• Rubriigid

õendusest

Terminitöö – töö õenduse kui valdkonna parema mõistmise ja nähtavuse nimel

Õendusteadus /

Õdede oskuskeel sisaldab hulgaliselt oskussõnu ehk termineid, mida kutsetöö käigus pidevalt kasutatakse, mis on unikaalsed ehk kutse-/erialaspetsiifilised, ning mida teised tervishoiuspetsialistid ja patsiendid sageli ei tea ega mõista. Veel enam, ka õdede endi seas võib oskuskeele kasutus ja sellest arusaamine varieeruda, see ei ole aga ühise inforuumi ja enese tegevuse väljapoole selgitamisel sugugi hea. Kui […]

Terminitöö – töö õenduse kui valdkonna parema mõistmise ja nähtavuse nimel Read More »

Tõlketeenuse korraldamine tervishoius – mida Eesti saab õppida USA-lt?

-, Rahvusvaheline õendus /

Käisin seoses doktoritöö uuringuga USAs Utah’ osariigis, kus tutvusin sealse tervishoiutõlke korraldusega ning intervjueerisin haiglate tõlketeenistuste juhte ja tervishoiutõlke. Minu doktoritöö teema on „Suuline tõlge Eesti avalikus teenistuses“. Vastavalt ravikindlustusseadusele on Eestis igal kindlustatud isikul õigus kvaliteetsele ja õigeaegsele tervishoiuteenusele. Doktoriuuringu esialgsed tulemused näitavad, et tervishoiutöötajatele ei ole üheselt selge, kuidas peaks seda teenust muukeelsele

Tõlketeenuse korraldamine tervishoius – mida Eesti saab õppida USA-lt? Read More »

Hooldustöö südames on märkamine ja mõistmine

õendusest /

Aasta hooldustöötaja tiitli pälvinud Tiiu Lehemets töötab Pärnu-Jaagupi õenduskodus juba 16 aastat. Tema empaatia ja oskus märgata on muutnud ta hoolealuste jaoks asendamatuks. Kolleegide jaoks on Tiiu keegi, kelle poole saab alati pöörduda – ta ulatab abikäe, leiab lahenduse ja toetab.  Kuidas teie karjäär hooldustöötajana algas? See juhtus üsna ootamatult. Olin parasjagu tööotsingutel, kui märkasin,

Hooldustöö südames on märkamine ja mõistmine Read More »

Katti Kõrve: meeskond on sinu kallim vara

õendusest /

Aasta õde Katti Kõrve töötab Ida-Tallinna Keskhaigla reumatoloogiakeskuses õendusjuhina juba 40 aastat. Teda on alati juhtinud soov areneda ja saada paremaks ning teha asju, mis on tähendusrikkad nii patsiendile kui ka kolleegile. Kuidas jõudsid õendusse? Teismelisena teadsin, et minust saab geoloog või arheoloog. Kui käisin aga pimesoolelõikusel, jälgisin õdede tööd – see oli huvitav, tundus

Katti Kõrve: meeskond on sinu kallim vara Read More »

Regyta Eriste: õendus vajab tarkust ja õiget suhtumist

õendusest /

Aasta õde Regyta Eriste töötab õe ja õendusjuhina Pärnu-Jaagupi Õenduskodus. Regyta südamlikkus, tarkus ja uuendusmeelsus on see, mida kolleegid tema juures enim hindavad. Mis inspireeris sind õeks õppima? Lapsepõlves mängisin ikka arstimänge ja ühel hetkel tahtsingi arstiks saada. Vanemate lahutusega jäi see aga katki ja praegu olen väga tänulik, et olen just õde. Sain koolis

Regyta Eriste: õendus vajab tarkust ja õiget suhtumist Read More »

Eriõdedel on tervishoius kanda aina vastutusrikkam roll

õendusest /

Erakorralise meditsiini osakondadesse jõuab iga päev patsiente, kelle tervisemure ei nõua vältimatut abi. Tänavu aprillist võivad kergemate tervisemurede korral EMOs iseseisvaid vastuvõtte teha eriõed. Millised on esimesed kogemused ja mida on tarvis, et õed saaksid oma pädevust veelgi paremini rakendada? Põhja-Eesti Regionaalhaigla erakorralise meditsiini osakonnas võtab 1. maist kergemate tervisemuredega patsiente vastu eriõde. EMO õendusjuht

Eriõdedel on tervishoius kanda aina vastutusrikkam roll Read More »

Tööjõu voolavus õe ametialal tekitab tööjõuvajaduse ja -pakkumise vahele katteta augu

Õenduse tulevik /

Järgneva kümne aasta jooksul ei kata õe tasemeõppe lõpetajate arv Eestis kogu tööjõuvajadust: nõudluse ja pakkumise vahe on prognoosi kohaselt sama suur kui parimas tööeas õe ametialalt lahkujate arv. Oskuste ning tööjõuvajaduse seire- ja prognoosisüsteem OSKA analüüsis 2024. aastal tervishoiuvaldkonna suuremate ametialade tööjõuvajadust, vaadeldes põhjalikumalt perearstiabi valdkonda. Tervishoiuvaldkonna tööjõuprognoosis hinnati, et järgneva kümne aasta jooksul

Tööjõu voolavus õe ametialal tekitab tööjõuvajaduse ja -pakkumise vahele katteta augu Read More »

Mis saab, kui enam lähedast ei ole?

õendusest /

Eelmise aasta detsembris koostasime koos psühhosotsiaalse nõustaja Kairit Lindmäega Saaremaal infovoldiku „Mis saab edasi?“, et toetada leinajaid esimestel kriitilistel hetkedel. Voldikus on vaimse tervise teemad, kuid ka praktiline info matusetoetuse ja kohalike matusebüroode kohta. Infovoldikut koostades nägime, et loodav voldik pakub praktilist abi lahkunu lähedastele, kuid see on vajalik ka tervishoiutöötajatele ja reageerijatele, kes on

Mis saab, kui enam lähedast ei ole? Read More »

Suitsiidist mõjutatud lähedaste tugigruppide mudel

Õendusteadus /

Viimase kümnendi vältel on Eestis olnud ligikaudu 200 suitsiidi aastas – oleme saavutanud platoo, mis spontaanselt ei alane. Igast suitsiidist võib puudutatud saada kuni 135 inimest. Suitsiid lähikonnas muudab inimese haavatavamaks nii füüsilise kui ka vaimse tervise raskustele ning on omakorda suitsiidi riskifaktoriks. Möödunud aastal valmis Sotsiaalministeeriumis kauaoodatud dokument – Eesti suitsiidiennetuse tegevuskava aastateks 2025–2028

Suitsiidist mõjutatud lähedaste tugigruppide mudel Read More »

Meie inimesed!

õendusest, organisatsioonist, Seltsingud /

Triinu Kurvits Kliinilise õenduse seltsingu juht Kellena sa töötad? Töötan SA Tartu Ülikooli Kliinikumi neuroloogia osakonnas õena. Lisaks teen eriõena insuldiga patsientidele iseseisvaid vastuvõtte. Mis sulle õenduses kõige rohkem muret teeb? Valutan südant eriõdede tuleviku pärast. Tänu liidu suurele tööle on eriõdedel olemas piiratud retseptiõigus ja õigus anda saatekirja. Loodetavasti saame võimaluse ka e-konsultatsioonide tegemiseks.

Meie inimesed! Read More »