vanavanemate päeva kuid seni ei ole meie kalendrites ühtegi pidupäeva, kus pööraksime ühiselt kogu rahvana tähelepanu oma tulevikutegijatele – lastele. „Lapsed jäävad oma vanemate jaoks alati lasteks ning lastekaitsepäeva ümbernimetamine lastepäevaks toob endaga kaasa lapse vanuse marginaliseerimise ning loob vanematele võimaluse koos moraalse kohustusega pöörata oma lapsele sellel päeval erilist tähelepanu, leides aega temaga koosolemiseks“, lisas ta.

Ettepanekud nimetada 01.juuni lastepäevaks ja muuta riiklikuks pühaks esitavad:

  • Eeskujuliikumine Valge Õhupall (Aga Mina MTÜ)
  • Eesti Asenduskodu Töötajate Liit
  • Eesti Lastearstide Selts
  • Eesti Naabrivalve
  • Eesti Noorsootöötajate Kogu
  • Eesti Olümpiakomitee
  • Eesti Punane Rist
  • Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsioon
  • Eesti Tervisedenduse Ühing
  • Eesti Ujumisliit
  • Eesti Vaimse Tervise ja Heaolu Koalitsioon VATEK
  • Eesti Õdede Liit
  • Eesti Ämmaemandate Ühendus
  • Haridus- ja Noorteamet
  • Kodutütred
  • MTÜ Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendus
  • MTÜ Eesti Lasterikaste Perede Liit
  • MTÜ Lastekaitse Liit
  • MTÜ Peaasjad
  • MTÜ SEB Heategevusfond
  • MTÜ Vabatahtlikud Seltsilised
  • MTÜ Vaikuseminutid
  • Oma Pere MTÜ
  • Pimedate Ööde Filmifestival
  • Politsei- ja Piirivalveamet
  • Päästeliit
  • Riigikohus
  • SA Kiusamisvaba Kool
  • Sisekaitseakadeemia
  • Tallinna Päikesejänku Lasteaed
  • Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefond
  • Tervise Arengu Instituut
  • Terviseamet
  • Ühendus Isade Eest MTÜ
  • Dimedium AS
  • Forus

Ettepanekud antakse Riigikogu I aseesimees Toomas Kivimäele ja Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees Õnne Pillakule pidulikult üle 29.04 kell 15.30 Riigikogus, Lossi plats 1a, Tallinn.

Lisainfo:
Varje Ojala
Lastekaitse Liit, juhataja
E-post: varje.ojala@lastekaitseliit.ee

Tamo Vahemets
eeskujuliikumine Valge Õhupall, eestvedaja
E-post: info@valgeohupall.ee
Tel: 504 5112

MTÜ Lastekaitse Liit on huvikaitse organisatsioon, mis tõstab ühiskonnaliikmete teadlikkust ja võimekust lapse õiguste tagamisel. Lastekaitse liit tegeleb lapse õiguste ja huvide kaitsmisega, lastekaitsealase tegevuse arendamisega, osalemisega laste- ja perepoliitikaväljatöötamises ja rakendamises.

Kodanikualgatus Eeskujuliikumine Valge Õhupall, koondab endas vastutustundlikke organisatsioone nii era- kui ka riigisektorist, kes osalevad sektorite ülestes ühistegevustes. Eeskujuliikumise eesmärkon väärtustada teadlikult eeskujuks olemist ning sellega kaasnevat vastutust turvalisema elukeskkonna kujundamisel.

Viimased uudised

Õe töö intensiivraviosakonnas siin- ja sealpool lahte

Mulle meeldib Eestis elada ja töötada. Eesti õendus on palju arenenud.

Gerli Liivet: tervishoid vajab julgeid ja teotahtelisi õdesid

Eriõendus on Eesti õenduse suur uhkuse asi.

Autentne eestvedamine õendusjuhtimises – miks ja kuidas?

Autentse eestvedamise oskuste omandamine muudab õendusjuhi töö tõhusamaks ja edendab organisatsiooni heaolu.

Uuel aastal laieneb õendusabi teenuste valik

1. jaanuarist 2025 laieneb Eesti elanikele õendusabi teenuste valik ja paraneb ravivõimaluste kättesaadavus.

Järelkasv vajab hoolt ja tähelepanu

Olgem üliõpilaste juhendaja ja toetajana hoolivad ja kannatlikud!

Minu esimesed sammud põhja piirkonna juhina

Ei tasu karta alustada midagi uut ja iga samm edasi on suur areng just iseendale.