Projektipraktika viib tudengid tavatööst kaugemale

Üha olulisemaks muutuvad mitmesugused ülekantavad pädevused, nagu meeskonnatöö, infotöötlemise ja teooria rakendamise oskus ning valmidus suhelda rahvusvahelistes võrgustikes. Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolis on nende oskuste omandamiseks loodud projektipõhise praktika aine.  

Juba viis aastat kuulub Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli õe, ämmaemanda, tegevusteraapia ja tervisedenduse õppekavva projektipõhine praktika. Erinevalt kliinilisest praktikast ei sooritata seda praktikabaasis tervishoiuasutuses, vaid üliõpilased koostavad tervishoiu- või sotsiaalvaldkonda hõlmava projektiplaani, viivad läbi praktilised tegevused ning analüüsivad kogu protsessi. Õppeaine läbinud tudeng peab oskama planeerida ja ellu viia tervishoiu- või sotsiaalvaldkonnaga seotud projektiülesandeid ning analüüsida projekti tulemusi. Praktika sooritatakse terve õppeaja jooksul ja sageli meeskondades. 

Praktika algab projektiplaani kirjutamisega. Kui projektiplaan on saanud positiivse hinnangu, järgnevad praktilised tegevused. Projekti elluviimise järel esitavad üliõpilased analüüsi, kus käsitlevad projekti ettevalmistust, tegevusi, lõpptulemust, ajakulu, meeskonnatööd ja enda osalust. 

Valdkondi, milles projektipraktikat teha, on mitmesuguseid. Kõige populaarsemad projektipõhise praktika teemad olid esimestel aastatel elustamise õpetamine ja erinevate tervisenäitajate (veresuhkur, vererõhk, kolesterool, pikkus, kaal, vööümbermõõt, keha rasvasisalduse protsent) mõõtmine. Need tegevused on aktuaalsed nüüdki, kuid lisandunud on mitmeid teisi võimalusi. Näiteks on tehtud seinamaalingud simulatsioonikeskuse lasteõenduse ruumidesse, koostatud patsienditestamenti tutvustav infovoldik ning loodud kõrgkooli siseterviserada „Rändav neer“.  

Allpool tutvustatakse kaht näidisprojekti – üht, mis suunatud lastele ja peredele, ning teine on eakate heaolu parandamise projekt.  

Viie aasta jooksul on üliõpilased uue õppeaine hästi vastu võtnud. Eneseanalüüsides kirjutatud tagasiside on olnud valdavalt positiivne, rahule on jäädud nii meeskonnatöö kui ka uute kogemustega. Sageli on välja toodud, et õpiti nii mõndagi huvitavat iseenda ja rühmakaaslaste kohta. Samuti on väärtustatud kogemust, et on saadud ära teha midagi reaalset ja praktilist, mis on päriselt vajalikuks osutunud ning millest sihtrühm on rõõmu tundnud.  

Näidisprojekt: muusikateraapia programm erivajadusega lastele ja nende vanematele  

2022. aasta kevadel viisid neli õendustudengit läbi muusikateraapia projekti. Üliõpilaste eesmärk oli tutvuda muusikateraapiaga ja tutvustada seda ka lapsevanematele, kaasates atesteeritud terapeudi. Sihtrühmaks valiti pered, kus kasvab erivajadusega või käitumishäirega laps. Projektis osalesid kolmanda kursuse õendusüliõpilased Eve Nelis, Kersti Rahu, Mare Sepp ja Pille Venda. 

Kuivõrd muusikateraapias on vaja instrumente, alustati projekti nende hankimisest ja lihtsamate muusikariistade meisterdamisest. Projektis osalenud meenutavad: „Koos kaasüliõpilastega meisterdasime kõristeid ja sahistajaid, mis on olemuselt torud, mille sisse lisasime herneid, tatart jms. See oli huvitav tegemine ja meil oli hea meel, et saime anda panuse muusikateraapiasse just sel moel, sest need instrumendid jäid grupi kasutusse ka edaspidiseks.“  

Järgmise sammuna osalesid tudengid teraapia tegevustes. Samuti oldi nõu ja jõuga abiks mitmesugustes toetavates tegevustes: „Hankisime juurde madratseid, pleede ja patju, et teraapiat saaks teha võimalikult mõnusas keskkonnas. Sisuliselt oli meie ülesanne kohvilauas grupiliikmete kuulamine ja toetamine.“  

Üliõpilaste eesmärk oli muu hulgas arendada empaatilist kuulamist ja tunnete peegeldamist: „Asetasin end mõttes õe rolli ja püüdsin toetada osalejaid kui patsiente, aga samas püüdsin arendada oskust mitte hinge võtta probleeme, jääda asjalikuks ja professionaalseks kuulajaks,“ räägib osalenu. 

