Õed vajavad töötervishoius rohkem aega patsientide nõustamiseks

Arstikeskuse Qvalitas töötervishoiuõde Serli Raudseping 

Serli Raudseping on arstikeskuses Qvalitas töötervishoiuõena töötanud enam kui kolm aastat. Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolis õppides töötas ta abiõena intensiivraviosakonnas ja kiirabis ning pärast kooli lõppu haiglas kliinilise õena. Selle aasta jaanuaris omandas ta terviseteaduse magistrikraadi.

Serli Raudseping, foto: Hendrik Osula

Mis on töötervishoiuõe roll?

Töötervishoiuõe roll on eelkõige vastuvõtule tulevate inimeste nõustamine. Töötervishoiuõe roll sarnaneb pereõe omaga, kuid meie töös on ennetustegevust rohkem. Töötervishoiuõde ei ravi, vaid püüab koos inimesega terviseprobleeme ennetada. 

Kui hästi inimesed tervisenõu kuulda võtavad?

Oma kogemuse põhjal võin öelda, et inimestel on suur huvi oma tervise vastu ning nad võtavad nõu kuulda. Nagu mujal tervishoius, on ka töötervishoius krooniline ajapuudus. 

Rohkem aega oleks tarvis inimeste kuulamiseks, et sellest lähtuvalt neid nõustada. Inimestele meeldib oma tervisest rääkida ning julgen öelda, et nad janunevad terviseinfo ja soovituste järele. 

See on kogu tervishoius suur probleem, et üheski etapis ei ole küllaldaselt aega inimest kuulata.

Töötervishoiu mudel vajab täiustamist, et oleks rohkem aega patsiendi kuulamiseks ja nõustamiseks. 

Kui valmis on noored inimesed, kellel tervisega probleeme ei ole, tervisenõu vastu võtma?

Kui palju üldse on selliseid inimesi, kellel midagi viga ei ole? Töötervishoid aitab ennetada töökohast tulenevaid terviseriske. Kui neid riske ei oleks, siis poleks ka kontrolli vaja. 

Missuguses olukorras on inimeste tervis?

Kui ma enne töötervishoidu tööle tulemist arvasin, et eakamad inimesed on kehvema tervisega ja vajavad rohkem tervishoiusüsteemi abi, siis rohkem kui kolm aastat töötervishoiuõena töötades olen märganud, et pigem on tervisega probleeme noortel. Nad liiguvad vähe ning veedavad liiga palju aega arvuti taga istudes. Sellest tulevad rühi- ja seljaprobleemid. 

Noored, kes töötavad päeval arvuti taga, lähevad koju ja veedavad ka ülejäänud õhtu arvuti taga, kuid vanemad inimesed liiguvad pärast tööd rohkem. 

Olen märganud, et umbes 45. eluaastast hakatakse tervise eest hoolt kandma. Eakamad käivad erinevates rühmatrennides ja näiteks osa töötavaid pensionäre käib ka jõusaalis. 

Kui inimesel avastatakse töötervishoiu vastuvõtul mõni tõsine terviseprobleem, mis vajab ravi, siis kuidas toimub koostöö näiteks pereõdedega või teiste tervishoiuspetsialistidega? 

Andmevahetus pereõdedega ei ole praegu veel nii hea, kui võiks olla. Praegu lisame inimese terviseinfo tema digilukku, kust pereõde selle kätte saab. Digiloost saab näiteks töötervishoiuõe koostatud anamneesi, aga kas pereõde seda infot ka kasutab, seda me ei tea. 

Praegu oleme olukorras, kus haiguse avastamise korral saame anda inimesele soovitusi, kuidas edasi toimida, aga meil puuduvad juhised, kuidas suunata teda konkreetsesse tervishoiuasutusse. Samas kasutame enda asutuse võimalusi teha koostööd füsioterapeudi, optometristide, eriarstide ja psühholoogidega.

Kui palju on töötervishoiu vastuvõtus inimesi, kes pole aastaid käinud arsti juures?

Neid on omajagu. Palju on nende seas mehi. Tervishoiusüsteemi poole pöördutakse siis, kui kuskilt valutab.

Kui sageli on ette tulnud, et töötervishoiu vastuvõtus avastatakse raske haigus?

