Author name: Odedeliit

Gerli Liivet: tervishoid vajab julgeid ja teotahtelisi õdesid

Eesti Õdede Liidu asepresidendi Gerli Liiveti hoogsad tööpäevad lähevad õdede eest seismise ja kõnelemise tähe all nii Eestis kui välismaal. Kas mäletad veel seda elu, mis eelnes Eesti Õdede Liidu asepresidendi ajale? Mäletan väga hästi, sest see, mis elu ma enne elasin, on mind ette valmistanud selleks tööks, mida olen viimased kaheksa aastat teinud. Minu […]

Gerli Liivet: tervishoid vajab julgeid ja teotahtelisi õdesid Read More »

Uuel aastal laieneb õendusabi teenuste valik

Alates 1. jaanuarist 2025 laieneb Eesti elanikele õendusabi teenuste valik ja paraneb ravivõimaluste kättesaadavus. Uuest aastast võtab Tervisekassa enda kanda ööpäevaringse erihoolekandeasutustes osutatava õendusteenuse eest tasumise kohustuse, mille kuluartikliks on 2,6 miljonit eurot. Lisaks töötati välja ühtne teenuse kirjeldus, et tagada erihoolekandeasutustes ühtlaselt kvaliteetne õendusabi. „Uued nõuded ja kvalifikatsioonitingimused on loodud eesmärgiga parandada õendusteenuse kvaliteeti

Uuel aastal laieneb õendusabi teenuste valik Read More »

Autentne eestvedamine õendusjuhtimises – miks ja kuidas?

Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli õe õppekava vilistlased Berit Drenkhan ja Maarja-Stiin Siirand uurisid oma lõputöös õdede ja abiõdede hinnanguid Põhja-Eesti Regionaalhaigla kirurgiakliiniku õendusjuhtide autentsele eestvedamisele. Uuringus osalenud õed ja abiõed hindasid oma õendusjuhte keskmiselt kõrgemalt, andes kõrgeima hinnangu nende suhtlemisoskusele. Kõige madalamalt hinnati juhtide eneseteadlikkuse taset. Mis on autentne eestvedamine? Autentne eestvedamine on üks peamisi eestvedamise

Autentne eestvedamine õendusjuhtimises – miks ja kuidas? Read More »

Järelkasv vajab hoolt ja tähelepanu

Pidevalt arenevas tervishoiusüsteemis tuleb õdedel oma teadmisi täiendada ning arendada praktilisi oskusi, mis tagaksid neile võime kohaneda muutuvate nõudmistega. Õdede pidev professionaalne areng on tähtis mitte ainult nende enda töövõimele ja rahulolule, vaid ka tervishoiusüsteemi kvaliteedi tagamiseks. Õppejõu ja lektorina on mul õnnestunud koolitada nii õendusüliõpilasi kui ka juba staažikaid ja kogenud kolleege. Mulle on

Järelkasv vajab hoolt ja tähelepanu Read More »

Minu esimesed sammud põhja piirkonna juhina

Uus töö toob alati kaasa palju põnevust, aga ka ebaselgust. Sisseelamise ajal on lihtne unustada asju, mida pead tegema ja kuhu liikuma. Uus ettevõte, uued seadmed, uus tarkvara, uued töökaaslased ja palju uut materjali, mida õppida. Alustasin mais ja kogu suve keskendusin dokumentidega tutvumisele ja proovisin lahendada jooksvaid asju. Minu jaoks oli väga oluline, et

Minu esimesed sammud põhja piirkonna juhina Read More »

Eesti Õdede Liidu presidendiks valiti Laura Keidong ja asepresidendiks Margit Lenk-Adusoo

Eesti Õdede Liidu volikogu salajasel hääletusel valiti liidu uueks presidendiks Laura Keidong ja asepresidendiks Margit Lenk-Adusoo. Presidentide viieaastane ametiaeg algab 1. mail 2025. Seni jätkavad õdede liidu eesotsas president Anneli Kannus ja asepresident Gerli Liivet.  „Õdede liit näeb vajadust pöörata senisest veelgi enam tähelepanu tervishoiu inimkeskse töökultuuri edendamisele. Oluline on vähendada ja ennetada praktika- ja

Eesti Õdede Liidu presidendiks valiti Laura Keidong ja asepresidendiks Margit Lenk-Adusoo Read More »

Praktiline tegevusjuhend vaimse tervise õdedele

Vaimse tervise õed on tervishoius toimetanud juba üle 15. aasta. Tänu eriala ekspertide koostööle on meil nüüd olemas ühtne riiklik juhis. Kui me ise ja sidusgrupid teavad, mida ja kuidas me teeme, on koostöö tulemuslikum ja parem. Tegevusjuhend on mõeldud eelkõige vaimse tervise õdedele oma töö korraldamiseks, aga ka inimestele, kes tahavad tervishoiusüsteemist ja vaimse

Praktiline tegevusjuhend vaimse tervise õdedele Read More »

Tunne oma esindajaid!

Volikogu suunab ja kontrollib Eesti Õdede Liidu tegevust lähtuvalt põhikirjalistest eesmärkidest. Volikogu koosneb piirkondade esindajatest ja seltsingute juhtidest. Saa tuttavaks Eesti Õdede Liidu volikogu töökate esindajatega.   Kellena sa töötad? Töötan Lõuna-Eesti Haiglas õena. Mis sulle õenduses kõige rohkem muret teeb? Õdede koormusnormide kehtestamine on suur murekoht. Õdede panus tervishoiusüsteemi on väga suur, õed teevad

Tunne oma esindajaid! Read More »

Söömine vanemas eas – toit kui ravim

Sõltuvalt ainevahetuse iseärasustest, toitumistavast, haigustest, vanusest ja pärilikkusest reageerib iga inimene toidule erinevalt. Toitu tuleb suhtuda kui ravimisse. See tähendab, et individuaalne tervislik toit on just igaühele sobiv ja maitsev toit. Põhiainevahetus hakkab aeglustuma 40.–50. eluaastast ning eakate toiduvajadus erineb märgatavalt laste ja noorukite toitumisest. Kui energiavajadus väheneb, tuleks muuta ka toitainete vahekorda: valgu osa

Söömine vanemas eas – toit kui ravim Read More »

Õe roll katarakti patsiendi raviteekonnal

Katarakti ehk hallkae operatsioonide arvu tõusu tõttu pikenevad järjekorrad operatsioonijärgsesse kontrolli. Tartu Ülikooli Kliinikumis (TÜK) teevad neid kontrolle ka eriväljaõppe saanud õed. Kadi Rätsep ja Age-Midrit Rohusalu uurisid 2021. aastal Tartu Tervishoiu Kõrgkooli kliinilise õenduse magistriõppes võimalust kaasata õdesid katarakti patsiendi raviteekonda. Magistritöö raames kirjutati arendusprojekt, mille eesmärk oli avada eriõe iseseisev ambulatoorne vastuvõtt TÜK

Õe roll katarakti patsiendi raviteekonnal Read More »