Viljandi haiglas läbiviidud eriõenduse pilootprojektis juhtis eriõde Ülle Older osteoporoosi ja luumurruga patsientide raviteekonda. Patsientide poolt positiivselt vastu võetud pilootprojekt kinnitas eriõdede rakendamise tõhusust ja aitas patsientidel saada kiiremini vajalikku abi. Reuma- ja osteoporoosiõde ning taastusravikliiniku õde Ülle Older rääkis eriõeks õppimisest ning pilootprojekti läbiviimise kogemusest.

Millised teadmised ja oskused on vajalikud, et saada eriõeks?
Eriõeks saamine eeldab erialase koolituse õppekava või terviseteaduse magistriõppekava läbimist. Sellega arendatakse oma kommunikatsioonivõimet ning meeskonnatöö- ja analüüsioskust. Õpe toetab otsuste tegemise võime arendamist ja aitab mõtestada patsiendikesksuse eri tahke. Samuti täiendatakse erialateadmisi näiteks reumatoloogiliste haiguste, nende põhjuste ja ravivõimaluste osas.

Kuidas teist reumatoloogia eriõde sai?
Meie haigla on viimastel aastatel aktiivselt julgustanud õdesid end täiendama ja spetsialiseeruma eriõdedeks. Minu spetsialiseerumine algas 2020. aastal kabinetiõena reumatoloogide kõrval, kellega pärast vastuvõtte arutasime lühidalt, mis tingimustel võiks vastava diagnoosiga patsient jõuda jälgimisele reumatoloogia eriõe juurde ning mida edasine nõustamine ja jälgimine peaks hõlmama.

Mõne aja pärast avasime väikeses mahus eriõe iseseisva vastuvõtu. Mõningase kogemuse tekkimisele lisas olulist indu, kui käisin
töövarjuks ITK reumatoloogia keskuses, kus eriõed on töötanud juba pikemat aega. Hiljuti osalesin Viljandi haigla ja Eesti Haigekassa eriõe pilootprojektis, kus eriõena juhtisin osteoporoosi ja luumurruga patsientide raviteekonda.

Kuna eriõe õpe on kahtlemata elukestev, omandan kindlasti ka edaspidi uusi reumatoloogilisi teadmisi meie haigla hästi toimivas meeskonnas. Üks kõige olulisem väärtus selle juures on üksteist usaldavad ja austavad suhted meie meeskonnas.

Millal eriõe hariduse omandasite?
Eriõe hariduse omandasin Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis juba 2014. aastal. Läksin eriõeks õppima, sest tundsin soovi uusi teadmisi omandada ja ennast arendada. Õppima asumine andis võimaluse tutvuda ka kogenud kolleegidega teistest haiglatest. Õppimine nõudis pühendumist ja aega. Mõnikord tekitas ka pingeid, sest tuli jagada end õpingute, töö ja eraelu vahel. Aga see oli seda väärt – olen eriõde! Enesetäiendamine on minu jaoks oluline, et tõsta iseenda taset ja oskusi veelgi paremini kolleege toetada.

Mida teeb reumatoloogia eriõde?

Reumatoloogia eriõenduses tegutsedes esineb sageli kokkupuutepunkte ka teiste valdkondadega nagu nahahaigused, kopsuprobleemid, krooniline valu ja taastusravi. Reumatoloogia kitsamalt on luude-liigeste-lihaskonna ning sidekoe süsteemse ja lokaalse kahjustusega kulgevate haiguste ennetamise, diagnostika ja raviga tegelev eriala.

Ravitavate haiguste hulka kuuluvad paljud sagedased ja ka rahvale tuntud liigeseja skeletihaigused. Eriõde tegeleb patsientidega, kellel on näiteks osteoporoos, artroos ehk kulumise haigus, podagra, reumatoidartriit või psoriaatiline artriit. Reumatoloogias esineb ka palju väga raskeid haigusi nagu vaskuliidid, süsteemne luupus, süsteemne skleroos, aga nende patsientidega tegelemine jääb valdavalt reumatoloogidele.

Mille poolest erineb õe ja eriõe vastuvõtt?
Eriõe vastuvõtt eeldab mõnevõrra suuremat kogemust ja sageli eraldi ettevalmistust. Samuti tähendab see suuremat vastutust ja iseseisvat otsustamist. Loen erialakirjandust ja teadusartikleid.

