Eesti Õdede Liidu Lääne piirkonnas on toimunud oluline muudatus – alates 1. novembrist on piirkonnal uus juht Kätlin Lillemaa. Millised on Kätlini mõtted ja ootused uues ametis? Millega sa igapäevaselt tegeled? Töötan Pärnus pereõena. Varem töötasin lisaks SA Pärnu Haigla kardioloogia üksuses õena, kuid viimastel aastatel ma enam valveid teinud ei ole. Miks otsustasid kandideerida […]
Saame tuttavaks Lääne piirkonna uue juhiga Read More »
Käes on iga-aastane nohu, köha ja viirushaiguste kõrgaeg ja Eesti Proviisorapteekide Liit (EPAL) kutsub koos Eesti Õdede Liidu ja teiste tervishoiutöötajatega inimesi üles esimeste sümptomite tekkimisel alustama esmalt apteegist. Apteek on sageli asukohas, kus käiakse igapäevaselt ning ekspertnõu ja abi on lihtne küsida. Kergemad hooajalised tervisemured on sageli võidetavad kodus, iseravimise ja sümptomeid leevendavate käsimüügiravimite
Viirushaiguste hooajal alusta apteegist Read More »
Liigne patsientide arv ühe õe kohta mõjutab nii patsiendile osutatava õendusabi kvaliteeti kui ka õe heaolu. Kuna õe-patsiendi suhtarvude kehtestamisel on eeskujuks olnud Austraalia, vaadakem lähemalt, mida on Eestil Austraalia kogemusest õppida. Euroopa Komisjon avaldas hiljuti Eesti riigiaruande, milles analüüsiti riigi majandus-, sotsiaal-, tööhõive-, struktuuri- ja eelarvepoliitika suundumusi ning esitati soovitusi nende valdkondade tõhustamiseks. Aruandes
Õe-patsiendi suhtarvud Austraalias Read More »
2024. aastal võeti Eestis kasutusele 2. tüüpi diabeedi mittefarmakoloogiline ravijuhend, mille eesmärk on toetada süsteemset lähenemist elustiilisoovituste rakendamisel. Kuidas õed juhendit rakendavad ning millised on peamised takistused ja võimalused? 2. tüüpi diabeet on Eestis ja maailmas kasvav rahvatervise probleem, mis mõjutab rohkem kui 500 miljonit inimest. Eestis on diagnoositud ligi 100 000 juhtu, kuid tegelik levimus
Õdede kogemused ja takistused elustiilijuhendi rakendamisel diabeediravis Read More »
Üha sagedamini jõuab professionaalne tervishoiuteenus inimese koju. Koduõed on otsekui sild patsiendi ja tervishoiuasutuste vahel, nad aitavad patsiendil toime tulla krooniliste ja ägedate haigustega ning toovad vajaliku õendusteenuse ka nendeni, kel on tervishoiuasutusse liikumine keeruline. Aina Saarma, koduõde Viimsi, Muuga ja Pirita piirkonnas, meeskonna juht-vastutav õde, vaimse tervise õde, õdede koolitaja, EÕLi volikogu juht,
Koduõde viib tervishoiuteenuse iga patsiendini üle Eesti Read More »
Sotsiaalministeerium ja Haridus- ja Teadusministeerium sõlmisid koos kõrgkoolide ja erialaliitudega kolmanda tervishoiu kõrghariduse konsensusleppe aastani 2030. Lepe toob tervishoidu rekordilised ja kasvavad vastuvõtumahud: suureneb õdede põhiõppe ja tegevusterapeutide vastuvõtt ning esmakordselt lepitakse kokku eriõdede magistriõppe koolitusmahud. Sotsiaalminister Karmen Joller rõhutas, et lepe on märgiline samm tervishoiutöötajate puuduse ja tööjõu vananemise probleemi lahendamisel. „Tervishoiuvaldkonnas töötavaid inimesi on juba praegu liiga vähe ning ligi kolmandik arstidest ja veerand õdedest on pensionieas
Uus konsensuslepe toob tervishoiu kõrgkoolidesse rekordarvu õppekohti Read More »
Seksuaal- ja soovähemuses (LGBTQ+) noortel esineb rohkem depressiooni, ärevust, suitsiidimõtteid ja -katseid võrreldes eakaaslastega, kes ei kuulu vähemusgruppidesse. See muudab eriti oluliseks täiskasvanute, sealhulgas kooliõdede valmisoleku märgata, mõista ja toetada. Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli terviseteaduste magistriõppe vaimse tervise õenduse lõpetanu Elis Piirsalu uuris oma magistritöös kooliõdede teadlikkust seksuaal- ja soovähemuste teemadel. Valimis oli 120 kooliõde, kellest
Kooliõde kui LGBTQ+ koolinoorte liitlane Read More »
Viimastel aastatel on üha enam hakatud pöörama tähelepanu meeste tervisele ja tervelt elatud aastate olulisusele. 2022. aastal korraldatud 40–49-aastaste meeste terviseuuringust selgus, et Eestis on 44% meestest ülekaalulised ja 27% rasvunud. Ligi 55%-l meestel esines kõrge vererõhk ning 33% hindas oma tervislikku seisundit vaid rahuldavaks. Kui vaatame meeste tervist laiemalt, tuleb tähelepanu pöörata juba noormeeste
Meeste tervisest ja noormeeste tervisekäitumisest Read More »
Viimastel aastatel on üha enam räägitud tervishoiutöötajate väsimusest – mitte ainult füüsilisest, vaid ka vaimsest ja emotsionaalsest kurnatusest. Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) hinnangul kujuneb see sageli välja pikaajalise ülekoormuse tulemusena, kui puhkamiseks ja taastumiseks jääb järjepidevalt liiga vähe aega (WHO, 2022). Tervishoius töötades on loomulik anda endast parim. Inimeste aitamine ongi selle töö sisu. Paraku on
Ületöötamine ei ole pühendumuse märk – see on süsteemi rike Read More »
Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli õenduse üliõpilane Cathy Rannus kirjutas 2025. aasta kevadel lõputöö, mille tulemusena valmis praktiline tööraamat ülekaaluliste ja rasvunud patsientide toitumisharjumusi käsitlevaks nõustamiseks pereõenduses. Tööraamat sündis autori isiklikust kogemusest rasvunud patsiendina ja soovist pakkuda tõenduspõhist tuge seal, kus tavapärane vastuvõtuaeg jääb liiga lühikeseks, pereõdede soovitused üldiseks ning patsientide pingutused lühiajaliseks. Uurimistöö peamine eesmärk oli
Ülekaalu ja rasvumisega võitlemine algab pereõe kabinetist Read More »