Mida peab teadma ületööst?

Õdede liidu juhatusele on tulnud mitmeid küsimusi summeeritud tööaja ja ületunnitöö kohta. Võtame teema pulkadest lahti, et iga õde teaks oma õigusi ja saaks vajadusel enda eest seista.  

Mida tähendab summeeritud tööaeg?

Siiri Puru
Foto: Argo Ingver

Summeeritud tööaeg tähendab, et töötunnid võivad arvestusperioodi jooksul jaotuda ebaühtlaselt. Näiteks võib töötaja sama kuu ühel nädalal teha kolm 12-tunnist vahetust, järgmisel nädalal neli kaheksatunnist vahetust. Sellisel juhul lepitakse töölepingus kokku tööajaarvestuse kohaldamises ja arvestusperioodi pikkuses. Summeeritud tööaja arvestust kasutatakse eelkõige seal, kus töötatakse graafiku alusel, ehk suures osas tervishoiust.  

Arvestusperioodi lõpus vaadatakse üle, kas kokku on tulnud lepingus sätestatud arv töötunde. Siis selguvad ka üle- ja alatunnid.  

Summeerimise arvestusperioodiks võib olla kuni neli kuud. Summeeritud tööaja korraldus peab olema kõigile osapooltele selge. Tavaliselt on see kirjas asutuse töökorralduse reeglites, kus muu hulgas peab töötajale olema üheselt arusaadav, millal ta saab teada järgmise kuu graafiku, millal algab tööaja arvestusperiood ja kui pikk see on. Tööaja arvestusperiood ei pea algama aasta algusest. 

Samuti on oluline teada, et summeeritud tööaja arvestus annab võimaluse lühendada iganädalast järjestikust puhkeaega 36 tunnile. Tavalise tööaja puhul peab pakkuma 48 tundi järjestikust puhkeaega.  

Kui juhtub, et tööleping lõpeb arvestusperioodi keskel, tuleb üle vaadata, kui suur osa tundidest on tehtud. Kui töötaja on teinud vähem tunde, kui on kokku lepitud, peab tööandaja lisaks töötatud tundidele välja maksma ka alatunnid.  

Mis on ületunnitöö?  

Ületunnitööks loetakse üle kokkulepitud aja töötamist, mida võib teha vaid tingimustel, kui selle kohta on töötaja ja tööandja sõlminud eraldi kokkuleppe ning täiendava ületunnitöö tegemine ei ole töötajale ebamõistlikult kahjulik. Töölepingu sõlmimisel ei saa leppida kokku, et töötaja teeb ületunnitööd vastavalt vajadusele, sest ületunnitöö puhul on alati tegemist eriolukorraga. Näiteks kui valve lõpuks ei ole kõik ülesanded tehtud ja tööle tuleb jääda kauemaks, tuleb tööandjat viivitamata teavitada ning kokku leppida ületunnitöö tegemine ja hüvitamine. Kui kokkulepet pole, ei ole töötajal kohustust ületunnitööd teha ega ka õigust nende tundide eest tasu küsida.  

Tööandjal on ühepoolselt erandkorras õigus nõuda ületundide tegemist, kui see on põhjendatud erakorralise ja ajutise olukorraga, eelkõige kahju tekkimise ärahoidmiseks. Selline olukord tekib näiteks siis, kui ühe vahetuse lõpus ei saabu järgmise vahetuse töötaja tööle. Sel juhul võib tööandja nõuda eelmise vahetuse töötajalt ületunnitööd kuni asendaja saabumiseni, et ära hoida kahju patsientidele.  

Hilisemate vaidluste vältimiseks on mõistlik kõik kokkulepped kirjalikult vormistada, et seda oleks võimalik vajadusel tõestada. Selleks sobib kenasti näiteks meilivahetus või telefonisõnum. 

Kuidas minu tööandja ületunde hüvitab? 

2022. aasta augustis jõustunud töölepinguseaduse muudatusega tekkis tööandjale kohustus töötajat teavitada ületundid hüvitamise ajast ja viisist.

Summeeritud tööaja korral on tööandjal kohustus kõik ületunnid arvestusperioodi lõpuks fikseerida. Näiteks kolmekuulise arvestusperioodi ajal, kui töötaja teeb jaanuaris 168 normtöötunni asemel 178 töötundi (tekib 10 ületundi), veebruaris 152 töötunni asemel 150 tundi (tekib 2 alatundi) ning märtsis ettenähtud 184 töötundi (ei teki ei üle- ega alatunde), siis kolmekuulise arvestusperioodi lõpuks tekib töötajal kokku 8 ületundi.  

Töölepingu seaduse § 44 lõike 6 kohaselt hüvitab tööandja ületunnitöö tasulise vaba ajaga, mida on sama palju kui tehtud ületööd, kui ei ole kokku lepitud ületunnitöö hüvitamist rahas. Kui ületunnitöö hüvitatakse rahas, tuleb töötajale selle eest maksta 1,5-kordset tasu. 

Kui palju ületunde teha tohib?  

Tööandja ja töötaja võivad kokku leppida, et töötaja teeb rohkem tööd, kui lepingus fikseeritud, ja seda olenemata sellest, kas töötaja töötab osalise või täistööajaga. Siiski ei tohi seda teha lõpmatult. Töötaja tööaeg ei tohi ületada keskmiselt 48 tundi nädalas. Absoluutne tööaeg koos ületunnitööga ei või ületada keskmiselt 52 tundi seitsmepäevase vahemiku kohta neljakuulise arvestusperioodi jooksul. Keskmist arvutatakse kuni neljakuulise ajavahemiku jooksul, summeeritud tööaja korral arvestusperioodi lõpus.  

Viidatud tööaja piirangut ei ole lubatud ületada ka siis, kui töötaja on ise nõus rohkem töötama. Olukorras, kus pooled on kokku leppinud täiendavas ületunnitöös, tuleb silmas pidada asjaolu, et see ei tohi olla kahjulik töötaja tervisele.  

Tööandja ei saa ületunnitöö tegemist nõuda alaealiselt, rasedalt ega töötajalt, kellel on õigus saada rasedus- ja sünnituspuhkust. Samuti ei tohi ületunnitööd nõuda töötajalt, kes puutub töökeskkonnas kokku sellise ohuteguriga, et tema tööaeg on seaduse alusel lühendatud.

Viimased uudised

Tunne oma esindajaid!

Alates sellest numbrist tutvustame Eesti Õdede Liidu volikogu töökaid esindajaid.

Õdede puuduse leevendamine on prioriteet vaid sõnades?

Konsensuslepe tähistab veebruaris esimest sünnipäeva. Tehtud on selle ajaga piinlikult vähe.

Innovatsioon: Peavaluäpp Migrevention aitab kiirendada patsiendi teekonda tervishoiusüsteemis

Migreventioni kasutajarakendus on Eesti kõige kasutatum digitaalne peavalupäevik.

Mida peab teadma ületööst?

Vastab Eesti Õdede Liidu lõuna piirkonna juht Siiri Puru.

Pereõdede tervisehindamise mõõdikud ootavad digitaliseerimist

Tervisehindamise mõõdikute digiversioonid aitavad õendusprotsessi optimeerida ja parandada teenuse kvaliteeti.

Fookuses eakate jalaprobleemid

Jalgadega seotud probleemid mõjutavad inimest kogu elu vältel ning vanuse kasvades probleemide hulk suureneb.