Õendusteenuse kvaliteet Lätis, Taanis ja Norras

Läti
Dita Raska, Läti Õdede Liidu president

Lätis töötatakse õendusekspertide abiga järgmise 16 kuu jooksul välja esimesed õenduskvaliteedi indikaatorid, mis on otseselt seotud õenduse juhtnööridega. Eriõendus on Lätis hetkel veel ideetasandil. Sel sügisel moodustavad Läti Õdede Liit ja meie partnerid töörühma, mis keskendub eriõdede praktikastandardi loomisele. Seda saaks hiljem kasutada ka ülikooli magistriprogrammis. Seega, me oleme alles oma tee alguses.

Taani
Anni Pilgaard, Taani Õdede Liit, esimene asepresident

Meil on Taanis tervishoiuteenuste riiklik kvaliteediprogramm, mille eesmärk on tagada teenuste kõrge väärtus, hea kvaliteet ja turvalisus patsiendile. Programm koosneb erinevatest elementidest, mille hulgas on ka kaheksa riikliku eesmärki, mida hinnatakse igal aastal. Üks neist kaheksast on n-ö kõrgekvaliteediline ravi. Teenuse üldkvaliteeti hinnatakse 85 kliinilise kvaliteedi andmebaasi kaudu. Need andmebaasid on aga väga haigusespetsiifilised ning indikaatorid ei ole suunatud otse õendusele.

Seega ei ole meil Taanis iseseisvat riiklikku süsteemi, millega saaks õendusindikaatoreid süstemaatiliselt mõõta. Meil on olemas korralduslik ettekirjutus terviseandmete kohta ning juhend õendusspetsiifilise dokumentatsiooni kohta, mis kirjeldavad suurema täpsusega seda, kuidas õendust dokumenteerida. Registris olevat infot mõõdetakse ja analüüsitakse. Taani on pigem keskendunud juhirolli seostele kvaliteeti väärtustava ja toetava kultuuri loomisel ning hetkel tegutseme, et luua riiklik kvaliteedisüsteem. Teeme osapooltega tihedat koostööd, et tagada suurem fookus õenduse dokumentatsioonile, kvaliteedile ja hindamisele.

 

Lisaks paneme rõhku sellele, et et tuua süstemaatilised õendusindikaatorid samale tasemele teiste tervishoiuspetsialistide omadega. Lisaks sellele on meil süstemaatiline patsiendiravi hindamise portaal ning riiklik ebasoodsatest tervishoiusündmustest teatamise süsteem. Viimases saavad nii tervishoiuspetsialistid, patsiendid kui ka nende lähedased teatada vigadest ravimenetluses. Süsteemi eesmärk on suurendada patsienditurvalisust ja ravikvaliteeti õppimise ja hindamise kaudu.

Eriõed on Taanis veel võrdlemisi uus mõiste. Esimesed eriõed lõpetasid kooli alles 2021. aastal. Haridus selles vallas on korraldatud nii, et see oleks keskendunud asukohaspetsiifiliselt vanemaealiste hooldusele. Rahvusvaheline kirjandus ja andmed näitavad, et eriõdedel on väga positiive mõju õenduskvaliteedile. Seega oleme keskendunud eriõdede arvu suurendamisele Taanis, et suurendada patsientide heaolu.

Norra
Anita Rabben Asbjørnsen, Norra Õdede Liit, rahvusvaheliste suhete nõunik

Norra tervisenõukogu avaldab iga aasta riikliku kvaliteediraporti. Raport võtab kokku põhieesmärgid ja -tegevused erinevate tervishoiuindikaatorite kaupa. 2021. aasta lõpus koosnes süsteem 188 indikaatorist, mis olid jagatud 16 tegevusala vahel (nt esmatasand, hambatervishoid, erakorraline tervishoid, vaimne tervis jne). Süsteemis on omal kohal ka indikaatorid, mis on eriti olulised just õenduse kontekstis. Näiteks on olemas indikaator „Tervishoiuteenusega seostatavad infektsioonid (TSI) haiglates ja õendushaiglates“.

Paigas on ka süsteem, millega jälgitakse õendushaiglate patsientide toitumist. Lisaks on olemas õendusega seotud indikaatorid, mida saab seostada töötajate haiguslehtede tasemega, patsientide isikliku tagasisidega, haiglas olevate patsientide arvuga.

Peab mainima, et üldise probleemina on üleval õendusspetsiifiliste indikaatorite puudumine. Õendusel on, võttes arvesse selle üldpanust tervishoiusüsteemi, kõige suurem roll tervishoiuteenustes. Siiski, suurem osa indikaatoreid on seotud arstide tehtavate protseduuridega. Ka indikaatorite valikust ja nimetustest kumab läbi traditsiooniline mõtteviis, kus eelistatakse haiguste ravimist tervise edendamisele ja haiguste ennetamisele.

Tervishoiutöötajad peavad seaduse järgi Norra Terviseametile teada andma, kui leiab aset patsiendi tahtmatu ohujuhtum. 2021. aastal leidis aset 1077 sellist juhtu. Norra tervisenõukogul on olemas kvaliteedi ja patsiendi turvalisuse tegevuskava, mille põhieesmärk on integreerida kvaliteet ja patsienditurvalisus indikaatorteemaga, luua võimalused jagatud teadmiste loomiseks ja tekitada õppimisaldis kultuur, kus on suur roll avatusel, kvaliteedil ja turvalisusel.

Tehnoloogiate kasutuselevõtul ja e-tervise lahendustel on suur potentsiaal kvaliteeti ja patsienditurvalisust tõsta, seda nii jälgimises kui ka teenuse pakkumises.

Digitaliseerimine, mis on otseselt seotud kvaliteedi ja turvalisusega, koosneb peamiselt ühtse õenduskeele rakendamises elektroonilistes patsiendiandmestikes. Norra on otsustanud kasutada standardit SNOMED CT, kasutades õenduses ICNP klassifikaatorit. Infoedastajad töötavad hetkel selle nimel, et integreerida terminoloogiat süsteemides nii, et see lihtsustaks andmekogumist, kuid hoiaks siiski kvaliteedi ja võimaluse infot õendusuuringutes kasutada kõrgel.

Andmete digitaliseerimine ja kogumine kvaliteediindikaatorite nimel otse õendusdokumentatsioonist on oluline, et tuua parim praktika patsiendini ja saavutada infopõhine õenduspraktika.

Viimased uudised

Kirev terminoloogia meie armsas emakeeles

Ühine terminoloogia on mõistmise ja koostöö alus. Mõistete ühtlustamiseks kutsus EÕL kokku komisjoni.

Tartu Ülikool lõi koos Norra ülikooliga patsiendiohutuse õppeaine

Õppeaine toimub uudses formaadis, kus ühel kursusel õpivad nii praktiseerivad õed kui magistrandid.

Õde, abiõde, eriõde – mis on nende ametinimetuste taga

Anneli Kannus selgitab, mis eristab kolme sarnase nimega professionaali: õde, eriõde ja abiõde

Milleks Õdede Liidule rahvusvahelised õendussuhted?

Eesti Õdede Liidu asepresident Gerli Liivet tutvustab rahvusvahelisi organisatsioone, kuhu EÕL kuulub.

Platseebo ja notseebo – teadus ja ebausk

Eesti Tervisemuuseumi peavarahoidja Eero Kruusmaa räägib platseebost ja notseebost.

Miks on eriõde vajalik …

Eesti Õdede Liidu asepresident Gerli Liivet räägib eriõenduse kasulikkusest tervishoius.