Turvalise suve saladus

Eesti suvi on kahtlemata ilus aeg, kuid lustimisega kaasnevad mõnikord ka õnnetused. Nende olukordade lahendamiseks on vaja pisut teadmisi ja läbimõeldud koduapteeki.

Traumad ei hüüa tulles

Suviste seikluste käigus juhtub aeg-ajalt väiksemaid ja suuremaid õnnetusi. Haavade tekkimisel oluline need korralikult puhastada. Parimaks abiliseks on puhas voolav vesi, aga koduapteeki või reisikotti tasub varuda ka antiseptik. Väiksem haav või vill tasub katta plaastriga, suurema jaoks on tarvis sidet. Eelistada tasub ühekaupa steriilselt pakendatud plaastreid, sest need ei määrdu ja säilivad kauem.

Kui haava ümbrus on paistes, punetab ja haavast eritub kollakat läbipaistmatut eritist, on tekkinud palavik või haav ei parane, siis peab leidma võimaluse näidata haava tervishoiutöötajale.

Mõnikord on vigastus aga hoopis sisemine – nikastus, nihestus või isegi luumurd. Selleks on hea kodus hoida külmakotti või külmapihustit, et trauma piirkonna valu ja turset leevendada. Samuti tasub alati kodus hoida valu ja ka palavikku leevendavaid ravimeid. Trauma korral tasub kindlasti kaaluda ka erakorralise meditsiini osakonda pöördumist.

Liiga pikk pai päikeselt

Soojade ilmadega päikse käes viibides kipub ligi hiilima päikesepõletus, vedelikupuudus ja päikesepiste, mõnikord isegi kuumarabandus.

Päikesepõletuse vältimiseks tuleb kindlasti kanda päikesekreemi: täiskasvanutele tuleb valida vähemalt 20 päiksekaitsefaktoriga, lastel 50 päiksekaitsefaktoriga kreem. Kui päiksepõletus on juba tekkinud, aitavad jahe dušš ja jahutavad geelid (nt aaloega). Järgnevatel päevadel ei tohiks päikest peale võtta ja oodata, kuni naha punetus on tagasi tõmmanud. Kindlasti ei tasu päikesepõletusele määrida hapukoort ega õlisid, sest need ei lase nahal hingata.

Vedelikupuuduse ja ülekuumenemise vältimiseks tuleb juua vett ja vältida magusaid jooke ning alkoholi. Samuti tasub kanda heledaid riideid ja peakatet.

Päikesepiste sümptomiteks on tavaliselt üldine halb enesetunne, peavalu, pearinglus, iiveldus või oksendamine, mõnel juhul ka külmavärinad ja palavik. Sel juhul tuleb inimene suunata voodisse, laubale asetada külmavee lapid, vajadusel anda valuvastast ravimit. Kui  sümptomid süvenevad või inimene käitub ebaadekvaatselt, siis konsulteerida perearsti nõuandetelefoni 1220 või oma perearstikeskusega. Kui olukord muutub kriitiliseks, tuleb kutsuda  kiirabi.

Putukahammustustele sobib antiseptik

Kui sääskede või teiste putukate hammustustest tekkinud punnid kipuvad sügelema, tasub neid tupsutada antiseptikumiga. Olemas on ka mitmeid rahustavaid lahuseid ja salve, mida võib samuti peale määrida. Need tasub apteegist juba aegsasti varuda, sest õhtusel ajal, kui sääsed aktiivseks muutuvad, ei pruugi enam apteeki pääseda.

Üldiselt tekitavad putukate hammustused sügelust pigem hooaja alguses, hiljem oleme hammustustega juba harjunud ning reaktsioon muutub tagasihoidlikumaks. Kui sügelus on väga suur, siis võib võtta allergiarohtu, et ennetada sügeleva koha katki kratsimist.

Viimased uudised

Rikkalike teadmistega pereõde on kogukonna tugi

Anu Saar: „Mind innustab see, et saan inimestele kasulik olla, neid aidata ja neile ka leevendust pakkuda.“

Rikkalike teadmistega pereõde on kogukonna tugi

Inga Okas: „Pereõe töö on läinud mitmekesisemaks ja kohapeal tegutsemiseks on rohkem võimalusi.“

Kultuuriliselt kompetentne õendusabi – suur väljakutse

Õed on huvitatud ja valmis eri kultuuride kohta rohkem teadmisi saama, kuid täiendkoolitusi sel teemal napib.

Eriõendus areneb Euroopas iga aastaga

Edukas eriõe rollide rakendamine sõltub juhtide, praktikute ja koolitajate koostööst.

Kristi Rannus: õendus vajab inimlikkust

Õel peab olema päriselt soov ja tahe aidata, ta peab hoolima.

Õdede tööpinge ja vaimne tervis

Tööstressi ja ärevust tunnevad oma töös tervelt 83,5% küsitlusele vastanutest.