õendusest

Enesekaastunne õenduses – hoolivus algab iseendast

Õendusteaduses pööratakse aina enam tähelepanu õdede vaimse heaolu suurendamisele, pakkudes üheks tõenduspõhiseks meetodiks õdede enesekaastunde arendamise. Seda teemat on oma lõputöös „Enesekaastunne õenduses ja selle arendamine“ (2025, juhendaja Ene Vadi) lähemalt käsitlenud Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli õe õppekava vilistlane Merit Birnbaum. Enesekaastunde kolm komponenti Enesekaastunde teaduslikule käsitlusele pani aluse Ameerika psühholoog Kristin Neff, määratledes selle kolm […]

Enesekaastunne õenduses – hoolivus algab iseendast Read More »

Meie inimesed

Ragne Läheb  Terviseõenduse seltsingu liige Kellena sa töötad ja millisesse seltsingusse kuulud?  Töötan vaimse tervise õena Sihtasutuses Tallinna Koolitervishoid ja olen Terviseõenduse seltsingu liige. Mis sulle õenduses kõige rohkem muret teeb?  Kollegiaalsus ja töörahulolu ei ole alati enesestmõistetavad. Peaksime rohkem üksteist väärtustama ja looma keskkonna, kus töötajad tunnevad end kaasatuna ja toetatuna. Mida seltsingu töös

Meie inimesed Read More »

Kandideeri Eesti Õdede Liidu presidendiks

Ootame Eesti Õdede Liidu presidendiks kandideerima liikmeid, kes soovivad panustada õendusvaldkonna arendamisse, esindada õdesid erinevatel tasanditel ja kujundada koostöös liikmetega liidu tulevikku. „Eesti Õdede Liidu presidendiks ootame kandideerima strateegilist ja väärtuspõhist juhti. Presidendi vastutus hõlmab õdede esindamist riiklikul tasandil, organisatsiooni strateegiliste eesmärkide kujundamist ning järjepideva arengu toetamist koostöös volikogu ja juhatusega,“ ütles EÕLi volikogu juht

Kandideeri Eesti Õdede Liidu presidendiks Read More »

Õendusvaldkonna esindajate avalik pöördumine minister Jollerile

Eesti Õdede Liit, Eesti Õendusjuhtide Ühing, Eesti Ämmaemandate Ühing, Tartu Ülikooli õendusteaduse õppetool, Tallinna Tervishoiu Kõrgkool ja Tartu Tervishoiu Kõrgkool esitasid avaliku pöördumise sotsiaalminister Karmen Jollerile seoses ministri otsusega lõpetada õenduse arendusnõukogu töö. Õendusvaldkonna esindajad on sügavalt mures õendus- ja ämmaemandusvaldkonna juhtimise ning huvigruppide kaasamise järjepidevuse pärast. Õenduse arendusnõukogu töö on tuginenud laiapõhjalisele koostööle ning

Õendusvaldkonna esindajate avalik pöördumine minister Jollerile Read More »

Leena Kalle – superõde superministeeriumis

Sotsiaalministeeriumi tervishoiuteenuste osakonna nõunik Leena Kalle seisab selle eest, et õdede häält oleks poliitikakujundamisel päriselt kuulda. Saame tuttavaks! Kuidas sinust õde sai? Lapsena tahtsin saada baleriiniks või arstiks. Gümnaasiumis teadsin juba kindlalt, et minust saab tippkirurg. Pärast Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasiumi lõpetamist kandideerisingi Tartu Ülikooli arstiteaduskonda, kuid sisse ei saanud. Plaanisin minna tööle ja proovida järgmisel

Leena Kalle – superõde superministeeriumis Read More »

Palliatiivravi aitab parandada ja säilitada elukvaliteeti

Palliatiivravi ehk toetusravi aitab parandada ja säilitada elukvaliteeti inimestel, kellel on diagnoositud raske progresseeruv haigus. Tervikliku lähenemisviisiga ravi keskendub sümptomite leevendamisele ja patsiendi heaolu toetamisele ning pakub tuge ka lähedastele.  Ida-Tallinna Keskhaigla onkoloogiakeskuse õendusjuht Katre Põder leiab, et inimestele on kohati jäänud mulje palliatiivravist kui surmaga seonduvast tegevusest. „Ravi eesmärk on aidata patsiendil elada võimalikult

Palliatiivravi aitab parandada ja säilitada elukvaliteeti Read More »

Kas eriõde võib teha e-konsultatsioone?

Viimasel ajal on Eesti Õdede Liidu poole üha sagedamini pöördutud eriõendust puudutavate küsimustega peamiselt just e-konsultatsioonide teemal. Alates 2024. aasta oktoobrist on eriõel juriidiline õigus teha e-konsultatsioone teiste tervishoiuspetsialistidega. Tervisekassa võttis e-konsultatsioonide tasustamise üle alates 1. aprillist 2025, aga ainult nendel juhtudel, kus eriõde teeb e-konsultatsiooni teisele eriõele või õele. Seega ei ole täna veel

Kas eriõde võib teha e-konsultatsioone? Read More »

Õe-patsiendi suhtarvud Austraalias

Liigne patsientide arv ühe õe kohta mõjutab nii patsiendile osutatava õendusabi kvaliteeti kui ka õe heaolu. Kuna õe-patsiendi suhtarvude kehtestamisel on eeskujuks olnud Austraalia, vaadakem lähemalt, mida on Eestil Austraalia kogemusest õppida.  Euroopa Komisjon avaldas hiljuti Eesti riigiaruande, milles analüüsiti riigi majandus-, sotsiaal-, tööhõive-, struktuuri- ja eelarvepoliitika suundumusi ning esitati soovitusi nende valdkondade tõhustamiseks. Aruandes

Õe-patsiendi suhtarvud Austraalias Read More »

Õdede kogemused ja takistused elustiilijuhendi rakendamisel diabeediravis

2024. aastal võeti Eestis kasutusele 2. tüüpi diabeedi mittefarmakoloogiline ravijuhend, mille eesmärk on toetada süsteemset lähenemist elustiilisoovituste rakendamisel. Kuidas õed juhendit rakendavad ning millised on peamised takistused ja võimalused? 2. tüüpi diabeet on Eestis ja maailmas kasvav rahvatervise probleem, mis mõjutab rohkem kui 500 miljonit inimest. Eestis on diagnoositud ligi 100 000 juhtu, kuid tegelik levimus

Õdede kogemused ja takistused elustiilijuhendi rakendamisel diabeediravis Read More »

Koduõde viib tervishoiuteenuse iga patsiendini üle Eesti

Üha sagedamini jõuab professionaalne tervishoiuteenus inimese koju. Koduõed on otsekui sild patsiendi ja tervishoiuasutuste vahel, nad aitavad patsiendil toime tulla krooniliste ja ägedate haigustega ning toovad vajaliku õendusteenuse ka nendeni, kel on tervishoiuasutusse liikumine keeruline.   Aina Saarma, koduõde Viimsi, Muuga ja Pirita piirkonnas, meeskonna juht-vastutav õde, vaimse tervise õde, õdede koolitaja, EÕLi volikogu juht,

Koduõde viib tervishoiuteenuse iga patsiendini üle Eesti Read More »