Mis saab puhketundidega?

Euroopa Kohus tegi 2. märtsil 2023 otsuse kohtuasjas C-477/21, mis muutis Eesti senist praktikat töö- ja puhkeaja nõuete rakendamisel. See avaldab mõju ettevõtetele, kus töötajad teevad tööd graafiku alusel. Esmaspäevast reedeni kaheksa tundi päevas töötavate inimeste tööaja arvestust see ei mõjuta.  

Eelnimetatud otsuse kohaselt ei ole igapäevane puhkeaeg (24 tunnist ööpäevas 11 tundi puhkeaega) osa iganädalasest puhkeajast, vaid 11 tundi peab eelnema iganädalasele puhkeajale (milleks on tavatöötajal 48 tundi ja graafikuga töötajal 36 tundi). Igapäevast ja iganädalast puhkeaega loetakse eraldiseisvateks õigusteks. See tähendab, et töötajale tuleb vähemalt kord seitsme päeva jooksul tagada järjestikku nii igapäevane kui ka iganädalane puhkeaeg: 11 tundi + 36 või 48 tundi = kokku 47 või 59 tundi. Seni on loetud töö- ja puhkeaja nõuded täidetuks, kui töötaja saab kord seitsme päeva jooksul 36- või 48-tunnise iganädalase puhkeaja, ilma et sellele eelneks igapäevane puhkeaeg 11 tundi. 

Näide: Kui senise praktika kohaselt lõpetas graafikuga töötaja tööpäeva reedel kell 20 ja talle anti iganädalast puhkeaega, siis võis töötaja alustada uut tööpäeva pühapäeva hommikul kell 8 ehk 36 tunni möödudes. Edaspidi peab iganädalasele puhkeajale lisanduma igapäevane puhkeaeg. Seega kui töötaja lõpetas tööpäeva reedel kell 20, saab ta kõige varem uuesti tööpäeva alustada pühapäeval kell 19 ehk 47 tunni möödudes. 

Euroopa Kohtu otsus muudab Eesti senist praktikat töö- ja puhkeaja nõuete rakendamisel eesmärgiga kaitsta töötajate tervist ja hoida ära ületöötamist. Senini on tervishoiutöötajate töögraafikud võimaldanud ette näha ka 24-tunniseid valveid. Ööpäevaringseid valveid ei pea aga mõistlikuks ükski seaduseandja ei Eestis ega mujal Euroopas.  

Üleväsinud töötaja võib sama töö tegemiseks kulutada rohkem aega kui puhanud töötaja. Hea töö õena nõuab täpsust. Tervishoiutöötaja, kes pole saanud piisavalt puhata, võib seada ohtu patsiendi, enda ja ka kolleegide elu ning tervise. Lisaks peavad õed suutma teha kiiresti õigeid otsuseid ning olema valmis viivitamatult tegutsema, kui olukord seda nõuab. 

Tööinspektsioon andis tööandjatele aega seaduse tõlgendusega kohanemiseks ning vajalike muudatuste tegemiseks senises töökorralduses ja tööajakavade koostamise põhimõtetes kuni 2023. aasta lõpuni. Alates sellest aastast kontrollib Tööinspektsioon üldkontrolli käigus ka igapäevase ja iganädalase puhkeaja nõuetest kinnipidamist.  

Eesti Õdede Liit peab õigeks, et töö- ja puhkeaja rakendamisel arvestatakse igapäevast ja iganädalast puhkeaega järjestikku. Kui töötajatel on piisavalt tööst vaba aega, on võimalik nende tervist ja heaolu kaitsta ning samal ajal võidavad nii abivajaja kui ka tööandja tervest, puhanud ja produktiivsest töötajast.  

Viimased uudised

Rikkalike teadmistega pereõde on kogukonna tugi

Anu Saar: „Mind innustab see, et saan inimestele kasulik olla, neid aidata ja neile ka leevendust pakkuda.“

Rikkalike teadmistega pereõde on kogukonna tugi

Inga Okas: „Pereõe töö on läinud mitmekesisemaks ja kohapeal tegutsemiseks on rohkem võimalusi.“

Kultuuriliselt kompetentne õendusabi – suur väljakutse

Õed on huvitatud ja valmis eri kultuuride kohta rohkem teadmisi saama, kuid täiendkoolitusi sel teemal napib.

Eriõendus areneb Euroopas iga aastaga

Edukas eriõe rollide rakendamine sõltub juhtide, praktikute ja koolitajate koostööst.

Kristi Rannus: õendus vajab inimlikkust

Õel peab olema päriselt soov ja tahe aidata, ta peab hoolima.

Õdede tööpinge ja vaimne tervis

Tööstressi ja ärevust tunnevad oma töös tervelt 83,5% küsitlusele vastanutest.