Meditsiin ja tervishoid – ühe mündi kaks külge

Eesti inimeste eluiga pikeneb, kuid tervena elatud eluaastad tammuvad ühel kohal. Meil on liiga palju haiguseid, mis on välditavad. Rasvumine, suitsetamine ja purjutamine on kolm konkreetset riskitegurit, mida on inimesel võimalik otseselt mõjutada. Ennetustegevuse, elustiili muudatuste ning õigeaegse ravisekkumisega on võimalik vältida isegi surmasid. Kuidas seda siis teha? Esimese sammuna tuleb mõista, mis on tervishoid ja mis meditsiin ning kus saab inimene ise oma tervise eest seista.

Meditsiin on Eestis maailmatasemel

Kõik, mis sõltub otseselt arstidest, nende teadmistest, oskustest ja soovist pakkuda patsientidele maailmatasemel meditsiini, meil toimib. Meditsiinitehnika tervishoiuasutustes on kaasaegne ning uuringud, diagnoosimine ja opereerimine toimivad. Arstid suhtlevad kolleegidega kogu maailmas, et vahetada teadmisi ja pakkuda parimat ravi. Ravimipoliitikaga tegeletakse Eesti väiksust arvestades täitsa hästi. Haigekassa pingutab koos erinevate ühendustega, et lisada uusi teenuseid ja ravimeid meie rahastusskeemidesse. Kõik on justkui olemas, aga ometi ravijärjekorrad pikenevad ning tervishoiusüsteemi koormatus järjest kasvab, sest tegeletakse vaid sümptomite probleemi mitte algpõhjusega: tervishoid ei toimi.

Lihtsustades võib muidugi öelda, et kõiges on süüdi personalipuudus – oleks rohkem spetsialiste ja raha, siis saaksime pakkuda kohe rohkem meditsiiniteenuseid ja järjekorrad kaoksid. Ainult see „oleks“… Haigekassa ümbernimetamine tervisekassaks on üks samm sajast, mis tuleks teha, et tervishoid paranema saaks hakata. Üldine teadmine tervisest ja selle hoidmisest on veel ahtakene. Tervishoius pole ennetustööga tegelemiseks piisavalt aega, ressurssi ning ka eesmärke.

Eesti inimestel puuduvad sageli teadmised enda hoidmiseks ning tervist ja võimalikult terveks jäämise olulisust ei väärtustata. Tehakse ebatervislikke valikuid ja ei arvestata, kui palju kahju toob näiteks liigne sool toidus või pidevate suhkrurikaste mullijookide tarbimine. Nii elab Eesti mees 20 aastat oma elust haigena ja sureb varem kui Eesti naine.

Sageli unustatakse, et tervis on füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund (ehk tasakaal), mitte ainult haiguse või puude puudumine! Terve saab olla ka siis kui haigus või probleem on tänu ravimitele ja elustiili muutustele kontrolli all ehk sisuliselt ei sega igapäevaelu.

Tervishoius on juhtiv roll õdedel, kes tegeleva inimese tervisega terviklikult, aidates kohandada raviplaani inimese eripärade, puuete või elustiiliga. Paljude tervisemurede lahendamiseks piisab õdede-eriõdede pädevusest ning näiteks lisaks füsioterapeudi kaasamisest, et panna rõhk tervise hoidmisele. Ennetus- ja edendustegevus, elustiili mõjutamine ja tervishoidu erinevate spetsialistide (nt kogemusnõustajad, toitumisnõustajad) kaasamine võimaldab pakkuda paremat tuge ja vähendada tervishoiutöötajate koormust. Tõsi, koostööoskus ja usaldus teise professiooni esindajate osas peavad paralleelselt kasvama.

Me vajame tervishoiu ja meditsiini tasakaalu

Täna on kogu tervishoiusüsteem tugevalt kaldu meditsiiniabile. Tegeleme esmajärjekorras haigustega ja nende ravi rahastamisega. Oluline on, et iga inimene saaks õigel ajal abi ja tuge. Vahel tähendab tervishoius tugi ära kuulamist, milleks tänases tervishoiukorralduses pahatihti lihtsalt aega pole. Me kustutame pidevalt tulekahjut, kuigi võiksime seda ennetada.

Tervishoid ja meditsiin on mõlemad vajalikud. Mida rohkem on tervishoidu, seda vähem võiks (teoreetiliselt) vaja olla meditsiini. Meie ühine eesmärk peab olema hoida inimest võimalikult kaua võimalikult tervena. Selleks peame tervishoiu korralduse koos üle vaatama, et probleemide lahendamise kõrval jääks aega ka inimeste hoidmiseks.

Viimased uudised

Kirev terminoloogia meie armsas emakeeles

Ühine terminoloogia on mõistmise ja koostöö alus. Mõistete ühtlustamiseks kutsus EÕL kokku komisjoni.

Tartu Ülikool lõi koos Norra ülikooliga patsiendiohutuse õppeaine

Õppeaine toimub uudses formaadis, kus ühel kursusel õpivad nii praktiseerivad õed kui magistrandid.

Õde, abiõde, eriõde – mis on nende ametinimetuste taga

Anneli Kannus selgitab, mis eristab kolme sarnase nimega professionaali: õde, eriõde ja abiõde

Milleks Õdede Liidule rahvusvahelised õendussuhted?

Eesti Õdede Liidu asepresident Gerli Liivet tutvustab rahvusvahelisi organisatsioone, kuhu EÕL kuulub.

Platseebo ja notseebo – teadus ja ebausk

Eesti Tervisemuuseumi peavarahoidja Eero Kruusmaa räägib platseebost ja notseebost.

Miks on eriõde vajalik …

Eesti Õdede Liidu asepresident Gerli Liivet räägib eriõenduse kasulikkusest tervishoius.