Projekti käigus tutvuti kuue varem muusikateraapias osalenud liikmega ja kuue uue liikmega. Projekt osutus edukaks, kuna uued huvilised leidsid tee muusikateraapia gruppi ja otsustasid seal edasi käima hakata. Üliõpilased ise hindasid, et projekt sujus hästi.   

Näidisprojekt: eakate liikumise ja suhtlemise elavdamise projekt 

2020. aasta suvel korraldasid õendustudengid Nõmme Pihlakodus eakate liikumise ja suhtlemise elavdamiseks elukvaliteeti parandava projekti. Projekti viisid läbi õendustudengid Kadri-Katariina Adorov, Kadri Luhaäär, Külli Lill, Angelina Kalinina, Kristiina Mihhailova ja Kirsika Kokla. Projekti eesmärk oli edendada eakate elukvaliteeti, parandada füüsilist ja vaimset heaolu aktiivse liikumise kaudu.

Eakate elukvaliteedi edendamine osutus osalejate hinnangul väga edukaks ja ka üliõpilaste omavaheline koostöö sujus suurepäraselt. Olulised olid meeskonnatöö, avatus, abivalmidus, sõbralikkus, samuti õpitud ergonoomilised võtted ja asendid. Lamavatele eakatele teostati asendravi, liikuvate eakatega jalutati õues 30 minutit päevas. Rõõmu tegi positiivne tagasiside projektile eakatelt ja Nõmme Pihlakodu juhtkonnalt. 

Projektis osalenud üliõpilased meenutavad Pihlakodu projekti soojade sõnadega. Kadri Luhaääre sõnul jääb kõige eredamalt meelde emotsioon, mida tekitas eakate soe ja positiivne tagasiside tudengite tööle: „Eakale on väga oluline vahetu inimlik kontakt ja tähelepanu, üks ühele veedetud kvaliteetaeg, kus inimene tunneb, et teda on tähele pandud.“   

Külli Lill meenutab soojalt Pihlakodus viibinud klienti tagasisidet: „Just selliseid inimesi oleks siia vaja, te toote minu päeva päikest!” Kaasüliõpilane Kadri-Katariina Adorov kinnitab Lille mõtet: „Pihlakodust meenub esimesena elanike tänulikkus tähelepanu eest. Seda on näha nende silmades, mis särama lähevad.“  

Kristiina Mihhailova meenutab, et Pihlakodu elanikud suhtusid tudengitesse kui oma peresse, usaldades neile oma seiklusrohkeid ja huvitavaid lugusid. Angelina Kalininale kirjutas üks eakas lausa käsitsi kirja, kus tänas toetuse ja abi eest: „See oli ootamatu, aga väga armas temast. See kiri on ka praegu mul alles.“  

Kirsika Kokla sõnul oli projekt täis helgust. „Mäletan üht sooja suvepäeva, mil viisime kõik kolmanda korruse daamid välja ilma nautima ja mõnusat aega veetma. Istusime pingi peal reas, noored ja vanad, rahul ja õnnelikud selle päeva ja elu üle. Istusime vaikuses, päike paitas ja ma julgen väita, et vaikus ei olnud mitte kellegi jaoks piinlik ega häiriv,“ ütleb ta.  

Viimased uudised

Tunne oma esindajaid!

Alates sellest numbrist tutvustame Eesti Õdede Liidu volikogu töökaid esindajaid.

Õdede puuduse leevendamine on prioriteet vaid sõnades?

Konsensuslepe tähistab veebruaris esimest sünnipäeva. Tehtud on selle ajaga piinlikult vähe.

Innovatsioon: Peavaluäpp Migrevention aitab kiirendada patsiendi teekonda tervishoiusüsteemis

Migreventioni kasutajarakendus on Eesti kõige kasutatum digitaalne peavalupäevik.

Mida peab teadma ületööst?

Vastab Eesti Õdede Liidu lõuna piirkonna juht Siiri Puru.

Pereõdede tervisehindamise mõõdikud ootavad digitaliseerimist

Tervisehindamise mõõdikute digiversioonid aitavad õendusprotsessi optimeerida ja parandada teenuse kvaliteeti.

Fookuses eakate jalaprobleemid

Jalgadega seotud probleemid mõjutavad inimest kogu elu vältel ning vanuse kasvades probleemide hulk suureneb.