Mida tuleb jälgida terviseinfot otsides?

Terviseinfot otsides on võimalik leida tõendus- ja teaduspõhise info kõrval ka rohkelt tervist puudutavat väärinfot. Tervist puudutava väärinfo levik on üha suurenev probleem. Ädala perearstikeskuse pereõde Marelle Maiste jagab soovitusi, mida tuleks jälgida, et tuvastada, kas terviseinfo on tõendus- ja teaduspõhine.

Õed peavad ennast pidevalt uuendustega kursis hoidma. Kust soovitad õdedel infot otsida, et vältida valeinfo otsa sattumist?

Tänapäeval on üha keerulisem eristada tõendus- ja teaduspõhist infot väärinfost. Reklaamid sotsiaalmeedias on kavalamad ja targemad kui eales varem. Juba ühe sõna guugeldamise tulemusena pakub sotsiaalmeedia veel pikka aega reklaame ja kahtlasi lehekülgi, mis ühel või teisel moel on seotud otsitud märksõnaga.

Välismaiseid materjale sirvides soovitan esmalt teiste riikide nn parimaid praktikaid uurida. Ise kasutan silmaringi laiendamiseks sageli Ühendkuningriigi riikliku tervishoiu ja kliinilise kvaliteedi instituudi NICE (The National Institute for Health and Care Excellence) juhendeid.

Esmatasandil on kõigile tervishoiutöötajatele kättesaadav kliiniliste otsuste tugisüsteem, mis on pungil põnevast kirjandusest, valideeritud kalkulaatoritest-küsimustikest. See digiteeritud töövahend on vabalt kättesaadav kõigile pereõdedele ja -arstidele.

Mida tuleks veebist terviseinfot otsides jälgida?

Veebilehte külastades võiks mõelda, kes on selle veebilehe rahastaja ning kas lehel leiduv info võib olla kallutatud. Näiteks on .gov lõpuga veebilehed USA valitsuse rahastatud, veebilehe lõpp .edu tähistab haridusasutust, nagu kool, kolledž või ülikool, .org tähistab tavaliselt mittetulundusühinguid (nt kutserühmad; teadus-, meditsiini- või uurimisühingud; toetusrühmad) ning .com lõpuga veebilehed on kaubanduslikud veebisaidid (nt ettevõtted, ravimifirmad ja mõnikord haiglad). .com-lõpuga veebilehtede puhul peab lugeja olema teadlik, et lehe eesmärk on võib olla müügitulu suurendamine.

Usaldusväärsetel veebisaitidel on enamasti kontaktteave leitav, et seda kasutada ettevõttega ühenduse võtmiseks või lisaküsimuste esitamiseks.

Artiklite puhul tuleks jälgida, kes on selle koostanud, kes on kinnitanud ning millal. Veebilehtedel avaldatud allikate autorid ja kaasautorid peaksid olema enamasti välja toodud. Kui autor on olemas, tasub mõelda: kas see inimene on selle ala ekspert? Kas ja millises organisatsioonis see spetsialist töötab ning millised on selle organisatsiooni eesmärgid? Tasub jälgida, kas veebilehel kasutatakse küpsiseid (ingl cookies). Kas teie privaatsus on lehel kaitstud? Kas veebisaidil on selgelt kirjas privaatsuspoliitika? Tavaliselt on see leitav lehe allosas või eraldi lehel pealkirjaga „Privaatsuspoliitika“. Kui veebisait ütleb, et nad kasutavad küpsiseid, ei pruugi teie teave olla privaatne. Kuigi küpsised võivad veebikogemust avardada, võivad need olla ka ohuks. Näiteks kui otsite mingit konkreetset infot, hakkab veebileht teile pakkuma sarnast infot.

Uuringutest rääkides tasub meeles pidada, et meditsiiniuuringutega seotud uudised ja tulemused ei pruugi sisaldada alati kõiki olulisi fakte. Kriitiliselt tuleb mõelda, kelle seas on uuringuid läbi viidud (inimesed, loomad), kui palju oli uuringus osalejaid, kui kaua uuring kestis ning mis tüüpi uuring oli (kliiniline uuring vm) ja kes oli uuringu tellija (nt ravimfirma).

Endiselt on palju teavet paberkandjal, sh raamatutes. Raamatutes sisalduva terviseteabe hindamiseks peab esmalt vaatama raamatu ilmumise aastat ning vähem oluline ei ole raamatu autor, see, kas raamatus on allikaloendid ning kas teost on retsenseerinud ka teised eksperdid. Raamatute puhul vaatan mina kriitilise pilguga just ilmumisaastat. Tervisealane info uueneb väga kiiresti, kuid alati jäävad nn terviseküsimused, mis on aegumatud.

Kuidas on võimalik aru saada, et tegemist on valeinfoga?

