õendusest

Sotsiaalministeerium saatis kooskõlastusringile seaduste muudatusettepanekud, millega luuakse võimalus maksta lähtetoetust tervishoiusüsteemi naasvatele õdedele, kui nad asuvad tööle maapiirkondadesse. Samuti muudetakse paindlikumaks apteekrite lähtetoetuse tingimusi. „Lähtetoetuse loomine aitab motiveerida muudel elualadel töötanud ja tervishoiust eemal olnud õdesid tervishoidu naasma ja valima endale erialast töökohta väljaspoole suuremaid keskusi. Esialgu on kavas maksta lähtetoetust Ida-Virumaale tööle asuvatele õdedele, […]

Eesti Õdede Liit kutsub vähemalt korra aastas kokku oma auliikmed. „Pakume neile võimalust koos olla ja tutvustame, mida õdede liit on vahepeal ära teinud ja mis on edasised plaanid,“ räägib Eesti Õdede Liidu president Anneli Kannus. 2022. aastal toimus auliikmete kokkusaamine Padise mõisas. Kokkusaamisest valmis video, kus meie liidu tänane president koos endiste juhtide ja

2021. aasta oktoobris käivitus esmakordselt Klaabu-nimeline projekt, mille eesmärk on hõlbustada ja kiirendada inimeste ligipääsu vaimse tervise ravile. Kui alguse sai Eesti Psühhiaatrite Seltsi algatatud projekt koostöös Tartu Ülikooli Kliinikumi ja Tervisekassaga Lõuna-Eestis, siis tänaseks on ettevõtmisega liitunud ka Pärnu ning Viljandi piirkond. Klaabu üks põhieesmärke on tagada, et esmased abivajajad pääsevad vastuvõtule 28 päevaga.

2021. aasta oktoobris käivitus esmakordselt Klaabu-nimeline projekt, mille eesmärk on hõlbustada ja kiirendada inimeste ligipääsu vaimse tervise ravile. Kui alguse sai Eesti Psühhiaatrite Seltsi algatatud projekt koostöös Tartu Ülikooli Kliinikumi ja Tervisekassaga Lõuna-Eestis, siis tänaseks on ettevõtmisega liitunud ka Pärnu ning Viljandi piirkond. Klaabu üks põhieesmärke on tagada, et esmased abivajajad pääsevad vastuvõtule 28 päevaga.

Eelmise aasta lõpus toimus Tartu Ülikooli Kliinikumi erakorralise meditsiini osakonnas (EMO) töörõõmuspetsialistide pilootprojekt. Idee sai alguse sellest, kui võtsin endale kutsika. Koer Nala käis minuga mõne korra osakonna administratiivruumides kaasas. Need põgusad käigud tekitasid personalis suurt elevust ning esmane idee, et osakonnas võiks koer käia regulaarselt, tuli kolleegidelt. Nii tekkis mõte teema kohta rohkem uurida

Tartu Ülikooli Kliinikumi intensiivraviosakonna meeskond läbis 2022. aasta sügisel Karolinska Instituudi projekti Healthcare Transformation Academy raames innovatsioonisaadikute kursuse, mis käsitles probleemide lahendamist disainmõtlemise meetodil. Meie eesmärgiks on patsientide heaolu ning huvitume sellest, mis saab patsientidest pärast intensiivraviosakonnas viibimist ja pärast kriitilist haigust. Intensiivraviosakonna patsiendid kannatavad tihti kognitiivsete, füüsiliste ja vaimsete probleemide all. Soovisime kursusel osalemisega

Ida-Viru Keskhaigla õenduse ja patsiendikogemuse juht ning juhatuse liige Ksenia Verhovskaja usub, et tervishoiutöös ja õenduses on kõige olulisem empaatia ja hea koostöö. Kuidas sa jõudsid õenduse juurde? Huvi tervishoiu vastu on mul olnud nii kaua, kui ennast mäletan, kuigi lapsena tahtsin saada hoopis loomaarstiks. Lapse ja noorukina pidin terviseprobleemide tõttu tihti viibima haiglas, kus

Õendus elab pidevas muutuses. Õe ameti kõrval on nüüd ka kõrgem õe professionaalsuse tase – eriõde. Eriõde III pädevust saab taotleda viieks aastaks vastavat avaldust ja dokumente esitades kõrgharidusega õde, kes on spetsialiseerunud kitsamale õendusvaldkonnale, kuid spetsialisti- või magistriõpet veel läbinud ei ole. Pädevust hindab Eesti Õdede Liidu pädevuse hindamise komisjon. Eriõe haridust nõudvatel ametikohtadel