Ajaloos on mustreid. Asjad ikka korduvad, sest areng käib spiraali mööda. Nii nagu haiglaõdede tööaja normeerimisest räägiti juba 1940. aastal, räägime sellest ka praegu. Viimase sajandi jooksul on suur töökoormus olnud kõne all mitmeid kordi. Siiski on valus tõdeda, et mitmed probleemid on samad ja lahendusi pole ikka. Õed on kõige suurem tervishoiutöötajate rühm Eestis. […]
Eesti Õdede Liit 100 Read More »
Õe kutsel on väärikas ajalugu. Suuresti tänu Eesti Õdede Liidu eestvedamisele on õe töö oluliselt enam väärtustatud ning ka teadlikkus õe pädevusest ja rollist on suurem kui kunagi varem. „Õdede liit on tabanud naelapea pihta, toetades ja tähtsustades õdede õpet ning teadus- ja arendustööd – need on kutseala eduka arengu möödapääsmatud tegurid,“ ütleb Eesti Ämmaemandate
Eesti Õdede Liit Eesti tervishoius Read More »
Šveitsi õdede liit tundis huvi, kuidas mõjutavad Eesti e-lahendused õdede igapäevatööd. Nemadki soovivad ellu viia muutusi, millega tagada ühtse info kättesaadavus tervishoius. Asusin Eesti Õdede Liidu juhatuses tööle 2016. aastal ja minu prioriteediks said rahvusvahelised suhted. Sel hetkel ei olnud meil veel otsekontakte, teadsime Euroopa ja maailma õendusorganisatsioonidest vaid nii palju, kui veebilehtedelt infot leidsime.
Eesti e-tervis on eeskujuks Šveitsi õdedele Read More »
Eda Mudalomp on teadnud juba lapsest peale, et temast saab tervishoiutöötaja. Eda on enamiku oma elust pühendanud inimeste aitamisele, ravimisele ja nõustamisele. Ta on tervishoius inimesi aidanud 39 aastat. Mis sind inimesena kõige paremini iseloomustab? Püsimatus. Ma tahan kõike teha ja kõikjale jõuda. Aeg-ajalt hakkab mul peas küpsema mõne põneva ürituse idee. Kui ma olen
Eda Mudalomp: Aasta õe tiitel on kui elutööpreemia Read More »
Volikogu suunab ja kontrollib Eesti Õdede Liidu tegevust lähtuvalt põhikirjalistest eesmärkidest. Volikogu koosneb piirkondade esindajatest ja seltsingute juhtidest. Saa tuttavaks Eesti Õdede Liidu volikogu töökate esindajatega. Kellena sa töötad? Töötan pereõena Pärnu Ristiku Tervisekeskuses ja kardioloogia osakonna õena Pärnu Haiglas. Mis sulle õena kõige rohkem muret teeb? Kliiniliste õdede koormusnormid. Päris palju tööd teevad ära
Tunne oma esindajaid! Read More »
Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli terviseteaduse üliõpilane Reta Loodus uuris oma magistriõppekava arendusprojektis Eesti intensiivraviõdede teadmisi intensiivravijärgse sündroomi ennetamisel ning koostas tegevusjuhendi. Intensiivravijärgse sündroomi olemusest ja ennetamisvõimalustest koostati süstemaatiline kirjanduse ülevaade ning intensiivraviõdede seas viidi läbi küsitlusuuring, mille eesmärk oli välja selgitada vajadus intensiivravijärgse sündroomi ennetamise tegevusjuhendi järele. Tegevusjuhendi koostamisel kaasati meeskonda intensiivravi ja kvaliteedijuhtimise spetsialiste. Anestesioloogidest
Intensiivravijärgne sündroom langetab patsientide elukvaliteeti Read More »
Tartu Tervishoiu Kõrgkooli õe õppekava vilistlane Marie Mustmaa uuris oma 2022. aastal kaitstud lõputöös „2019. aastal Eesti meediakanalites avaldatud laste vaktsineerimist käsitlevate artiklite tonaalsus ning nende mõju laste vaktsineerimisele riiklikus immuniseerimiskavas ettenähtud vaktsiinidega“, kuidas veebimeedias avaldatud artiklite tonaalsus (positiivse, neutraalse või negatiivse sisuga artikkel) võib mõjutada lastevanemate otsust last vaktsineerida või mitte. Olgugi, et immuniseerimine
Laste vaktsineerimist käsitlevate artiklite tonaalsus ja mõju Read More »
Tartu Tervishoiu Kõrgkooli õe õppekava vilistlane Marika Jaas uuris oma lõputöös „Keskkonnast tingitud müoopia tekkepõhjused ja müoopia süvenemise ennetamise võimalused 6–12-aastastel lastel“, miks tekib lastel lühinägelikkus, mis on selle sagedasemad põhjused ja kuidas on võimalik seda ennetada. Lõputöö valmis kirjandusülevaatena. Levinud nägemishäire Müoopia ehk lühinägelikkus on väga levinud nägemishäire, mis algab tavaliselt lapsepõlves. Müoopia kujunemist
Täiskasvanute vaimse tervise mured on saanud sageli alguse juba noorukieast. Teadlikkus vaimse tervise tähtsusest on paranemas, kuidas aga ennetada ja märgata laste muresid ning lapsi suurte elumuutuste ajal toetada? Teadmisi ja kogemusi jagasid Põhja-Eesti Regionaalhaigla (PERH) laste ja noorukite osakonna õendusjuht ja vaimse tervise õde Mare Serg ning SA Tallinna Koolitervishoiu vaimse tervise õde Ragne
Koolilapse vaimse tervise tasakaal Read More »
Noored õed, kes astuvad oma esimesi samme tervishoiusüsteemis, on avatud, õpihimulised ning lootus- ja ootusrikkad tuleviku suhtes. Noortel silmad säravad, süda on täis rõõmu ja pea tarkust ning neil on tahe teha õe tööd hästi. Paraku avaldusid ka süsteemi kitsaskohad töö käigus üsna kiiresti ning kohale jõudis reaalsus, et kõik ei olegi nii ilus ja
Õendus läbi noore õe silmade Read More »