Valeinfole viitab eespool nimetatud elementide puudumine või ebamäärasus (keegi kusagil on midagi väitnud), üldistused ja allikaloendite puudumine. Valeinfot liigub väga palju sotsiaalmeedia gruppides, kus paisatakse alusetuid väiteid, mis tekitavad inimestele palju segadust ja valearusaamu.

Mis on kõige levinum tervist puudutav valeinfo, mida pereõena oled patsientidelt kuulnud?

Eks valeinfo, mida usutakse, muutub ajas. Läbi aegade vist kõige tuntumad müüdid on seotud kehakaaluga. Alati on aktuaalne teema vaktsineerimine ning sellega seonduvad müüdid. Usun, et see nimekiri on väga pikk ja kirju.

Missugused võivad olla tervist puudutava valeinfo uskumise tagajärjed?

Tagajärjed võivad olla fataalsed. Reaalsuses ei pruugi tervishoiutöötaja õigel ajal teada saada, mis valeinfot patsient on tarbinud, sest inimene ei soovi seda tervishoiutöötajale avaldada. Jätkates näiteks MMSi manustamist, saab sellest tervisele ohtlik tegevus. Palju taolist väärinfot võib viia tervisekahjude tekkimiseni ning nende ravimine hiljem on tõenäoliselt juba suurem väljakutse.

Kuidas peaks õde käituma, kui vastuvõtule tuleb valet terviseinfot omav patsient, kes on veendunud oma info õigsuses?

Patsienti tuleb kuulata, mõista ning suunata ta usaldusväärsete infokandjateni.

Kuidas pereõde saab tervist puudutava valeinfo vastu võidelda?

Valeinfo vastu võitlemiseks saavad nii õde kui ka patsient infot analüüsida, säilitada kriitikameele ja usaldada spetsialiste.

 

USALDUS VÄÄRSED EESTIKEELSED ALLIKAD TERVISEINFO HANKIMISEKS

Kindlasti on üks usaldusväärsemaid allikaid ravijuhend.ee, kust leiab tõenduspõhised patsiendijuhendid. Patsiendijuhendid on teaduspõhised ning sealne info kindlasti usaldusväärne.

Paljud suuremad haiglad on koostanud infobrošüüre ja -materjale. Ka nende infot saab usaldada. Eesti Haiglate Liit on koondanud kõik taolised brošüürid kokku ja sealt leiab nii eesti kui ka venekeelseid materjale. Kõige suurem mure on ingliskeelsete ja muude võõrkeelsete materjalidega – puudub täpne ülevaade usaldusväärsetest allikatest.

Tervise Arengu Instituut (TAI) on teadus- ja arendusasutus, mis tegeleb rahva tervise uurimisega ning erinevate analüüside ja järelduste koostamisega. Teadus- ja arendusasutused tuginevad kindlatele allikatele ning edastavad ühiskonnale tõenduspõhist ja usaldusväärset infot. TAI kodulehelt leiab vastuseid paljudele päevakajalistele muredele.

Sotsiaalministeeriumi hallatav veebileht vaktsineeri.ee on saanud tuntuks eriti COVIDi tõttu. Veebileht eksisteeris küll juba enne, kuid pandeemia ajal hakati infot hoogsalt lisama nii patsientide kui ka tervishoiutöötajate jaoks.

Esmatasandil koostab aktiivselt infomaterjale Eesti Perearstide Selts, kes aeg-ajalt loob uusi juhendeid ja koondab parimaid praktikaid. Soovitused seltsi kodulehel on kindlasti usaldusväärsed.

Ning viimasena tooksin välja Haigekassa, kes riikliku ravikindlustuse pakkujana koostab samuti töövihikuid ja eneseabimaterjale. Kõik materjalid on keskustes enamasti paberväljaandena olemas, kuid patsientidele on nad kättesaadavad ka kodulehel haigekassa.ee/infomaterjalid.

Viimased uudised

Kirev terminoloogia meie armsas emakeeles

Ühine terminoloogia on mõistmise ja koostöö alus. Mõistete ühtlustamiseks kutsus EÕL kokku komisjoni.

Tartu Ülikool lõi koos Norra ülikooliga patsiendiohutuse õppeaine

Õppeaine toimub uudses formaadis, kus ühel kursusel õpivad nii praktiseerivad õed kui magistrandid.

Õde, abiõde, eriõde – mis on nende ametinimetuste taga

Anneli Kannus selgitab, mis eristab kolme sarnase nimega professionaali: õde, eriõde ja abiõde

Milleks Õdede Liidule rahvusvahelised õendussuhted?

Eesti Õdede Liidu asepresident Gerli Liivet tutvustab rahvusvahelisi organisatsioone, kuhu EÕL kuulub.

Platseebo ja notseebo – teadus ja ebausk

Eesti Tervisemuuseumi peavarahoidja Eero Kruusmaa räägib platseebost ja notseebost.

Miks on eriõde vajalik …

Eesti Õdede Liidu asepresident Gerli Liivet räägib eriõenduse kasulikkusest tervishoius.