Tervise Arengu Instituudi andmetel oli 2020. aastal Eesti õdede seas mehi ainult 3,2%. Nooremates vanusegruppides on mehi rohkem: näiteks 25–29-aastaste õdede seas on mehi 7,7%, viiekümnendates eluaastates õdede seas aga 1% ümber. „Ajad on muutunud. Kolmkümmend aastat tagasi tekitas meessoost tudeng tervishoiu kõrgkoolis elevust, täna on õe põhiõppe tudengitest umbes 12% meessoost tudengid,“ ütleb Tartu […]
Mehed otsivad õe ametist action’it Read More »
Regyta Eristel on õena mitmekülgne kogemustepagas, lisaks hooldushaiglas töötamisele on ta olnud ka pereõde ja tervishoiutöötaja lasteaias. Praegu töötab ta Pärnu-Jaagupi hoolduskodus õendusjuhina ning koju minnes jätab ta töömured seljataha, sest ka läbipõlemist on ta elus kogenud. Oled Tallinna lähedal Sakus sündinud ja pikalt seal elanud. Kuidas tuli otsus kolida pealinnast ligikaudu 100 km kaugusele
Pärnu maakonna õed tunnevad muret õdede järelkasvu üle Read More »
Narva haigla ülemõde Natalja Metelitsa üllatab energiaga, mida ta pühendab kõigele, mida ette võtab. Sel aastal alustas ta väikelaevakapteni kursusega, ta pakub kodu välismaalt tulnud vahetusüliõpilastele, lemmikloomasõbrana jagub tal tähelepanu teda kodus ootavale viiele kassile ja kolmele koerale ning järgmise aasta plaanidesse kuulub tervishoiu magistriõppesse astumine. Kuidas jõudsite õe elukutseni? Õe eriala valisin ema soovitusel.
Üllatusi täis Narva haigla ülemõde Natalja Metelitsa Read More »
Mitmekülgsemaks muutuv maailm nõuab aina paremat keskendumisvõimet ja oskust muutustega kohaneda. See seab üha suurema surve alla vaimse tervise, mille eest hoolitsemine kipub aina enamatel üle jõu käima. Uurisime vaimse tervise õdedelt, kellele ja kuidas saavad nad abiks olla. Pärnu haigla vaimse tervise õde Laura Oisalu on õena töötanud viimased kolm aastat. Tema esimene eriala
Vaimne tervis nõuab suuremat tähelepanu Read More »
Tervishoid on iga riigi alusmüür. Eesti elanikkond vananeb, aga vajadus tervishoiuteenuse järele seetõttu suureneb. Tervishoiusüsteem ei ole piisavalt paindlik, sest meil ei ole piisavalt raha, piisavalt inimesi, piisavalt koostööd, et teenida Eesti inimest maksimaalselt. Õdede puudusest on saanud Eesti julgeoleku küsimus. Kriis, milles täna oleme, näitab hästi, kus on alusmüüris mõrad. Õed Eestis on mures
Õdede puudus on Eesti julgeoleku küsimus Read More »
Töö eripära tõttu kogevad paljud õed kõikjal maailmas läbipõlemist. Artiklis kirjeldatakse läbipõlemise esinemist õdede seas ning läbipõlemise teket mõjutavaid tegureid. Artikkel tugineb 2019. aastal Tartu Ülikooli õendusteaduse magistriõppekava õppeaines koostatud kirjanduse ülevaatele. Läbipõlemine on psühholoogiline seisund, mis on reaktsioon töökohas pikka aega esinenud stressoritele, mida iseloomustavad emotsionaalne kurnatus, isiksuse muutus ning vähenenud personaalne suutlikkus. Emotsionaalne
Miks õed läbi põlevad? Read More »
Pereõde on tihti patsiendi esmane nõustaja tervisemure korral. See eeldab pereõelt mitmekülgseid teadmisi, et patsiendile parimal moel abiks olla. Rakvere Laste Tervisekeskuse pereõde Pille Soon peab oluliseks koosööd. Tal on hea meel, et vajaduse korral saab ta abi küsida oma mitmekülgsete kogemustega kolleegidelt perearstikeskuses, aga ka erialaspetsialistidelt. Palun kirjeldage, millega pereõde tegeleb! Pereõde kui iseseisev
Pereõde tervishoiu eesliinil Read More »
Patsientide agressiivsus ja vägivald psühhiaatrilises statsionaaris töötavate töötajate suhtes on ülemaailmne probleem ning mõjub halvasti töötajate vaimsele tervisele. Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli terviseteaduse magistrant Eneli Kaugerand kirjeldas oma vaimse tervise õenduse magistriõppekava arendusprojektis „Verbaalse de-eskalatsiooni koolituste läbiviimine õendus- ja hoolduspersonalile SA Viljandi Haigla Psühhiaatriakliinikus agiteeritud patsiendiga toimetulekuks“ verbaalse de-eskalatsiooni positiivset mõju, mis võib säästa tervishoiutöötajate ning
Tervishoiuasutused ei ole alati personalile turvalised Read More »
Praegu on Eestis täitmata umbes 500 õe töökohta. Need on miinimumametikohad, mida oleks vaja igapäevaseks toimetulekuks, patsientidele elutähtsate teenuste osutamiseks. Samal ajal on selge, et vajadus õdede järele on tegelikult palju suurem. Milline aga oleks päriselt optimaalne õdede arv ja kuidas see ka reaalselt tagada, on väga keerulised küsimused, millele on ühest vastust hetkel pea
Õdede puudus ei lahene iseenesest Read More »
Erik Edgar Kiisküla läks Eestist 2011. aastal Helsingisse tööle, et oma õekarjäärile Tartu Ülikooli Kliinikumis vaheldust tuua. Esimesed kuus aastat töötas ta erakliinikus dialüüsiõena, kuid viimased neli aastat on ta töötanud dialüüsiõena Helsingi riikliku haigla erakorralise neerupuudulikkuse osakonnas. Kuidas näeb välja õe tööpäev Soomes? Iga päev on erinev, sest tööpäeva tempo varieerub: vahel on palju
Erik Edgar Kiisküla: Soomes hinnatakse töö- ja puhkeaja tasakaalu Read More »