Tervishoius peab kogu aeg õppima

Tervishoius muutuvad seadusandlus, vahendid, protseduurid ja reeglid kiiresti. See on seotud nii uute avastuste ja saavutustega kui ka uute ravimite ning ravivõimaluste lisandumisega. Meditsiiniteaduste kiire areng võib muuta palju sellest, mida enne teadsime, seega peame pidevalt ümber õppima ja kohanema. Just selleks ongi (määruse tasandil) kokku lepitud, et õed ja teised tervishoiutöötajad peavad igal aastal läbima 60 tundi täienduskoolitust.

Tegelik olukord täienduskoolitustel osalemisest

Selle aasta jaanuaris Eesti Õdede Liidu liikmete hulgas läbi viidud küsitlusest, millel oli 643 vastajat, selgus, et ettenähtud mahus koolitusi läbib vaid 59% vastanutest. Koolitustel pole olnud võimalik osaleda 8%-l ning 32% vastajatest läbivad koolitusi vähem kui 60 tunni mahus. Need on muret tekitavad numbrid. Võrreldes 2022. aasta küsitluse tulemustega, kus nõutud koolitustunde ei jõudnud läbida 63% vastajatest, on olukord mõnevõrra paranenud, kuid siiski mitte piisavalt.

Värskes küsitluses toodi välja, et soovitud koolitustel käia ei lubata, need toimuvad vabast ajast või nende eest ei maksta. Samalaadne näide leidus ka 2022. aastal: „Tööandja nõuab 60 tundi aastas koolitusi. Saan ise vabalt valida, kuhu minna soovin, kuid enamasti on need välja näinud nii, et panen veebikoolituse tööl arvutis käima ning samal ajal teen oma põhitööd. Lihtsalt töökoormus on suur ja pole asendajat, kes minu koolituse ajal tööd teeks. Reaalselt ei tunne, et eelmisel aastal oleks koolitustel saanud osaleda ning ennast harida.”

Murelikuks teevad tööandja „keelud“ koolituste valikute suhtes. Näiteks mainiti 2022. aastal: „Saan küll ise valida, millal ja kuhu, aga koolitus peab olema kitsalt erialane. Kui töötan näiteks kirurgia osakonnas, siis ei saa ma valida vaimse tervise koolitust. See pole päris õige, sest aastatega on enamus spetsiifilised teemad läbi käidud ja ehkki kordamine on hea, ei täida sellised koolitused enam minu eesmärki.” 2024. aastal on välja toodud, et vaja oleks erineva aparatuuri kasutamise koolitusi, sest tehnilised vahendid uuenevad pidevalt ja paljud vahendid on muutunud eriti täpseks, mis vajab ka täpseid teadmisi ning endiselt soovitakse suhtlemis- ja vaimse tervise koolitusi.

Korduvalt märgiti, et koolitustele lubatakse vaid siis, kui ise asendaja leiad ja see võtab motivatsiooni koolitustel käia üldse ära. See on kõige suuremaks murekohaks ja sama märgiti ka 2022. aastal. Kuna Eesti Õdede Liidu eestvedamisel eraldati tervishoiuasutustele rohkem koolitusvahendeid, lootsime sel aastal, et koolitustel käimist ei takista enam rahapuudus. Siiski tunti muret, et arstidel on võimalik välismaal koolitustel osaleda, kuid õdedel sageli need võimalused puuduvad, kuigi teatakse, et mõnede teemade lahendustest on ehk välismaalt parem õppida.

Vabatahtlikule küsimusele, kas on mingeid väljakutseid või probleeme, mis ei lase sul parimat tulemust täita, andis vastuse 200 inimest. Eraldi rõhutati, et leidub uusi norme, mis ei ole vastavuses töötajate arvuga,  töökaaslastel on erinev nägemus töökoha korralduses (nt kappide täitmine, enda järelt koristamine) ning „tööandja poolt pole sellised iseenesest mõistetavad asjad kindlaks määratud, mis tähendab, et n-ö tublimad õed peavad pidevalt teiste järelt koristama. See tekitab trotsi ja võib paratamatult mõjutada töö kvaliteeti“.

Koolitused on olulised

Eesti Õdede Liidu pädevuse hindamise komisjoni töös nähtub samuti, et taotlejatel pole alati ettenähtud koolitusi läbitud. Väljatoodud probleemid on samad, mis küsitluses vastajatel.

Iga õde peab endale teadvustama, et 60 tundi koolitusi aastas on kohustuslik, hädavajalik, kuid enesearengu soov peab igal inimesel endal olema. Koolitus- ja arendustegevus on olnud õenduses pikka aega õhinapõhine. Kuuleme sageli, et koolitusele lubatakse õde tema vabast ajast, seda nii asutusesiseste kui ka -väliste koolituste puhul. Kindlasti on olukord lahendatav, kui probleemi teadvustada ning ka õed ise on oma õigustest ja kohustustest teadlikumad ja enda eest seisavad.

Koolitus on üks patsiendiohutuse tagamise vahend. Vaid ennast arendav õde saab olla võrdne parter teistele tervishoiutöötajatele ja patsientidele. Lahenduseks ei ole koolitusmahu vähendamine, vaid läbimõeldud koolitusplaan, mis ei lähtu ainult tööandja vaatest, vaid arvestab ka töötaja vajadusi. Töötaja vajadused võivad hõlmata ka eneses tasakaalu leidmist või vaimse tervise tuge iseendale, et olla parem töötaja ja partner patsiendile.

Viimased uudised

Rikkalike teadmistega pereõde on kogukonna tugi

Anu Saar: „Mind innustab see, et saan inimestele kasulik olla, neid aidata ja neile ka leevendust pakkuda.“

Rikkalike teadmistega pereõde on kogukonna tugi

Inga Okas: „Pereõe töö on läinud mitmekesisemaks ja kohapeal tegutsemiseks on rohkem võimalusi.“

Kultuuriliselt kompetentne õendusabi – suur väljakutse

Õed on huvitatud ja valmis eri kultuuride kohta rohkem teadmisi saama, kuid täiendkoolitusi sel teemal napib.

Eriõendus areneb Euroopas iga aastaga

Edukas eriõe rollide rakendamine sõltub juhtide, praktikute ja koolitajate koostööst.

Kristi Rannus: õendus vajab inimlikkust

Õel peab olema päriselt soov ja tahe aidata, ta peab hoolima.

Õdede tööpinge ja vaimne tervis

Tööstressi ja ärevust tunnevad oma töös tervelt 83,5% küsitlusele vastanutest.