Mis on eriõe ameti juures raske?
Iseseisvaid vastuvõtte alustades võib üks ühele konsulteerimine tunduda raske. Kas ajaliselt jõuan, kui palju on patsiendil küsimusi, kuidas ta teavet vastu võtab?

Mida kujutas endast Viljandi haigla eriõenduse pilootprojekt?
Viljandi haiglas viisime läbi eriõe pilootprojekti, kus eriõde juhtis osteoporoosi ja haprusmurdude ennetamise patsienditeekondi, kaasates sellesse spetsialiste. Koostöös Viljandi haigla ambulatoorse ravi kliiniku reumatoloogide ja radioloogia osakonna tehnikutega leppisime kokku patsiendi sõelumise, hindamise, nõustamise ja suunamise põhimõtted ning avasime vastuvõtu, kuhu nii perearstid kui ka eriarstid said patsiente suunata.

Pilootprojektina käivitatud teenusega soovisime parendada krooniliste haigustega patsientide toimetulekut ja ennetada krooniliste haiguste ägenemist. Samuti tahtsime laiendada õdede pakutavate teenuste kättesaadavust, sest järjepideva kroonilise haigusega patsiendi jälgimist teostas eriõde, ning luua võimalus mõistlikumalt kasutada arstide ressurssi.

Kuidas projekt kulges?
Pilootprojekt kestis möödunud aasta 17. novembrist kuni käesoleva aasta 31. märtsini. Pilootprojektis oli mul üle 100 iseseiva vastuvõtu. Sel perioodil oma esimesele visiidile tulnud patsientide puhul hindasin üldisi riskifaktoreid ja nendest tingitud luumurru riske, suunasin patsiendi täpsustavaid laboratoorsed uuringuid tegema, et välistada teised haigused osteoporoosi võimaliku põhjustajana, ning tegin kindlaks, millised ravimid võiksid olla vastunäidustatud ja millised luuhõrenemise korral ohutud kasutada. Teise visiidi ajaks olid tehtud
analüüsid ja uuringutulemuste hindamine, selgunud sidususspetsialisti ja patsiendi ravi rakendamise vajadus.

Kui olin eriõena patsiendi käsitluse teostanud, sai arstidega konsulteerides vastavalt tulemustele otsustada, kas patsient peaks minema ravi määramiseks ka reumatoloogi vastuvõtule. Nendele patsientidele, kes vajasid eriarsti visiiti, koostasin saatekirjad ja iga haigusjuht lõppes epikriisiga.

Kuidas patsiendid pilootprojekti hindasid?
Patsientide tagasiside eriõe pilootprojektile oli väga positiivne. Muu hulgas oldi tänulikud, et taoline teenus on kodu lähedal olemas. Positiivne tagasiside andis meile kindluse, et teeme õiget asja ning haigla on otsustanud katsetatud tegevustega jätkata.

Millistes aspektides vajab eriõendust edasiarendamist?
Igapäevase praktilise poole pealt peaks esimese asjana välja töötama eriõe teenuse ja esmase teenuskoodi. See muudaks aruandlust lihtsamaks, sest praegu on õdedel kasutada ainult kontaktvisiidi ja kaugvastuvõtu kood.

Laiemalt vaadates oleks kasulik laiendada eriõdede õigusi. Läbi tuleks analüüsida see, millistel juhtudel võiks eriõdedel olla otsustamise õigus patsientide uuringutele saatmiseks. Samuti võiks eriõdedel olla kordusretsepti väljakirjutamise õigus.

Mis kasu saavad patsiendid eriõenduse rakendamisest?
Eriõdede rakendamise tulemusena on tervishoiuteenused muutunud juba patsiendikesksemaks. Eriõdede suurema rakendamisega võiks tervishoiuteenuse kättesaadavus paraneda ja ravijärjekorrad lüheneda.

Senise positiivse tagasiside põhjal julgen öelda, et eriõdede iseseisvad vastuvõtud vastavad patsientide ootustele.

Eriõenduse teisest pilootprojektist, mis viidi läbi Lõuna-Eesti Haigla uroloogia valdkonna patsientidega, saab lugeda lingil: https://www.ena.ee/louna-eesti-haigla-uroloogiavaldkonna-erioenduse-pilootprojekt/