Selliseid asju on mõnel korral ette tulnud. Teeme kliinilise verepildi ja oleme näinud tugevaid aneemiaid ja kõrvalekaldeid. Kõikidele inimestele teeme ka EKG ning on juhuseid, kus oleme inimese pidanud saatma kohe edasi EMOsse.

Kui tihti oleks soovitatav ennast kontrollida?

Teatud näitajaid soovitan regulaarselt kord aastas kontrollida. Milliseid näitajaid võiks kontrollida, sõltub vanusest. Naised peaksid laskma regulaarselt kontrollida kilpnääret ja mehed teatud vanuses eesnääret. D-vitamiini näitajaid võiks meie kliimas aeg-ajalt kontrollida.

Mis peaks lähiajal töötervishoiuõenduses muutuma?

Minu hinnangul on töötervishoiuõendus veel lapsekingades. Kui võrrelda töötervishoiuõenduse arengut pereõenduses toimuvaga, siis oleme ajast maha jäänud. Pereõde on iseseisev spetsialist, kes teeb iseseisvaid vastuvõtte. Töötervishoiuõed on aastaid teinud ainult protseduure. 

Vaja on kirjeldada töötervishoiuõe tegevused, sest praegu on see tegemata. Tegevuste väljatöötamise protsess on käimas ning kui need saavad kirjeldatud, siis valmib ka tegevusjuhend ja toimuvad koolitused. 

Tegevusjuhendis oleks ka kirjeldatud koostöö teiste tervishoiuasutuste ja -spetsialistidega, näiteks pereõdedega.  

Qvalitases oleme andnud õdedele rohkem vastutust ning nad teevad iseseisvaid vastuvõtte. 

Kuidas iseseisva vastuvõtu mõte sündis ja kuidas õed selle vastu võtsid?

Õed on alati tahtnud teha rohkem ning nii ka Qvalitases. Andsime õdedele rohkem vabadust ja vastutust koostöös arstidega.

Oma magistritöös „Töötervishoius töötavate õdede iseseisva vastuvõtu tegevusjuhendi koostamine AS Qvalitas arstikeskuse näitel“ uurisin samuti, kas ja kuidas on võimalik pädevuspiirid luua: mis on õe ja eriõe töö ning mis arsti töö. 

Oleme Qvalitases loomas õdede koolitusmudelit, kuid see on nüüd jäänud pisut soiku, sest suur hulk aega kulub praegu vaktsineerimisele. Kui kiired ajad on möödas, siis tegelen koolitusmudeli väljaarendamisega edasi. 

Olete Sotsiaalministeeriumi töörühmas, mis tegeleb töötervishoiuõdede tegevuste ümberstruktureerimisega. Mis täpsemalt plaanis on?

Sotsiaalministeerium kutsus töörühma kokku, et uurida, missuguseid koolitusi töötervishoiuõed vajavad, kuid see küsimus on ennatlik, sest koolitusvajadus sõltub töötervishoiuõe igapäevastest tööülesannetest. 

Töötervishoiuõel peaks olema samuti eriõe saatus ning sellega kaasnevad õigused ja kohustused. Eriõde omandab töötervishoius rakendatavad teadmised.

Praegune kogemus on näidanud, et otse õekoolituselt töötervishoidu tulnud õel on seal hakkamasaamisega keeruline. Valdkond nõuab spetsiifilisi teadmisi näiteks sellest, millisest tööst missugused haigused võivad tekkida, kuidas kroonilised haigused töötamist mõjutavad jne. 

Missugused on teie töötingimused?

Kõik Qvalitase töötajad läbivad samuti regulaarselt töötervishoiu kontrolli. Samuti on töötervishoiuõdedel tarvis kontrollida D-vitamiini näitajaid, hepatiiti nakatumise näitajaid ning samuti on teha gripi- ja koroonavaktsiinid. 

Mida saaks Qvalitas tööandjana tööriskide vähendamiseks teha?

Alati, kui mul on ettepanek, siis seda kuulatakse ja võimaluse korral täiendatakse. Praegu ei tunne ma töökeskkonnas millestki puudust. 

 

Tartu Ülikooli kliinikumi töötervishoiu osakonna õde Julia Kreimer

Julia Kreimer töötab alates 2008. aastast Tartu Ülikooli kliinikumi töötervishoiu osakonnas õena. Ta soovib, et iga inimene, kes töötervishoiukontrolli tuleb, saaks vajalikku tervisenõu ja soovitusi, kuidas oma tervist hoida. 

