Puhkamine on sama oluline kui töö tegemine

Euroopa seadus reguleerib, millal on tööaeg ja millal puhkeaeg. Kollektiivlepingus on töötajate ja tööandjate seas lisaks kasutusel mõiste valveaeg, mis on kirjas selliselt: „Valveaeg (nn koduvalve või väljakutsevalve) on ajavahemik, mille jooksul vastavalt töötaja ja tööandja kokkuleppele on töötaja tööandjale kättesaadav tööülesannete täitmiseks väljaspool tööaega”. Tegemist on ebakorrektselt väljendatud kokkuleppega, sest Euroopa mõistes on valves olemine võrdne tööajaga. Miks me siis niimoodi trikitame?

Töö tervishoius tuleb ümber korraldada

Ühelt poolt on vabanduseks tööjõupuudus tervishoius, aga teisalt lihtsalt otsustamatus, mille tõttu on Eesti tervishoius pikalt üleval peetud valveringe, milleks meil tegelikult pole inimressurssi. Arengukavasid esmatasandil, eriarstiabis ja kiirabis on koostatud ja lihvitud varsti juba kaks aastat. Tähtajad muudkui lükkuvad ja sellel on kaks peamist põhjust: esiteks ei ole siiani päris selge, kes nende arengukavade valmimist eest veab – kas spetsialistid, poliitikud või ministeerium ning teiseks ei ole meil piisavalt teadlikke poliitikuid, kes moodustaksid ühisrinde nii riigi kui ka kohaliku omavalitsuse tasandil ja teeks ära valusad otsused. Jah, töö tervishoius tuleb ümber korraldada. Nii mõneski tervishoiuasutuses pakutavate teenuste arvu tuleb kärpida ja tervishoiuasutustes tuleb kehtestada koormusnormid, et inimestele saaks anda kvaliteetset abi ja abi andjad ei põleks läbi.

Kõik see, mis on tegemata või otsustamata, on praegu tervishoiutöötajate kaelas. Tervishoius töötavad inimesed püüavad lakkamatult täita neid auke, mis teiste tegemata tegevuste pärast kärisevad järjest suuremaks.

Töö- ja puhkeaja seaduse täitmine tagab patsiendile turvalise keskkonna

Tervishoius on täiesti tavaline, et helistatakse ja kutsutakse tööle puhkuse ajal. Olgu selleks pikk puhkus või paari päevane nn nädalavahetus, mis graafikuga töötajal võib muidugi sattuda mistahes nädalapäevadele. Nooremad inimesed ütlevad üldiselt, et ära võta telefoni vastu, sa võid öelda ei, mul on omad plaanid ja ma ei tule. Kogenud tervishoiutöötajad seevastu ohkavad sageli ja kui vähegi võimalik, lähevad tööle.

Vastutuskindlustuse seaduse valguses läheb olukord järjest teravamaks. Inimesed ei teadvusta endale, et peavad tervishoiuteenuse pakkumiseks olema välja puhanud. Eestis juhtub liiga palju tööõnnetusi, mis on välditavad. Tervishoius võib aga tööõnnetus tähendada suisa sandistamist või surma. Üleväsinud inimene teeb oluliselt rohkem vigu kui puhanud inimene. Puhkamine on sama oluline kui töö tegemine. Tunne oma piire!

Viimased uudised

Maraton – läbi sörgitud või võidetud?

Avaldame Anneli Kannuse ja Gerli Liiveti kõne, mis kõlas 12. mail õdede päeva konverentsil.

ICNi aasta: õdede tervis ja töörahulolu tugevdavad majandust

Koos tegutsedes saame luua tervishoiu, mis toetab nii patsiente kui ka meid, kes nende eest hoolt kannavad.

Mis nägu on järgmise viie aasta õendus?

Kokkuvõte Eesti Õdede Liidu president Laura Keidongi kõnest, mis toimus 12. mail õdede päeva konverentsil.

Eesti Õdede Liit kuulutas välja aasta õed, aasta hooldustöötaja ja aasta teo

Elu lipödeemiga

Diagnoosi saamine koos õige raviga muutis enesekindlust ja aitab kaalu kontrolli all hoida.

Eesti Õdede Liidu uus president: tervishoiu keskmes peab olema inimene

Eesti Õdede Liidu uus president on Laura Keidong ja asepresident Margit Lenk-Adusoo.