õendusest

Kooliõde kui LGBTQ+ koolinoorte liitlane

Seksuaal- ja soovähemuses (LGBTQ+) noortel esineb rohkem depressiooni, ärevust, suitsiidimõtteid ja -katseid võrreldes eakaaslastega, kes ei kuulu vähemusgruppidesse. See muudab eriti oluliseks täiskasvanute, sealhulgas kooliõdede valmisoleku märgata, mõista ja toetada.  Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli terviseteaduste magistriõppe vaimse tervise õenduse lõpetanu Elis Piirsalu uuris oma magistritöös kooliõdede teadlikkust seksuaal- ja soovähemuste teemadel. Valimis oli 120 kooliõde, kellest […]

Kooliõde kui LGBTQ+ koolinoorte liitlane Read More »

Ületöötamine ei ole pühendumuse märk – see on süsteemi rike

Viimastel aastatel on üha enam räägitud tervishoiutöötajate väsimusest – mitte ainult füüsilisest, vaid ka vaimsest ja emotsionaalsest kurnatusest. Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) hinnangul kujuneb see sageli välja pikaajalise ülekoormuse tulemusena, kui puhkamiseks ja taastumiseks jääb järjepidevalt liiga vähe aega (WHO, 2022). Tervishoius töötades on loomulik anda endast parim. Inimeste aitamine ongi selle töö sisu. Paraku on

Ületöötamine ei ole pühendumuse märk – see on süsteemi rike Read More »

Uus konsensuslepe toob tervishoiu kõrgkoolidesse rekordarvu õppekohti

Sotsiaalministeerium ja Haridus- ja Teadusministeerium sõlmisid koos kõrgkoolide ja erialaliitudega kolmanda tervishoiu kõrghariduse konsensusleppe aastani 2030. Lepe toob tervishoidu rekordilised ja kasvavad vastuvõtumahud: suureneb õdede põhiõppe ja tegevusterapeutide vastuvõtt ning esmakordselt lepitakse kokku eriõdede magistriõppe koolitusmahud.   Sotsiaalminister Karmen Joller rõhutas, et lepe on märgiline samm tervishoiutöötajate puuduse ja tööjõu vananemise probleemi lahendamisel. „Tervishoiuvaldkonnas töötavaid inimesi on juba praegu liiga vähe ning ligi kolmandik arstidest ja veerand õdedest on pensionieas

Uus konsensuslepe toob tervishoiu kõrgkoolidesse rekordarvu õppekohti Read More »

Meie inimesed

Ragne Läheb  Terviseõenduse seltsingu liige Kellena sa töötad ja millisesse seltsingusse kuulud?  Töötan vaimse tervise õena Sihtasutuses Tallinna Koolitervishoid ja olen Terviseõenduse seltsingu liige. Mis sulle õenduses kõige rohkem muret teeb?  Kollegiaalsus ja töörahulolu ei ole alati enesestmõistetavad. Peaksime rohkem üksteist väärtustama ja looma keskkonna, kus töötajad tunnevad end kaasatuna ja toetatuna. Mida seltsingu töös

Meie inimesed Read More »

Ülekaalu ja rasvumisega võitlemine algab pereõe kabinetist

Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli õenduse üliõpilane Cathy Rannus kirjutas 2025. aasta kevadel lõputöö, mille tulemusena valmis praktiline tööraamat ülekaaluliste ja rasvunud patsientide toitumisharjumusi käsitlevaks nõustamiseks pereõenduses. Tööraamat sündis autori isiklikust kogemusest rasvunud patsiendina ja soovist pakkuda tõenduspõhist tuge seal, kus tavapärane vastuvõtuaeg jääb liiga lühikeseks, pereõdede soovitused üldiseks ning patsientide pingutused lühiajaliseks.   Uurimistöö peamine eesmärk oli

Ülekaalu ja rasvumisega võitlemine algab pereõe kabinetist Read More »

Elu südamepuudulikkusega: teadlikkus, ennetus ja toetus

Südamepuudulikkus on keeruline diagnoos, mis vajab erilist tähelepanu. Elustiili korrigeerimise ja õe oskusliku toetusega on võimalik südamepuudulikkusega inimese enesetunnet oluliselt parandada.  Teedu juhtum Eestit oli tabanud kuumalaine. Teet (kõrgvererõhktõbi diagnoositud) järgis üldisi soovitusi ja tarbis rohkelt vett. Enesetunne oli aga kehv, jõudlus vähene ja lisaks läksid jalad turse. Teet helistas pereõele, rääkis oma murest ning

Elu südamepuudulikkusega: teadlikkus, ennetus ja toetus Read More »

Toetaja lugu: Naiste tugisammas juba 34 aastat

Lääne-Tallinna Keskhaigla günekoloogiaosakonna õendusjuht Irma Aarelaid on pühendanud 34 aastat samale organisatsioonile. Inimlikkus ning rahulik ja toetav juhtimisstiil on teinud temast naistekliiniku tugisamba. Tänavu tähistab ta koos kliinikuga 55 aasta juubelit. Teie teekond Pelgulinna sünnitusmajas algas 1991. aastal. Mis teid tookord günekoloogia juurde tõi? Ämmaemandaks õppimise ajal alustasin juhuse tahtel tööd günekoloogiaosakonnas hooldajana. Tööd oli

Toetaja lugu: Naiste tugisammas juba 34 aastat Read More »

Kas õed tõesti ei taha õppida?

Eestis õigusruumi nõuete kohaselt peavad praktiseerivad õed osalema igal aastal vähemalt 60 tunni ulatuses täienduskoolitusel. Eesti Õdede Liidu 2024. aasta küsitlus näitas, et selle nõude täitis vaid 59% õdedest. Kas see võiks olla märk õppimissoovi puudumisest või millestki muust?  Oma 2025. aasta andragoogika magistritöös Tallinna Ülikoolis otsisin vastust küsimusele, miks Eesti õed ei osale täienduskoolitusel

Kas õed tõesti ei taha õppida? Read More »

Laste intensiivravijärgne sündroom – nähtamatu probleem, mis vajab tähelepanu

Intensiivravi päästab üha rohkem laste elusid, kuid sageli jääb tähelepanuta ravi varjukülg – laste intensiivravijärgne sündroom. See on tõsine ja aladiagnoositud probleem, mis mõjutab sügavalt laste ja nende perede elukvaliteeti ning võib avalduda alles pärast haiglast lahkumist.  Tartu Tervishoiu Kõrgkooli õe õppekava vilistlased Jelena Filippova ja Regina Heinmets uurisid oma lõputöös „Laste intensiivravijärgne sündroom ja

Laste intensiivravijärgne sündroom – nähtamatu probleem, mis vajab tähelepanu Read More »

Mida teha, kui õe tegevust filmitakse või arvustatakse sotsiaalmeedias?

Telefoniga pildistamine ja filmimine on saanud igapäevaelu lahutamatuks osaks. Tervishoiuasutustes on populaarne filmida näiteks sidumisi, niitide eemaldamisi ja EMOs viibimist. Kas ja mis tingimustel on see lubatud? Kuidas õde enda privaatsust kaitsta saab? Enamik tervishoiuasutusi keelab töötajate ja teiste patsientide loata pildistamise ja filmimise. Näiteks Tartu Ülikooli Kliinikumi tervishoiuteenuse osutamise üldtingimustes on kirjas, , et

Mida teha, kui õe tegevust filmitakse või arvustatakse sotsiaalmeedias? Read More »