Julia Kreimer, foto: Joonas Sisask

Millega tegeleb töötervishoiuõde?

Pean täpsustama, et mina ei ole töötervishoiuõde, vaid õde, kes töötab töötervishoiu osakonnas. Töötervishoiuõde on vastava haridusega spetsialist ning tema tegevusvaldkond on laiem kui ainult protseduuride tegemine. Töötervishoiuõde töötab koos arstiga või teeb iseseisvat vastuvõttu, on teadlik ettevõtte töökeskkonna ohuteguritest ja riskianalüüsist ning vajaduse korral saab käia asutustes töötajaid nõustamas.

Töötervishoiu osakonnas teeme eelnevat ja perioodilist tervisekontrolli ettevõtete töötajatele, samuti pakume tasulist terviseauditit eraisikutele, tegeleme mitmete tõendite väljastamise ja pikendamisega ning hooajalise vaktsineerimisega. 

Töötervishoiu osakonna õde abistab tervisekontrolli tegevat arsti, teostab erinevaid terviseuuringuid (nägemisteravuse kontroll, elektrokardiogramm, toonaudiomeetria, spirograafia, laboratoorsed analüüsid jms) vastavalt teenusepaketile, mis on koostatud asutuse töökeskkonna riskianalüüsi põhjal. Kui vastuvõtul selgub, et patsient vajab optometristi või silmaarsti nõustamist, siis korraldame ka selle. Paljud inimesed tulevad tervisekontrollile tööajast (mis on seadusega lubatud), seetõttu aitab õde patsiendi jaoks visiidi võimalikult mugavaks teha, et vastuvõtt kulgeks sujuvalt. 

Kuna töötervishoiuteenus on tasuline, tegeleb osakonna õde ka raviarvete koostamisega.  

Vastuvõtt on ajaliselt piiratud, seetõttu jääb õel kahjuks vähe võimalusi nõustamiseks. Kui aega oleks rohkem, võiks õde tervisekontrollis rohkem tegeleda tervisenõustamisega.

Kui suur roll on õel tervisedenduses?

Töötervishoid on suunatud peamiselt ennetamisele. Tervisekontrolli teenus on töötervishoiu ja tööohutuse seadusega reguleeritud: tööandja on kohustatud korraldama töötajate tervisekontrolli ja töötaja on samuti kohustatud selle läbima, siin ei ole vabatahtlikkuse printsiipi. Reeglina läbitakse kontrolli kord kahe aasta jooksul. Isegi kui eelnev tervisekontroll oli läbitud teises firmas, on tervise infosüsteemis andmed kättesaadavad ja alati on võimalik töötaja tervisenäitajaid võrrelda. Kui tervisekontrollis selgub, et tervisega on midagi korrast ära, siis suunab töötervishoiuarst inimese kas perearstile või erialaarstile edasisteks uuringuteks. Võib selguda, et inimesele on tema tervisenäitajate tõttu vastunäidustatud näiteks öövahetused, raskuste tõstmised või et inimene ei sobi töötama oma ametikohal, kuna see võib tõsiselt rikkuda tema tervist.

Õde võib omalt poolt soovitusi jagada, kuidas inimene võiks oma füüsilist ja vaimset tervist ja heaolu hoida näiteks tervisespordiga ja tervisliku toitumisega.

Missugune on inimeste tervis?

Kõik on väga suhteline. Olen töötanud töötervishoiu osakonnas enam kui kümme aastat ning selle aja jooksul on inimeste terviseprobleemid muutunud. Asutused, kes on huvitatud oma töötajate tervisest ja panustavad sellesse, kus on ergonoomiline töökeskkond, hea ja sõbralik õhkkond, korralik isikliku ja muude kaitsevahendite kasutamine, korraldatud hooajaline vaktsineerimine ja tervisekontroll, saavad kenasti tervist hoida. 

Viimaste aastate „trendiks“ on saanud aga arvutitöö ja kodukontorid, mille negatiivset mõju võib juba järeldada: nägemisteravuse langus, kaela-õlavööde ja alaseljavaevused, kuna töökeskkond ei ole ergonoomiline. Kahjuks tekivad ka vaimse tervise probleemid.   

Kui sageli jõuavad töötervishoiukontrolli inimesed, kellel avastate tõsise terviserikke?

