Eesti Õdede Liidu volikogu tunnustab ja tänab teadustööde hindamiskomisjoni otsuse alusel tõenduspõhise õenduse arendamise eest järgmiste teadustööde autoreid:
Triinu Kurvitsa ja Diana Virumäe magistritöö „Insuldijärgse kontroll-loendi (Post-Stroke Checklist) kohandamine Eestis kasutamiseks“, 2024. Eesti Tervisekassa auditist selgus, et insuldi läbipõdenute raviteekond Eestis on killustunud, mistõttu jäävad paljude patsientide ja nende lähedaste vajadused tähelepanuta. Inimkeskse tervishoiuteenuse pakkumise oluline eeldus on vajaduste objektiivne ja standarditud hindamine. Seetõttu püstitati arendusprojektis eesmärk kohandada Eestis rahvusvaheliselt tunnustatud insuldijärgne kontroll-loend (ingl Post-Stroke Checklist, PSC), et paremini hinnata insuldi läbipõdenud inimeste ja nende perede vajadusi. Mõõdiku kasutuselevõtt muudab eriõe vastuvõtud struktureerituks ja tagab insuldipatsientidega tegelevate õdede vastuvõtu ühtlasema kvaliteedi üle riigi. Standardne vajaduste hindamine suurendab patsientide rahulolu insuldiõe vastuvõtu teenuse kvaliteediga ja aitab vähendada insuldipatsientide suremust.
Albina Šideri magistritöö „Eriõdede (endokrinoloogias) sekkumised ja neid mõjutavad tegurid 2. tüüpi diabeeti põdevate täiskasvanute patsiendiõpetuses: kvalitatiivne uurimus“, 2024. Magistritöö toob esile töökorralduslikud kitsaskohad, nagu suur töökoormus, piiratud õigused ja ühtsete juhiste puudumine. Uuring rõhutab eriõdede olulisust ning vajadust standardsete infomaterjalide järele krooniliste haigustega patsientide toetamisel. Töö tulemused aitavad täiustada diabeediõdede tööd ning annavad sisendi tervishoiuasutustele ja poliitikakujundajatele. Samuti juhib see tähelepanu vajadusele kohandada organisatsioonikultuuri ja töökorraldust, et eriõdede panus diabeedi ennetusse ja ravisse oleks tõhusam. Uuringul on märkimisväärne rakenduslik väärtus, mis toetab diabeediõenduse arengut Eestis.
Kairi Eliisabet Valdi magistritöö „Posttraumaatilise südameseiskuse tegevusjuhis ja simulatsioonkoolitus Tallinna Kiirabi jaoks“, 2024. Tegemist on teaduslikult ja praktiliselt väärtusliku panusega Eesti kiirabi valdkonda. Töö tulemused on aidanud täiustada traumahaige elustamise koolitusi Tallinna Kiirabis, pakkudes kiirabitöötajatele arusaadavat ja rakendatavat HOTT-algoritmi, mis on viinud positiivsete muudatusteni nende praktilistes oskustes. Tagasiside koolitusele on olnud ülimalt positiivne ning loodud tegevusjuhise rakendamine on andnud traumahaige elustamisel paremad tulemused. Töö praktiline väärtus kajastub ka laiemates plaanides, sealhulgas ettepanekus teadustöö esitlemiseks Eesti Kiirabi Liidu juhatuse koosolekul. Kairi Eliisabet Valdi teadustöö aitab tõsta kiirabi kvaliteeti ja päästa elusid.
Alina Vilderi magistritöö „Täiskasvanud põletusravi patsiendi enteraalse toitmise õendustegevuste protokolli väljatöötamine SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla intensiivravi keskuses“, 2024. Magistritöö pakub selget ja praktilist lahendust enteraalse toitmise tõhustamiseks intensiivravi osakonnas. Töö tulemusena valminud protokoll tagab patsiendile toiduenergia vajaduse määramise ja õige toitmise, arvestades tõenduspõhiseid rahvusvahelisi soovitusi. Protokolli kasutuselevõtt tugevdab tervishoiu kvaliteeti, toetades standardseid õendustegevusi ja nende järjepidevat rakendamist. Positiivne tagasiside haiglalt ja personalile plaanitud koolitus näitavad, et töö on väärtuslik ja arendav panus paremate patsienditulemuste saavutamiseks põletusravis.
Gerli Mõtsi doktoritöö „Eetilised probleemid õenduses enne COVID-19 pandeemiat ja pandeemia ajal: mitmemeetodiline uuring“, 2025. Doktoritöös käsitletakse eetilisi probleeme, millega õed sageli oma kutsetöös kokku puutuvad. Eestis tulenevad probleemid peamiselt patsiendi õiguste ohustamisest, õdede professionaalse rolli ja autonoomia ebamäärasusest ning mittetoetavatest töötingimustest ja suhetest. Olulised soodustavad tegurid on reguleerimata ja ülemäärane töökoormus, ajaloolised ja sotsiaalkultuurilised mõjud ning ebapiisav valmisolek kriisideks. Eetiliste probleemide analüüsimine aitab tuvastada ja parandada puudujääke kliinilises praktikas, meeskonnatöös ja juhtimises. Doktoritöös rõhutatakse vajadust töökoormuse reguleerimiseks, õdede professionaalse rolli täpsustamiseks ning koostööl põhineva organisatsioonikultuuri edendamiseks. Samuti on oluline keskenduda kriisideks valmistumisele ja hariduse tähtsusele eetilise kompetentsuse arendamisel. Tõhus eetiliste probleemide käsitlemine aitab parandada nii tervishoiuteenuste kvaliteeti kui ka õdede töökeskkonda.
