Kristi on esimene Eesti õdede hulgast, kes on saanud doktorikraadi õendusteaduses. Vaatamata sellele, et ta on pidanud mitmeid vastutusrikkaid ameteid, tunneb ta end sisimas ikka õena. Millega sa tegeled ja kuidas selleni jõudsid? Elus esimest korda on mul ainult üks amet. Läksin 2017. aastal Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli tegema tööd magistriõppekava avamiseks. Alustasin dotsendina ja osalise […]
Kristi Rannus: õendus vajab inimlikkust Read More »
Puhkepauside tegemine töö ajal on hädavajalik, et süüa, juua või korraks kiirest tempost eemalduda, pärast on parem keskenduda. Tervishoiusüsteemis võivad vead olla eluohtlikud, nende vältimiseks peame teadvustama – mida paremini oleme puhanud, seda vähem teeme vigu. Ühtlasi peame arvestama, et kui vähesele puhkamisele lisanduvad veel mõned häirivad tegurid, siis võime juba ise olla hädas. Stress
Õdede tööpinge ja vaimne tervis Read More »
Tervishoius muutuvad seadusandlus, vahendid, protseduurid ja reeglid kiiresti. See on seotud nii uute avastuste ja saavutustega kui ka uute ravimite ning ravivõimaluste lisandumisega. Meditsiiniteaduste kiire areng võib muuta palju sellest, mida enne teadsime, seega peame pidevalt ümber õppima ja kohanema. Just selleks ongi (määruse tasandil) kokku lepitud, et õed ja teised tervishoiutöötajad peavad igal aastal
Tervishoius peab kogu aeg õppima Read More »
Euroopa Kohus tegi 2. märtsil 2023 otsuse kohtuasjas C-477/21, mis muutis Eesti senist praktikat töö- ja puhkeaja nõuete rakendamisel. See avaldab mõju ettevõtetele, kus töötajad teevad tööd graafiku alusel. Esmaspäevast reedeni kaheksa tundi päevas töötavate inimeste tööaja arvestust see ei mõjuta. Eelnimetatud otsuse kohaselt ei ole igapäevane puhkeaeg (24 tunnist ööpäevas 11 tundi puhkeaega) osa
Mis saab puhketundidega? Read More »
Kõik me tahame aeg-ajalt saada tagasisidet või avaldada oma arvamust. Aeganõudvaim viis selleks on üks-ühele vestlused. Kuna Eesti Õdede Liidu liikmeid on mitu tuhat, siis kuluks tunniajaste vestluste läbiviimiseks pea poolteist aastat. Otsustasime liikmetelt tagasiside saamiseks viia 2024. aasta jaanuaris läbi küsitluse. Eelkõige keskendus küsitlus õdede töökorraldusele ja -tingimustele. Küsitluse tulemusi kajastame läbi kolme artikli.
Õdede töökoormus paberil ja reaalsuses Read More »
Toetav töökeskkond ja head suhted kolleegidega võivad töötaja jaoks olla palganumbrist või tööaegadest mõnikord tähtsamadki. Kui tööl valitseb mürgine õhkkond, on väga keeruline tahta iga päev sinna minna. Olukorras, kus tööjõudu niigi napib, tuleb tervishoiuasutustel ka hea töökultuuri nimel pingutada, et oma töötajaid hoida. Meedia vahendusel on olnud kuulda sõnumit, justkui lokkaks tervishoiusüsteemis mürgine töökultuur
Töökultuuri toetavad avatud hoiak ja kommunikatsioon Read More »
Õdede puuduse valguses on oluline mõista noorte õdede soove ja vajadusi. Uurisime ligi tuhandelt noorelt Eesti õelt nende tööalaseid eelistusi, et mõista, millisest töökeskkonnast nad unistavad ning kuidas jõuaks see teadmine ka tööandjate, juhtide ja kolleegideni. Palusime Scrubini platvormi kasutavatel õdedel valida loetelust kolm kõige olulisemat tegurit, mis on nende jaoks töökoha valikul kõige olulisemad.
Eesti noorte õdede unistustest, nende purunemisest ja võimalikest lahendustest Read More »
Tervislik toitumine kipub stressirohkel ajal tagaplaanile jääma. Kuidas peaks toituma, et nii füüsilist kui ka vaimset tervist toetada? Vastab Pärnu Kesklinna Tervisekeskuse pereõde Margit Kask, kes on lisaks õe põhiõppele omandanud ka vaimse tervise õe ja toitumisnõustaja kutse ning töötanud psühhiaatriakliinikus toitumisnõustajana. Kuidas kõlab sinu tervisliku toitumise definitsioon? Tervislik toitumine on eelkõige regulaarne toitumine. See
Kuidas mõjutab toitumine vaimset tervist? Read More »
Traumasid on väga erinevaid ning need võivad olla kergemad ja raskemad. Kuidas traumast taastuda, kuidas valuga toime tulla ja kuidas teha kindlaks, et oled traumast taastunud? Vastab Valga haigla kiirabi õde-brigaadijuht Marje Rebane. Millised traumad on kõige sagedasemad? Kõige sagedasemad on jäsemetraumad. Nooremate inimeste traumad on enamasti seotud sportimisega, õnnetusi juhtub treeningutel või erinevate liikumisvahenditega
Kuidas traumast taastuda? Read More »
Volikogu suunab ja kontrollib Eesti Õdede Liidu tegevust lähtuvalt põhikirjalistest eesmärkidest. Volikogu koosneb piirkondade esindajatest ja seltsingute juhtidest. Saa tuttavaks Eesti Õdede Liidu volikogu töökate esindajatega. Kellena sa töötad? Ma olen Kuressaare haigla vastutav õde. Mis sulle õenduses kõige rohkem muret teeb? Suhtumine ja meeskonnatöö. Ametist sõltumata peaksid inimesed üksteisesse suhtuma lugupidavalt. Emotsionaalne intelligents toob
Tunne oma esindajaid! Read More »
