• Rubriigid

õendusest

Meeste tervisest ja noormeeste tervisekäitumisest

inimesele, õendusest, Tervisenõuanded /

Viimastel aastatel on üha enam hakatud pöörama tähelepanu meeste tervisele ja tervelt elatud aastate olulisusele. 2022. aastal korraldatud 40–49-aastaste meeste terviseuuringust selgus, et Eestis on 44% meestest ülekaalulised ja 27% rasvunud. Ligi 55%-l meestel esines kõrge vererõhk ning 33% hindas oma tervislikku seisundit vaid rahuldavaks.  Kui vaatame meeste tervist laiemalt, tuleb tähelepanu pöörata juba noormeeste […]

Meeste tervisest ja noormeeste tervisekäitumisest Read More »

Ületöötamine ei ole pühendumuse märk – see on süsteemi rike

õendusest, Tervisenõuanded /

Viimastel aastatel on üha enam räägitud tervishoiutöötajate väsimusest – mitte ainult füüsilisest, vaid ka vaimsest ja emotsionaalsest kurnatusest. Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) hinnangul kujuneb see sageli välja pikaajalise ülekoormuse tulemusena, kui puhkamiseks ja taastumiseks jääb järjepidevalt liiga vähe aega (WHO, 2022). Tervishoius töötades on loomulik anda endast parim. Inimeste aitamine ongi selle töö sisu. Paraku on

Ületöötamine ei ole pühendumuse märk – see on süsteemi rike Read More »

Meie inimesed

õendusest, organisatsioonist, Seltsingud /

Ragne Läheb  Terviseõenduse seltsingu liige Kellena sa töötad ja millisesse seltsingusse kuulud?  Töötan vaimse tervise õena Sihtasutuses Tallinna Koolitervishoid ja olen Terviseõenduse seltsingu liige. Mis sulle õenduses kõige rohkem muret teeb?  Kollegiaalsus ja töörahulolu ei ole alati enesestmõistetavad. Peaksime rohkem üksteist väärtustama ja looma keskkonna, kus töötajad tunnevad end kaasatuna ja toetatuna. Mida seltsingu töös

Meie inimesed Read More »

Ülekaalu ja rasvumisega võitlemine algab pereõe kabinetist

õendusest, Õendusteadus /

Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli õenduse üliõpilane Cathy Rannus kirjutas 2025. aasta kevadel lõputöö, mille tulemusena valmis praktiline tööraamat ülekaaluliste ja rasvunud patsientide toitumisharjumusi käsitlevaks nõustamiseks pereõenduses. Tööraamat sündis autori isiklikust kogemusest rasvunud patsiendina ja soovist pakkuda tõenduspõhist tuge seal, kus tavapärane vastuvõtuaeg jääb liiga lühikeseks, pereõdede soovitused üldiseks ning patsientide pingutused lühiajaliseks.   Uurimistöö peamine eesmärk oli

Ülekaalu ja rasvumisega võitlemine algab pereõe kabinetist Read More »

Toetaja lugu: Naiste tugisammas juba 34 aastat

õendusest /

Lääne-Tallinna Keskhaigla günekoloogiaosakonna õendusjuht Irma Aarelaid on pühendanud 34 aastat samale organisatsioonile. Inimlikkus ning rahulik ja toetav juhtimisstiil on teinud temast naistekliiniku tugisamba. Tänavu tähistab ta koos kliinikuga 55 aasta juubelit. Teie teekond Pelgulinna sünnitusmajas algas 1991. aastal. Mis teid tookord günekoloogia juurde tõi? Ämmaemandaks õppimise ajal alustasin juhuse tahtel tööd günekoloogiaosakonnas hooldajana. Tööd oli

Toetaja lugu: Naiste tugisammas juba 34 aastat Read More »

Elu südamepuudulikkusega: teadlikkus, ennetus ja toetus

inimesele, õendusest /

Südamepuudulikkus on keeruline diagnoos, mis vajab erilist tähelepanu. Elustiili korrigeerimise ja õe oskusliku toetusega on võimalik südamepuudulikkusega inimese enesetunnet oluliselt parandada.  Teedu juhtum Eestit oli tabanud kuumalaine. Teet (kõrgvererõhktõbi diagnoositud) järgis üldisi soovitusi ja tarbis rohkelt vett. Enesetunne oli aga kehv, jõudlus vähene ja lisaks läksid jalad turse. Teet helistas pereõele, rääkis oma murest ning

Elu südamepuudulikkusega: teadlikkus, ennetus ja toetus Read More »

Kas õed tõesti ei taha õppida?

õendusest, Õendusteadus /

Eestis õigusruumi nõuete kohaselt peavad praktiseerivad õed osalema igal aastal vähemalt 60 tunni ulatuses täienduskoolitusel. Eesti Õdede Liidu 2024. aasta küsitlus näitas, et selle nõude täitis vaid 59% õdedest. Kas see võiks olla märk õppimissoovi puudumisest või millestki muust?  Oma 2025. aasta andragoogika magistritöös Tallinna Ülikoolis otsisin vastust küsimusele, miks Eesti õed ei osale täienduskoolitusel

Kas õed tõesti ei taha õppida? Read More »

Tõlketeenuse korraldamine tervishoius – mida Eesti saab õppida USA-lt?

-, Rahvusvaheline õendus /

Käisin seoses doktoritöö uuringuga USAs Utah’ osariigis, kus tutvusin sealse tervishoiutõlke korraldusega ning intervjueerisin haiglate tõlketeenistuste juhte ja tervishoiutõlke. Minu doktoritöö teema on „Suuline tõlge Eesti avalikus teenistuses“. Vastavalt ravikindlustusseadusele on Eestis igal kindlustatud isikul õigus kvaliteetsele ja õigeaegsele tervishoiuteenusele. Doktoriuuringu esialgsed tulemused näitavad, et tervishoiutöötajatele ei ole üheselt selge, kuidas peaks seda teenust muukeelsele

Tõlketeenuse korraldamine tervishoius – mida Eesti saab õppida USA-lt? Read More »

Laste intensiivravijärgne sündroom – nähtamatu probleem, mis vajab tähelepanu

õendusest, Õendusteadus /

Intensiivravi päästab üha rohkem laste elusid, kuid sageli jääb tähelepanuta ravi varjukülg – laste intensiivravijärgne sündroom. See on tõsine ja aladiagnoositud probleem, mis mõjutab sügavalt laste ja nende perede elukvaliteeti ning võib avalduda alles pärast haiglast lahkumist.  Tartu Tervishoiu Kõrgkooli õe õppekava vilistlased Jelena Filippova ja Regina Heinmets uurisid oma lõputöös „Laste intensiivravijärgne sündroom ja

Laste intensiivravijärgne sündroom – nähtamatu probleem, mis vajab tähelepanu Read More »

Mida teha, kui õe tegevust filmitakse või arvustatakse sotsiaalmeedias?

õendusest, õigused ja kaitse /

Telefoniga pildistamine ja filmimine on saanud igapäevaelu lahutamatuks osaks. Tervishoiuasutustes on populaarne filmida näiteks sidumisi, niitide eemaldamisi ja EMOs viibimist. Kas ja mis tingimustel on see lubatud? Kuidas õde enda privaatsust kaitsta saab? Enamik tervishoiuasutusi keelab töötajate ja teiste patsientide loata pildistamise ja filmimise. Näiteks Tartu Ülikooli Kliinikumi tervishoiuteenuse osutamise üldtingimustes on kirjas, , et

Mida teha, kui õe tegevust filmitakse või arvustatakse sotsiaalmeedias? Read More »