Hiljuti tuli vastuvõtule 60. eluaastale lähenev mees, kes perearsti juures pole eriti käinud. Vastuvõtul avastasime, et tal on kriitiliselt kõrge vererõhk. Kui küsisime, kas see on kogu aeg kõrge olnud, siis ta ei teadnud öelda. Oleme avastanud ka, et vastuvõtule tulnud inimese EKG on korrast ära või on veresuhkur kõrge, aga inimene ei tea sellest midagi. 

Töötervishoiukontrollis tulevad terviseprobleemid välja ning see on hea, sest mõne jaoks on see ainuke tervisekontroll, kus ta käib. 

Missugune on koostöö perearstide ja -õdedega?

Kõik uuringute tulemused sisestame digilukku, kust inimene ise ja ka tema perearst saavad andmeid vaadata. Ootamatult avastatud terviseprobleemide korral võtavad kliinikumi töötervishoiuosakonna arstid ühendust inimese perearstiga või broneerivad talle vastuvõtuks aja ka eriarstidele. 

Töötajatele, kelle tervis ei võimalda töötervishoiuarstil kohe otsust töö sobivuse kohta väljastada, kellel on avastatud probleem või kes on suunatud edasistele uuringutele või ravi korrigeerimisele, on meie osakonnas ette nähtud korduva vastuvõtu ajad. Eespool mainitud meesterahvas suunati viivitamata perearstile ravi saamiseks ning on oodatud tagasi töötervishoiuarsti kordusvastuvõtule. 

Õdede vahel kahjuks sellist operatiivset sidet ei ole, kõik korraldused ja suunamised käivad arstide tasandil.

Kuidas on muutunud töökeskkond?

Ettevõtjad ja töökeskkonnad on erinevad. Paljud tööandjad on huvitatud oma töötajate tervisest ja selle säilitamisest. Osad korraldavad töötajate tervise hoidmiseks vaid seda miinimumi, mis on seadusega ette nähtud. Siiski on ettevõtteid, kus pööratakse palju tähelepanu tervisele: korraldatakse tervisepäevi, kompenseeritakse spordiklubides ja massaažis käimine, samuti ka prillide ostmisega kaasnevad kulud. 

Ka psühholoogide ja ergonoomide kutsumine töökohtadesse on kasvav trend. 

Kuidas olete rahul oma töökeskkonnaga?

Tulime kaheksa kuud tagasi töötervishoiu osakonnaga Puusepa tänava renoveeritud majja ning mulle meeldib siin. 

Mis võiks töötervishoiu valdkonnas paremini olla?

Avaldan oma subjektiivset arvamust: aega võiks rohkem olla, et inimest nõustada. Tunnen puudust ka erialaspetsialistide võrgustikust, kuhu saaksime inimese probleemi korral suunata. Näiteks toitumisega seotud murede korral oleks võimalus inimene suunata toitumisnõustaja juurde või vaimse tervise probleemide korral vaimse tervise õe juurde. Praegu saame soovitada, aga otseselt suunata kuskile ei saa. 

Kui töötervishoiu osakonna meeskonnas oleksid eri spetsialistid, siis saaksime inimese kohe saata vastuvõtule ning saaksime pakkuda terviklikku terviseteenust.

Viimased uudised

Kirev terminoloogia meie armsas emakeeles

Ühine terminoloogia on mõistmise ja koostöö alus. Mõistete ühtlustamiseks kutsus EÕL kokku komisjoni.

Tartu Ülikool lõi koos Norra ülikooliga patsiendiohutuse õppeaine

Õppeaine toimub uudses formaadis, kus ühel kursusel õpivad nii praktiseerivad õed kui magistrandid.

Õde, abiõde, eriõde – mis on nende ametinimetuste taga

Anneli Kannus selgitab, mis eristab kolme sarnase nimega professionaali: õde, eriõde ja abiõde

Milleks Õdede Liidule rahvusvahelised õendussuhted?

Eesti Õdede Liidu asepresident Gerli Liivet tutvustab rahvusvahelisi organisatsioone, kuhu EÕL kuulub.

Platseebo ja notseebo – teadus ja ebausk

Eesti Tervisemuuseumi peavarahoidja Eero Kruusmaa räägib platseebost ja notseebost.

Miks on eriõde vajalik …

Eesti Õdede Liidu asepresident Gerli Liivet räägib eriõenduse kasulikkusest tervishoius.